Sirvi Kuupäev , alustades "2024-05-30" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi
Nüüd näidatakse 1 - 1 1
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Geochemistry and depositional environments of two black shale formations: the Baltoscandian Cambrian-Ordovician Alum Shale and the Cretaceous Lokpanta Oil Shale
    (2024-05-30) Ofili, Sylvester Ikenna; Soesoo, Alvar, juhendaja; Ainsaar, Leho, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
    Mustad kildad on kogu maailmas laialt levinud settekivimid, pakkudes väärtuslikke teadmisi Maa geoloogilisest ajaloost. Nende teket mõjutavad erinevad keskkonnategurid, settimise kiirus ja merevee koostis. Tuntud mustade kildade näited on Paleosoikumi Alum-kilt Põhja-Euroopas ja Kriidiajastu Lokpanta põlevkivi Nigeerias. Mõlemad kildad sisaldavad suures koguses orgaanilist ainet ja kasulikke elemente, mistõttu on need olnud nii metallide kui süsivesinike uurimiseks atraktiivsed. Selles töös uuriti võrdlevalt Alum-kilta ja Lokpanta põlevkivi, et mõista paremini nende kivimite geokeemiat ja settekeskkonda ning metallidega rikastumise mehhanisme. Mineraalse koostise uuring näitas, et Alum-kilt on rikas kvartsi, K-päevakivi ja K-vilgu/illiidi mineraalide poolest, mis moodustavad kuni 95% selle koostisest, samas kui Lokpanta põlevkivi K-päevakivi sisaldused on madalamad, kuid karbonaadid (kaltsiit ja dolomiit) moodustavad ligi poole selle koostisest. Mõlemad kildad on rikastatud uraani (U), molübdeeni (Mo) ja vanaadiumi (V) poolest. Eesti Alum-kilt (graptoliit-argilliit) on nende metallidega rikastatud rohkem kui Lokpanta põlevkivi, eriti kihi alumises osas. Seda erinevust võis mõjutada orgaanikarikka muda aeglasem settimise kiirus vähese või ilma hapnikuta merekeskkonnas. Lokpanta põlevkivi tekkis samuti hapnikuvaestes meretingimustes, kuid settimiskiirus oli oluliselt suurem kui Alum-kildas. See näitab et settimiskiirus mõjutab erinevusi U, Mo ja V rikastumisel mustades kiltades. Suurem osa mõlemat kilta moodustavast purdmaterjalist erodeeriti ja kanti sisse keskmise kuni happelise koostisega tard- ja moondekivimitest ja/või vanematest setetest ning settekuhjumine toimus mandrite passiivsel äärealal. Keemilise murenemise astme näitajad viitavad sellele, et settinud purdmaterjal Alum-kildas ja Lokpanta põlevkivis on olnud mõjutatud soojale ja niiskele kiimale iseloomulikust intensiivsest murenemisest.