Sirvi Kuupäev , alustades "2025-02-21" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Teadussild üle Soome lahe. Eesti-Soome teadussuhted 1918–1940
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-02-21) Sten-Erik Tammemäe; Tammiksaar, Erki, juhendaja; Tannberg, Tõnu-Andrus, juhendaja; Tarkiainen, Ülle, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Eesti ja Soome haritlaste vahelisest kultuurikoostööst maailmasõdadevahelisel ajal on aastakümnete vältelt korduvalt ja põhjalikult kirjutatud, kuid sissevaated maadevahelistesse teadussidemetesse on valdavalt keskendunud koostööle humanitaarteadustes. Seda, millist koostööd esines teistes valdkondades, sh loodus-, põllumajandus-, arsti- ja muudes teadustes, on aga käsitletud märgatavalt vähem. Käesoleva väitekirja eesmärgiks on tõestada, et Eesti ja Soome vahel oli 1920. ja 1930. aastatel oluliselt mitmekülgsem teaduslik suhtlus ja koostöö kui seda on näha senisest ajalookirjutusest. Selleks vaadeldakse, millised olid kommunikatsioonikanalid ehk peamised koostöömoodused, mida Eesti ja Soome teadlased teabe ja kogemuste jagamiseks kasutasid, mil moel koostöömooduste aktiivsus ajas muutus, millistes valdkondades oli teadussuhtlus aktiivsem ning kumb osapool sai suhetest rohkem kasu. Väitekiri tugineb suurel hulgal mõlema maa mäluasutustest ning avaldatud kirjandusest leiduval teabel, millest osa pole maadevaheliste teadussuhete kontekstis varem kasutatud. Kommunikatsioonikanalite vaatlemisel on aluseks võetud soome ajaloolase Marjatta Hietala mudel, mille kohaselt olid peamisteks teabe ja kogemuste jagamise moodusteks välismaiste asjatundjate värbamine/kasutamine, välismaal õppimine ja isiklikud kontaktid, õppe- ja tööreisid välismaale, uurimistööde avaldamine ja vahetamine ning rahvusvahelised kongressid ja näitused. Doktoritööst selgub, et Eesti ja Soome vahel oli 1920. ja 1930. aastatel arvukalt teaduslikke sidemeid ning neid oli nii humanitaar-, loodus-, põllumajandus-, arsti-, loomaarsti- kui usuteadustes. Samal ajal kinnitab väitekiri, et kõige tihedamad sidemed olid humanitaarteadustes. Kõige mitmekülgsemateks koostöömoodusteks osutusid töö- ja uurimisreisid ning rahvusvahelised kongressid, kuid kõigi mooduste puhul on võimalik tuua näiteid mitmest erinevast teadusvaldkonnast. Maadevahelised teaduslikud sidemed olid arvukamad ja tugevamad 1920. aastate esimesel poolel ja 1930. aastate teisel poolel ning üldises plaanis said teadussuhetest enam kasu Eesti teadlased.
How layers of meaning affect museum translation: semiotic-translational perspectives
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-02-21) Mertens, Irmak; Doorslaer, Luc van, juhendaja; Meylarts, Reinhilde, juhendaja; Sütiste, Elin, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöö eesmärk on rajada tõlkesemiootiline lähenemine muuseumitõlkele. Väitekirjas mõtestatakse muuseumitõlget multidistsiplinaarse nähtusena, millel on nii teoreetilised järelmid kui ka praktilised väljundid. Selleks et mõista, kuidas muuseumi eri tähenduskihte mõtestatakse ja tõlgitakse avaramas kui pelgalt keelelise tõlke raamistikus, ühendatakse uurimistöös tõlketeaduse ja semiootika lähenemisviisid. Töö aluseks on kaks uurimisküsimust: esiteks, „Kuidas kirjeldada, mõtestada ja piiritleda muuseumitõlget tõlketeaduse, semiootika ning teiste valdkondade, näiteks museoloogia vaatepunktist?“ ja teiseks, „Millised on muuseumitõlke avarama kontseptsiooni praktilised rakendusvõimalused?“. Esimene küsimus on aluseks teema teoreetilisele käsitlusele ning sellele on pühendatud väitekirja kaks esimest artiklit. Esimene artikkel, „Museum Translation: A Combined Translation Studies and Semiotics Perspective“, käsitleb tõlketeaduse ja semiootika vaatenurki muuseumile ning toob esiplaanile tõlkimise kui semiotiseerimise ja uute tähenduste loomise muuseumi kontekstis. Teine artikkel, „Conceptualizing Museum Translation: Cultural Translation, Interlingual Processes, and Other Perspectives“, laiendab teemat, käsitledes muuseumit kui kultuurilise tõlke ja ülekande ruumi. Teine uurimisküsimus keskendub muuseumitõlke praktilistele rakendusvõimalustele. Väitekirja kolmas artikkel, „Translation as Metonymic Cultural Transmission: The Case of the Istanbul Archaeology Museums“, uurib, kuidas ilmnevad muuseumi väljapanekus kultuurilised ja poliitilised muutused nende metonüümiliste representatsioonide kaudu. Neljas artikkel võtab fookusse transmeedialisuse, intersemiootilise tõlke ja transkreatsiooni mõisted ning näitab, kuidas vastavad praktikad loovad uusi tähendusi ja kujundavad muuseumireaalsust.