Sirvi Kuupäev , alustades "2024-08" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 7 7

The ethical design of sex robots
(Tartu Ülikool, 2024-08) Mizrak, Ezgi; Orsi, Francesco, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
This thesis examines ethical concerns arising from the development and use of sex robots, advocating for a harm reduction model rather than a complete ban or complete deregulation. The analysis compares ethical arguments for and against sex robots. According to the findings, it argued that sex robots can be more beneficial than harmful for women and disadvantaged groups through ethical design choices. In particular, this thesis argues that sex robots should be designed to include a consent module to mimic and teach users about morally appropriate consent negotiation. Finally, the thesis defends sexual technology by aiming to increase the visibility of female sexuality and desire by discussing how the right ethical design choices can be made to maximize the benefits and minimize the harm of sex robots.
Effect of acute heat exposure and heat acclimation on arterial stiffness, oxidative stress and inflammation in healthy young men
(2024-08-21) Kaldur, Triin; Unt, Eve, juhendaja; Kals, Jaak, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Kuum keskkond on oluline tegur, mis tõstab südame-veresoonkonna haigustesse haigestumise riski taset ja suremust. Tugev kehaline koormus kõrge temperatuuriga keskkonnas koormab inimese füsioloogilisi süsteeme, vähendab vastupidavuslikku töövõimet ning suurendab kuumarabanduse riski. Aklimatiseerumisel kuumas keskkonnas käivituvad organismis mitmed füsioloogilised kohanemisprotsessid, mille tulemusena kuumastressi taluvus paraneb, terviseriski tase väheneb ja vastupidavuslik töövõime suureneb. Seetõttu on aklimatiseerumisel oluline roll nii spordis kui ka militaarses sfääris. Arterite jäikuse suurenemine on üks indikaatoreid, mis annab varakult märku kardiovaskulaarse süsteemi talitluse häirumisest. Arterite jäikus iseloomustab arterite laienemisvõimet vererõhu mõjul ja see peegeldab kardiovaskulaarse süsteemi seisundit ning selle süsteemi kohanemist erinevate keskkondlike teguritega. Tugevad kehalised koormused kõrge temperatuuriga keskkonnas võivad suurendada arterite jäikust seoses põletikuliste protsesside intensiivsuse ja oksüdatiivse stressi taseme tõusuga. Seni on väga vähe uuringuid, mis käsitleksid akuutse kuumastressi ja kuumas keskkonnas aklimatiseerumise mõju arterite jäikusele ning oksüdatiivse stressi ja põletiku markeritele. Käesolev doktoritöö näitab, et akuutne passiivne kuumastress suurendab arterite jäikust ja tõstab põletikumarkeri IL-6 taset, kuid ei mõjuta oksüdatiivse stressi markereid noortel meestel. Seevastu 10-päevasel aklimatiseerumisel kõrge temperatuuriga keskkonnas on arterite jäikust vähendav efekt. Aklimatiseerumisel olulisi seoseid arterite jäikuse muutuse ulatuse, treenituse taseme ja vastupidavusliku töövõime paranemise vahel ei esine. 10-päevane aklimatiseerumine kutsub esile soodsaid muutusi oksüdatiivse stressi ja põletikumarkerite tasemes suutlikkuseni sooritatud vastupidavustööl kuumas keskkonnas. Antud doktoritöö tulemused aitavad paremini mõista aklimatiseerumise tähtsust kardiovaskulaarse riski vähendamisel raskel kehalisel tööl kõrge temperatuuriga kuumas keskkonnas.
