Sirvi Kuupäev , alustades "2024-11-28" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Immunoloogia
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2024-11-28) Uibo, Raivo; Kisand, Kalle; Peterson, Pärt; Reimand, Koit
Käesolev eestikeelne immunoloogiaõpik on tänapäevastatud versioon 2015. a ilmunud õpikust. Uue õpikuteksti kirjutamise vajaduse tingis immunoloogiateaduse ja selle meditsiiniliste rakendusvõimaluste kiire areng viimastel aastatel. Seetõttu sai autoritele oluliseks küsimuseks, mida uues versioonis kajastada ja mida mitte. Arusaadavalt on need valikud rasked, eriti kui arvestada neid mitmekesiseid teadmisi, mida on saadud uute nakkushaiguste (COVID-19 jt) immuunmehhanismide uuringutes. Kiiresti on suurenenud ka immunoregulatoorsete protsesside teaduslike andmete hulk. Tänu immuunsüsteemi kontrollpunktide mõjutamisel saadud kliiniliste uuringute tulemustele on avanenud uued võimalused kasvajate raviks. Näiteid viimase ligemale kümne aasta saavutustest immunoloogias võib tuua rohkelt ning seda kõike püüdsid autorid uues õpikuversioonis ka tasakaalustatult kajastada. Käesolevas väljaandes on mitmeid uusi jooniseid, tabeleid jm, mis peaksid lugemist hõlbustama.
Beyond genres: a dimensional text model for text classification
(2024-11-28) Vaik, Kristiina; Muischnek, Kadri, juhendaja; Sirts, Kairit, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Interneti võidukäik on suurendanud elektrooniliste tekstide hulka, mis on olnud murranguline mitmete teadusvaldkondade jaoks. Suured veebitekstide korpused on justkui ajakapslid, mis on jäädvustanud meie pidevalt muutuvad keelt. Veebikorpused pakuvad rikkalikku keelematerjali, kuid meil pole selget ülevaadet nende sisust. Kas tegemist on juhusliku sõpradevahelise vestluse või ametliku dokumendiga või hoopis millegi muuga? Veebikorpuste liigitamine on justkui püüd kategoriseerida kõiki raamatuid hiiglaslikus raamatukogus, teadmata, milline on raamatute sisu. Osa keeleuurijaid kasutavad liigitusalusena laiasid kategooriad, nagu ajakirjandus või ilukirjandus; samas on ka neid, kes teevad kitsamat eristamist, näiteks jagavad ajakirjanduse kategooria eraldi arvamusteks ja spordiuudisteks. Aastate jooksul on loodud palju erinevaid liigitusi, kuid neil kõigil on üks ühine joon: annoteerijate vähene üksmeel. See tekitab küsimuse, kuidas me saame oodata häid tulemusi masinatelt, kui isegi inimesed ei suuda kokku leppida, mis liiki kirjutisega on tegu? Selleks, et veebikorpuseid maksimaalselt ära kasutada, vajame etemat liigitusalust. Minu doktoritöö eesmärk on esitada alternatiivne viis veebitekstide kategoriseerimiseks. Selmet suruda tekste kindlatesse kategooriatesse (nagu aja- või ilukirjandus), vaatlen hoopis tekstides peituvaid omadusi, mida nimetan dimensioonideks. Näiteks vaatlen, kas tekst on ametlik või spontaanne, faktiline või arvamuslik, keeruline või lihtne, või kas see räägib abstraktsetest või konkreetsetest nähtustest? Eesmärk on uurida, kas minu pakutud dimensioonid ja raamistik on inimeste jaoks äratuntavad. Kui jah, siis tuvastada, kas ja kuidas pakutud dimensioonid üksteisest erinevad. Leidsin, et annoteerijad saavutasid väljapakutud dimensioonide seas enamjaolt üksmeele, mis viitab dimensioonide selgetele kommunikatiivsetele funktsioonidele, ja et igal dimensioonil on ainulaadne koosesinevate keeleliste tunnuste muster. Tulemused joonduvad suuremas jaos ka juba varasemate uurimustega, kus peamise eristusena saab välja tuua vastanduse kirjaliku kõnekeele (spontaanne, isiklik, subjektiivne) ja standardsema kirjakeele (rohkem planeeritud, formaalne, informatiivne) vahel. Ülejäänud dimensionid langevad kuhugi vahepeale või sisaldavad vaid neile ainulaadseid eripärasid. Mõistmine, kuidas need dimensioonid ja nende keelelised mustrid omavahel on seotud, loob tugevad eeldused tulevastele uurimustöödele, mille eesmärk on aidata kaasa veebikorpustes peituvate struktuuride uurimisele ja liigitamisele.
Vestlusõhtu - Kaljo Põllu 90
(2024-11-28) Põllu, Kaljo