Sirvi Kuupäev , alustades "2024-10-15" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Codes for distributed storage
(2024-10-15) Ke, Junming; Riet, Ago-Erik, juhendaja; Hollmann, Henk D.L., juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Allikatest nagu video, audio ja tekst genereeritakse suuri andmehulki, ja need hulgad endiselt aastast aastasse suurenevad, nii et nende talletamine nõuab andmete terviklikkust ja kättesaadavust garanteerivaid jätkusuutlikke andmetalletussüsteeme. Hajustalletussüsteemid (HTS-d) pakuvad madala hinnaga, töökindlat ja stabiilset lahendust. HTS talletab andmeid potentsiaalselt ebatöökindlates talletussõlmedes liiaga, mis garanteerib süsteemi töökindluse. Efektiivsed andmeuuenduse ja parandusmehhanismid on stabiilsuse hoidmiseks kriitilised, eriti sõlmede tõrgete korral. See dissertatsioon esiteks konstrueerib uuendusefektiivsed koodid, mis põhinevad lõplikel projektiivsetel tasanditel ja mis võimaldavad efektiivset lokaalset ja suure saadavusega parandust. Konstrueeritakse hõredad genereeriv- ja paarsuskontrollimaatriksid, mis võimaldavad ka efektiivseid ja paindlike sagedustega uuendusi. Samuti hinnatakse neid koode kasutava HTS-i jõudlust. Kaks talletuskoodide võtmesuurust on sõlmemahtuvus ja paranduse läbilaskevõime, mille omavahelist vastandlikkust kirjeldab lõiketõke. Enamus uurimusi keskendub täpsele parandusele, kus mittetöötava sõlme andmed taastatakse täpselt. Seevastu funktsionaalne parandus, mille korral ei taastata mittetöötava sõlme andmeid täpselt, seejuures siiski tagades andmete terviklikkust, võimaldab saavutada muul viisil mittesaavutatavaid punkte lõiketõkkel. Dissertatsioon konstrueerib uue optimaalse ja funktsionaalse parandusega koodi, mis põhineb vektorruumitükeldusel 9-mõõtmelises binaarses ruumis, ja millel on tugev seos projektiivse tasandiga $\PG(2,8)$. Sellel talletuskoodil on ka efektiivne parandusalgoritm, mida kirjeldatakse geomeetriliselt ja algebraliselt.
Relationship between body composition and muscle strength, and adaptation to constant intensity cycling exercise under laboratory conditions in male road cyclists
(2024-10-15) Lepasalu, Laura; Pääsuke, Mati, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Jalgrattasport on vastupidavusala, kus treening- ja võistluskoormused on seotud väsimuse tekkega, sealjuures on jalgratturitel oluline ennetada pikaajalisest väsitavast koormustest tingitud ülekoormusvigastusi. Enamik jalgratturitel teostatud uuringuid käsitlevad treening- ja võistluskoormustega kohanemist seoses muutustega südame- ja vereringesüsteemis või ainevahetuses. Vähem on andmeid keha koostise ja luutiheduse ning närvi-lihassüsteemi muutuste kohta professionaalsetel jalgratturitel. Käesolevas doktoritöös käsitleti kahte probleemi seoses jalgratturitega. Esiteks selgitati pikaajalise treeningu tulemusena tekkinud seosed keha koostise ja luutiheduse ning lihasjõu näitajate vahel Eesti parimatel meessoost maanteejalgratturitel. Teiseks selgitati, kuidas jalgratturid kohanevad ühekordse muutumatu koormusega jalgrattasõiduga laboratoorsetes tingimustes. Seejuures hinnati väsimuse teket selja- ja alajäsemete lihastes 30-min jalgrattasõidu tingimustes ning survejõudude jaotuvuse asümmeetriat isteasendis pärast koormuse lõppu. Selgus, et pikaajaliselt treeninud meesjalgratturitel on suurenenud seosed võrreldes mittetreenitutega kehamassi ja luutihedusega, mis näitab organismi pikaajalist kohanemist vastupidavustreeninguga. Sealjuures lihasjõu näitajad jalgratturitel keha koostise ja luutihedusega ei seostunud. Meesjalgratturitel ilmnes 30-minutilisel muutumatu koormusega jalgrattasõidul märkimisväärne seljalihaste väsimine, mis on seotud motoneuronite impulsseerimissageduse aeglustumisega seoses pidurduse tekkega seljaajus, kuid antud koormuse tingimustes alajäsemete lihastes muutusi ei esinenud. Ilmnes, et reie nelipealihase elektrostimulatsiooniga esile kutsutud kontraktsiooni näitajad taastusid pärast jalgrattasõitu kiiremini võrreldes tahtelise maksimaaljõuga, mis näitab perifeerse (lihas-) väsimuse olemasolu töötavates lihastes. Üheks oluliseks töö tulemuseks oli jalgratturitel nähtunud ebaühtlane survejõudude jaotuvus isteasendis istmikuluude piirkonnas 30-min jalgrattasõidu järgselt. Survejõudude jaotuvuse hindamine enne ja pärast pikaajalisi koormusi istuvas asendis on üheks võimaluseks ennetamaks ülekoormusprobleemide arenemist seljapiirkonnas.