Sirvi Kuupäev , alustades "2025-03-10" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Современные творческие коллективы Шарканского района Удмуртии в деле сохранения и популяризации традиционной культуры
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-03-10) Кутергин, Павел; Kutergin, Pavel; Леэте. Арт, juhendaja; Тулуз, Ева, juhendaja; Leete, Art, juhendaja; Toulouze, Eva, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Iga etnose vaimne pärand on oluline marker selle ainulaadsuse ja kultuurilise omapära kohta. Vaatamata globaliseerumisele säilitab traditsiooniline kultuur oma eripärad, eriti ajalooliselt mitmekesistes piirkondades nagu Udmurtia. 20. sajandil omandas folkloor lavalise vormi, mis muutis selle algset ilmet. Alles sajandi teisel poolel algas liikumine folkloori autentsuse taastamiseks, sealhulgas Udmurdi Vabariigis. Folklooripärandi säilitamine on tänapäeval võtmetähtsusega, kuna kohalikud kultuurilised eripärad on osa etnilisest identiteedist. Selle kinnituseks on Šarkani udmurtide folkloori uurimine minu doktoriväitekirjas. Uurimus põhineb isiklikel kogemustel, autori aastatepikkustel välitöödel, arhiiviallikatel ja teaduskirjanduse andmetel. Uurimistulemused tähistavad uut etappi Udmurtia kultuuriprotsesside teoreetilises uurimises, käsitledes esmakordselt folkloorikollektiive udmurdi keele säilitamise vaatenurgast. Šarkani rajooni folkloori uurimine näitas põhja- ja lõunaudmurdi muusikalise pärandi ainulaadset kombinatsiooni. Seda kinnitab laulurepertuaari, instrumentaaltraditsioonide ja rituaalide analüüs. Folkloorikollektiivid aitavad traditsiooni säilitada nii autentses esituses kui ka stilisatsioonis. Tänaseks on määratletud kolm tüüpi Šarkani rajooni kollektiive: 1. Folkloorirühmad, mis esitavad rahvalaule ja -tantse ning taaselustavad rituaale. 2. Instrumentaalansamblid, mis mängivad traditsioonilisi meloodiaid ja autorite loodud teoseid. 3. Erinevaid muusikastiile viljelevad kollektiivid, mis ühendavad kaasaegset muusikat folkloorielementidega. Üldiselt on Šarkani rajoonis täna täheldatav rahvamuusikalise traditsiooni aktiivne taaselustamine: folklooriansamblid tegelevad rituaalide rekonstrueerimisega, arhiivimaterjalide uurimisega ning välitöödega autentsuse repertuaari taastamiseks. Loovkollektiivid mitte ainult ei populariseeri udmurdi kultuuri regioonis, vaid aitavad kaasa ka selle integreerumisele tänapäeva kultuuriruumi, tagades põlvkondade järjepidevuse ja unikaalsete traditsioonide säilitamise.
The effects of non-Riemannian connection in teleparallel gravity
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-03-10) Pati, Laxmipriya; Järv, Laur, juhendaja; Guzmán Monsalve, María José, juhendaja; Tartu Ülikool.Loodus ja täppisteaduste valdkond
Einsteini üldrelatiivsusteooria kujutab endast tohutut hüpet meie arusaamises gravitatsioonist, pakkudes kõikehõlmavat raamistikku selgitamaks, kuidas mass aegruumi koolutab. See teooria suudab edukalt kirjeldada mitmesuguseid astronoomilisi nähtusi, sealhulgas kehade liikumist meie Päikesesüsteemis, mustade aukude teket ja käitumist ning valguse paindumist massiivsete taevakehade ümber. Hiljutised vaatlused viitavad aga Universumi tumedale sektorile, mis hõlmab nii tumeainet kui ka tumeenergiat ja moodustaks ligikaudu 95% selle kogu energiasisaldusest, ent nende olemus on endiselt suures osas teadmata. Veelgi enam, lahknevused universumi paisumiskiiruse mõõtmistes (“Hubble'i pinge”) tekitavad täiendavaid küsimusi. Need lahendamata mõistatused motiveerivad teadlasi uurima muudetud gravitatsiooniteooriaid, et leida alternatiivseid seletusi. Üks intrigeeriv võimalus üldrelatiivsusteooriast edasi minekuks on muuta selle aluseks olevaid matemaatilisi eeldusi ehk Riemanni geomeetriat, kus gravitatsioon omistatakse aegruumi kõverusele. Riemanni aegruumi põhiaspekt on see, et seostus (sirgjooni määratlev suurus) on olemuslikult seotud meetrilise tensoriga (kauguseid määrav suurus). Käesolev doktoritöö keskendub teleparalleelsetele gravitatsiooniteooriatele, mis pakuvad niisugust geomeetrilist struktuuri, kus gravitatsiooni mõistetakse kas väände või mittemeetrilisuse ilminguna, mitte kõverusena. Teleparalleelses gravitatsioonis erineb seostus Riemanni omast, mis viib täiendavate vabadusastmeteni, mida saaks kasutada mainitud kosmoloogiliste probleemide lahendamiseks. Doktoritöö uurib nende vabadusastmete mõju kosmoloogias ja näitab, et teooria ennustab stabiilset universumit, mis kirjeldab täpselt loodust. Lisaks saab seostuse vabadust kasutada selleks, et lihtsustada aegruumi mittelineaarset käitumist dikteerivate diferentsiaalvõrrandite matemaatilist kuju.