Glass and its makers in Estonia, c. 1550–1950: an archaeological study
(2024-08-23) Reppo, Monika; Tvauri, Andres, juhendaja; Russow, Erki, juhendaja; Haggrén, Georg, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöös „Glass and its makers in Estonia, c. 1550–1950: an archaeological study“ esitati kirjalike andmete ja arheoloogiliste leidude põhjal Eesti uusaegse klaasitööstuse täiendatud ja parandatud kronoloogia. Tehti kindlaks, et Eestis rajati 1628.–1940. aastani 42 klaasikoda, mille omanikest kolmandik olid omavahel suguluses või abielu kaudu seotud. Klaasikojad kaardistati – paraku selgus, et vaid 6 ajaloolist klaasikoda on kaitse all. Võõrtööjõule tuginenud tööstuse kujunemisest, tööliste rollist ja sidemetest 17.–19. sajandil anti ülevaade läbi rändklaasitööliste ja nende pereliikmete elukaare ning Wentzelli, Hageni ja Runge perekonnaloo. Selgus, et 17.–18. sajandil töötati ühes klaasikojas 1–3 aastat; 19. sajandi jooksul jäid töölised paiksemaks. Kogukonna hoidmises osutusid uuringu põhjal olulisemaks ristivanemlus ning abielud. Klaasikodade arvu järsk tõus 18. sajandi keskpaigas kajastus lisaks suurenenud tööliste hulgale leidudes, mida uuriti uusaegse klaasitarbimise kirjeldamiseks. Kuna kohalik tööstus sai alguse Lääne-Eestis, keskenduti Haapsalu ja Pärnu klaasileidudele, mida võrreldi Tallinna leidudega. Rohekast võsaklaasist tahvel- ja anumaklaas oli kohalike klaasikodade põhitoodanguks ning need moodustasid uuringu põhjal leidudest enamuse, pudelid sealjuures 50% Haapsalu ja 44% Pärnu kõikidest klaasileidudest, kuid vaid 13% Tallinna leidudest. Uuringu käigus kirjeldati kõiki olulisemaid kohalikke ning haruldasemaid imporditud klaasesemeid ja nende kaunistusvõtteid. Märkimisväärse tulemusena avastati, et Eestis tõrjus tahvelklaasi lõikamine retušeerimise välja 17. sajandi jooksul. Töö leidudega võimaldas luua koostöös Eesti Keele Instituudiga eesti keelde ka paar uut sõna – näiteks vaaliklaas ja hallitoonitehnika. Doktoritöö aluseks on autori koostatud kolm mahukat andmekogu klaasikodade, tööliste ja nende pereliikmete ning klaasileidude kohta, mis on toorandmetena vabalt kättesaadavad repositooriumis DataDOI.
Phenomenological implications of Standard Model extensions
(2024-08-26) Müürsepp, Kristjan; Marzola, Luca, juhendaja; Raidal, Martti, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Osakestefüüsika Standardmudel (SM) on tänini kõige täpsem kirjeldus elementaarosakeste omadustele ja vastastikmõjudele. Sellegipoolest hõlmab SM lahendamata küsimusi, mis vihjavad SM-välise füüsika võimalusele. Doktoritöös uurime võimalikke SM edasiarendusi, mis võimaldavad SM-i välise füüsika ilminguid täpsemalt vaadelda. Lisades SM osakestele uue footoni ja kvargid (SM-i footoni ja kvarkide tumedad partnerid) on võimalik seletada kvarkide masside mitme suurusjärgulisi erinevusi, vaakumi stabiilsust ja seletada kvarkidest koosnevate mesonite lagunemisprotsesse. Nii saame paremini mõista kvarkide ja neist koosnevate osakeste omadusi ning ühtlasi teha ennustusi tulevikueksperimentide jaoks. Vaakumistabiilsus on oluline, kuna Higgsi vaakum määrab meile teadaolevate elementaarosakeste massid, ning ebastabiilse vaakumi korral muutuksid Universumi omadused drastiliselt. Uued kvargid võivad endas hõlmata ka sobivat tumeaine kandidaati. Teiseks, vaatlesime kooskõlalise spinn-3/2 teooriaid. Kõikidel elementaarosakestel on sisemine pöörlemismoment, mida kutsutakse spinniks. Kuigi SM osakeste puhul on kõrgeim vaadeldud spinn võrdne ühega, on võimalik, et SM edasiarendused kätkevad endas ka kõrgema spinniga osakesi, näiteks tumeaine kandidaadina. Kõrgema spinni teooriad on keerulised, mistõttu võib ebakooskõlalise teooria puhul esineda põhjus-tagajärg seose rikkumine. Doktoritöös uurisime teooriat, mis võimaldab antud probleemi vältida tänu teistsugusele matemaatilisele lähenemisele. Rakendasime seda teooriat, et arvutada spinn-3/2 osakeste kaudne mõju müüoni anomaalsele magnetmomendile. Müüon on elektroni raskem sugulane, ja selle anomaalne magnetmoment kirjeldab müüoni vastastikmõju magnetväljaga kvantparandite tõttu. Kuigi meie teooria ei võimaldanud eksperimentaalselt vaadeldud magnetmomendi erinevust SM-ist seletada, leidsime, et see ei ole eksperimendi poolt välistatud, ning esitasime konkreetse näite kõrgema spinni teooria praktilisest kasutusest kvantparandite kasutamiseks
