Sirvi Kuupäev , alustades "2024-07-08" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

The cellular dynamics and epithelial morphogenesis in Drosophila wing development
(2024-07-08) Tran, Vi Ngan; Shimmi, Osamu, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Epiteliaalsed rakud mängivad üliolulist rolli loomade organite ja 3D koestruktuuride arengus. Kudede morfogenees sõltub suuresti muutustest, mis toimuvad üksikute rakkude tasandil. Selle protsessi jälgimiseks oleme loonud süsteemi, mis võimaldab uurida rakkude detailset ehitust reaalajas. Käesolev töö keskendub raku struktuuri muutuste tuvastamisele ja kirjeldab, kuidas need muutused koordineerivad Drosophila melanogaster’i tiiva 3D-morfogeneesi kahes etapis: inflatsiooni ja teise apositsiooni ajal. Uurimise käigus kirjeldasime üksikasjalikult erilist võrgustikku, mis tekib nukutiiva inflatsioonifaasis. See võrgustik (IPAN - Interplanar Amida Network), tekib selja- ja ventraalsete rakkude vahel ning on väga oluline tiiva koordineeritud kasvu jaoks. IPAN koosneb mikrotuubulitest ja mikrofilamentidest ning meie uuring viitab sellele, et IPAN-i kaudu toimub aktiivne transport, et koordineerida mitoosi kahe füüsiliselt eraldatud epiteelikihi vahel. Tiiva arengu hilisemates etappides IPAN võrgustik lagundatakse, millega kaasnevad rakukuju muutused ja mikrotuubulite organiseerimiskeskuste ümberlülitamine mittetsentrosomaalsetelt tsentrosomaalsetele organiseerimiskeskustele. Lisaks sellele leidsime, et α-spektriin mängib üliolulist rolli apikaalse lõdvestuse reguleerimisel aktomüosiinivõrkude kaudu, mis on samuti vajalik terve kolmemõõtmelise koe morfogeneesiks. Viimasena uurisime, kuidas raku kuju muutused ja luu morfogeneetilise valgu (Bone Morphogenetic Protein, BMP) signaaliülekande raja koostoime mõjutavad tagumise ristveeni morfogeneesi. Tulemused viitavad sellele, et apikaalne ahenemine täpsustab BMP signaale, diferentseerides rakud veenideks või veenide vahelisteks rakkudeks. Kokkuvõtvalt käsitlevad doktoritöö artiklid küsimusi, kuidas rakukuju muutused koordineerivad 3D koe morfogeneesi, kuidas IPAN aitab sünkroniseerida selgmise ja kõhtmise tiivaepiteeli rakkude jagunemist läbi rakk-rakk kontaktide kaotamise, kuidas α-spektriin on seotud tiiva epiteeliraku apikaalse osa “lõdvestusega” ning kuidas raku apikaalse osa ahenemine ja raku kuju muutus vahendavad BMP arengusignaali konkurentsi, mis suunab tagumise tiivasoone morfogeneesi.
The relationship between residential segregation, school segregation and family context
(2024-07-08) Knapp, David; Tammaru, Tiit, juhendaja; Kährik, Anneli, juhendaja; Leetmaa, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Püsiv segregatsioon ja selle negatiivsed mõjud on reaalsus linnades üle maailma. Praegused uuringud näitavad, et segregatsioon ühes eluvaldkonnas, näiteks asumis, võib põhjustada segregatsiooni teistes eluvaldkondades, näiteks koolides ja töökohtades. Segregatsiooni võib edasi anda, kuna lapsepõlve asjaolud mõjutavad tulemusi hilisemas elus. Segregatsiooni kordamise erinevates eluvaldkondades ja põlvkondadest üles võib ette kujutada kui „ruumilise eraldatuse nõiaringi“. Kuid protsess võib tähendada ka seda, et lõimumine ühes eluvaldkonnas võib põhjustada lõimumise teistes – „lõimumine hooratas“. See doktoritöö uurib seost elukoha segregatsiooni, kooli segregatsiooni ja perekonteksti vahel ning seda, kuidas need seotud „lõimumise hoorattaga“. Mina keskendun kahele aspektile: seosele koolikoosseisu ja täiskasvanu asumi koosseisu vahel ning koolikoosseisu ja kõrghariduse omandamise seosele Tallinna venekeelse vähemuse seos. Käesoleva doktoritöö tulemustest selgub, et nendel peamiselt venekeelses asumis üles kasvanud vene noortel, kes asusid õppima eesti õppekeelega koolis, on suurem tõenäosus kõrghariduse omandamiseks ja täiskasvanuna eestikeelses asumis elamiseks. Ning vastupidi, nendel peamiselt venekeelses asumis üles kasvanud vene noortel, kes asusid õppima vene õppekeelega koolis, on väiksem tõenäosus kõrghariduse omandamiseks ja täiskasvanuna eestikeelses asumis elamiseks. Perekonna sotsiaalmajanduslik staatus, asumi kontekst lapsepõlves ja enamusühiskonda lõimumisetase näivad ka olevat kõrghariduse omandamisega ja täiskasvanuna eestikeelses asumis elamisega. Need tulemused, et segregatsiooni vähendamine koolides võib aidata kaasa lõimumisele. Ainult koolides toimuvad muutused ei pruugi samas olla piisavad. Ruumilise eraldatust vähendamine nõuab terviklikku lähenemist, mis arvestab nii vanemate elukohtade kui ka koolide valikuid, samuti suuremaid kulutusi. kui elukohaerinevused on kasvanud väga suureks, on lõimumise korraldamine koolides keerulisem ning ainult koolikeele muutmine ei anna efekti.