Teadus- ja õppimisoskused tänapäeva ühiskonnas (instrumendi valideerimine)
(Tartu Ülikool, 2024-08-28) Madis Tuul; Rannikmäe, Miia; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskus
Eel- ja järeltestide kasutamine õppeprotsessi efektiivsuse hindamisel
(Tartu Ülikool, 2024-08-28) Aune Nigol; Reivelt, Kaido ja Neito, Rauno; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskus
Mining biomarkers for infertility-associated conditions. Studies on polycystic ovary syndrome and recurrent implantation failure through microbiome and AI-based approaches
(2024-08-30) Lee, Seungbaek; Piltonen, Terhi, juhendaja; Arffman, Riikka K., juhendaja; Salumets, Andres, juhendaja; Elin Org, juhendaja; University of Oulu. Faculty of Medicine; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Naiste viljatuse esinemissagedus on viimastel aastakümnetel suurenenud. Reproduktiivsed häired, nagu polütsüstiline munasarjade sündroom (PCOS) ja korduvad implanteerimise ebaõnnestumised (RIF), on olulised naise viljatuse põhjustajad. Varasemad uuringud on näidatud, et nii PCOS kui ka RIF patsientide endomeetriumi immuunprofiil on muutunud, mis võib aidata kaasa endomeetriumi talitluse häiretele ja viljatuse kujunemisele. Lisaks on nende seisundite puhul täheldatud ka reproduktiivse trakti ja/või soolestiku mikrobioomi muutuseid, mis võivad mõjutada patsiendi üldist tervist ja tema viljakust. Käesolevas doktoritöös uuriti reproduktiivse trakti mikrobioomi, sealhulgas vaginaalseid ja endomeetriumi proove, et iseloomustada mikroobide kooslust menstruaaltsükli erinevates faasides PCOS-i diagnoosiga naistel ja tuvastada PCOS-iga seotud mikroobide profiil. Seejärel analüüsisime PCOS diagnoosiga naiste soolestiku mikrobioomi ja selle seost patsientidel esinevate meeleoluhäiretega. Viimase teemana arendati välja tehisintellektil (AI) baseeruv mudel, mis aitab anda histoloogilist hinnangut PCOS-i ja RIF diagnoosiga naiste endomeetriumi koe proovidele. AI-mudeliga uuriti menstruaaltsükli faasist sõltuvaid muutusi endomeetriumi näärmete proportsioonides ja põletikulises seisundis, mida iseloomustas CD138 positiivsete plasmarakkude esinemine. Väitekirjas läbi viidud uuringud näitasid, et endomeetriumi mikrobioomi alfa mitmekesisus oli oluliselt suurem PCOS-iga naistel varases sekretsioonifaasis võrreldes naistega, kellel PCOS-i ei olnud. Lisaks tuvastati kolm bakteritaksonit, mille sagedused olid oluliselt erinevad PCOS-i diagnoosiga naistel. Lisaks varieerus soolestiku mikrobioom PCOS-ga naistel sõltuvalt nendel esinevast meeleoluhäirete diagnoosist ning spetsiifilised bakterid korreleerusid nii PCOS-i kui ka meeleoluhäirete ühiste kliiniliste tunnustega. Viimaks näitas AI analüüs PCOS naistel muutusi CD138+ rakkude proportsioonis. Samas ei mõjutanud endomeetriumi retseptiivsus RIF patsientidel endomeetriumi koe epiteeli näärmete arengut ega CD138+ rakkude esinemist. Tulemused sillutavad teed tulevastele uuringutele reproduktiivse trakti mikrobioomi ja viljatuse omavaheliste seoste kohta PCOS ja RIF patsientidel ning rõhutavad soolestiku mikrobioomi muutuste võimalikku rolli PCOS diagnoosiga naistel esinevate meeleoluhäirete tekkes. Lisaks näitavad tulemused, et AI võiks olla kliinilises praktikas kasutuses põletikuliste seisundite tuvastamisel emaka koes ja antud meetod on paljulubav endomeetriumi funktsionaalsete häirete tõhusamateks teadusuuringuteks.