Sirvi Kuupäev , alustades "2025-05-12" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Automating the assessment and feedback processes in IT teaching – improving creation and maintenance from the teaching staff perspective
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-05-12) Muuli, Eerik; Lepp, Marina, juhendaja; Tõnisson, Eno, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Viimastel aastakümnetel on IT (infotehnoloogia) pidevalt edasi arenenud, luues vajaduse kvalifitseeritud spetsialistide järele ja suurendades märkimisväärselt IT-haridust omandavate üliõpilaste arvu. Üliõpilaste arvu kasv suurendab aga õppejõudude töökoormust, eriti programmeerimisülesannete hindamisel ja tagasiside andmisel. See väljakutse mõjutab enim suure üliõpilaste arvuga kursusi, kus traditsiooniline käsitsi hindamine ei ole enam võimalik. Käesolev uurimistöö keskendub automatiseerimise rakendamisele, et vähendada õppejõudude töökoormust ja arendada välja süsteeme, mis lihtsustavad programmeerimiskursuste hindamis- ja tagasisideprotsessi. Väärtuslikku sisendit andsid läbiviidud intervjuud õppejõududega nende vajaduste ja ootuste kohta. Selle uurimistöö tulemusena loodi kaks uut süsteemi. Esimene süsteem kasutab pildituvastust programmeerimisülesannete automaatseks hindamiseks, mille väljund on graafilisel kujul. See lähenemine võimaldab loovamat ja paindlikumat ülesannete kirjeldust, mida varem piiras vajadus selliseid ülesandeid käsitsi hinnata. Loodud süsteemi kasutati ja tulemusi analüüsiti mitmetel programmeerimiskursustel. Loodud süsteemi tulemusena vähenes õppejõudude manuaalse töö koormus ning üliõpilased said kohest tagasisidet. Teine süsteem baseerub TSL-il (Test Specific Language), mis lihtsustab automaatkontrollide loomist ja haldamist. Süsteemil on kasutajaliides, mis muudab automaatkontrollide kasutamise kättesaadavamaks ka neile õppejõududele, kellel puuduvad tugevad tehnilised teadmised. See süsteem standardiseerib hindamisprotsessi erinevate kursuste ning ülesannete vahel. Nende süsteemide kasutuselevõtt on märkimisväärselt vähendanud õppejõudude töökoormust. Seejuures on säilitatud hindamise ja tagasiside kvaliteet. Loodud süsteemid ja uurimuse tulemused võivad olla aluseks edasisele teadustööle ja uutele arendustele.
A multimodal approach for refining mapping and localization by integrating generative AI and pedestrian-centric data
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-05-12) Akhavi Zadegan, Alireza; Hadachi, Amnir, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Linnade muutudes üha keerukamaks ja tehnoloogiapõhisemaks kasvab huvi selle vastu, kuidas parandada autonoomsete süsteemide, nagu kullerrobotid ja mikromobiilsuse sõidukid, arusaamist jalakäijate keskkonnast ja selles navigeerimist. See doktoritöö uurib, kuidas erinevat tüüpi andurite ja masinõppe kombineerimine võib toetada paremat kaardistamist ja positsioneerimist sellistes oludes. Töö oluliseks osaks oli mobiilse andmekogumisplatvormi – kaamerate, LiDARi, GPSi ja helisensoritega varustatud elektritõukeratta – arendamine, et koguda detailset teavet kõnniteedelt ja linnaruumist. Saadud andmekogu, nimega DELTA, keskendub spetsiifiliselt jalakäijate infrastruktuurile, mis on traditsioonilistel digitaalsetel kaartidel sageli alaesindatud. Sellele andmekogule tuginedes tutvustab uurimus kahte raamistikku. street2sat kasutab generatiivset tehisintellekti satelliidipiltide genereerimiseks maapinnalt tehtud piltidest, aidates ühtlustada erinevaid kaardiperspektiive. Street2GIS eraldab tänavatasandi piltidelt selliseid tunnuseid nagu kõnniteed ja hooned ning muudab need automaatselt geograafiliste infosüsteemide jaoks kasutatavateks kaardiandmeteks. Kokkuvõttes on nende panuste eesmärk muuta ajakohaste ja jalakäijaid arvestavate kaartide loomine lihtsamaks. Esitatud meetodid võivad toetada rakendusi linnaplaneerimises, autonoomses navigatsioonis ja nutikate linnasüsteemide arendamisel.
HPV-related cancers among people living with HIV and transition towards risk-based prevention
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-05-12) Tisler, Anna; Uusküla, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Vaikne epideemia: HIV, HPV ja vähi ennetamise väljakutsed Antiretroviirusravi (ART) on muutnud HIV surmaga lõppevast haigusest hallatavaks krooniliseks seisundiks, võimaldades miljonitel HIV-ga elavatel inimestel (inglise PLWH) elada pikemat ja tervislikumat elu. Kuid see areng toob kaasa uusi väljakutseid. Vähk on muutunud PLWH seas üheks peamiseks haigestumise ja suremuse põhjuseks, tuues esile vajaduse ennetusmeetmete järele. Suurenenud vähi risk PLWH seas PLWH on oluliselt suuremas vähiriskis kui üldine elanikkond, sealhulgas mitmed vähid nagu mitte-Hodgkini lümfoom, Kaposi sarkoom ja emakakaelavähk. Selle suurenenud riski põhjuseks on HIV põhjustatud immuunsüsteemi nõrgenemine, koos käitumuslike riskitegurite, kooinfektsioonide ja kroonilise põletikuga. Inimese papilloomiviirus (inglise HPV), mis on mitmete vähkide peamine põhjus, halvendab seda olukorda. 2018. aastal põhjustas HPV maailmas 690 000 vähijuhtu, sealhulgas emakakaela-, anaalse, ja neelu vähki. Emakakaelavähk kui ennetatav tragöödia Emakakaelavähk on suures osas ennetatav vaktsineerimise ja regulaarse sõeluuringu abil, kuid HIV-ga elavatel naistel (inglise WLWH) on riskid suurenenud. Ehkki sõeluuringute programmid on olemas, on ainult 14% WLWH-l kaetud pikaajalise korraldatud emakakaelavähi sõeluuringuga. Takistusteks on stigma, kindlustuse puudumine ja kaasnevad tervisemured, mis takistavad ennetusmeetmete kergemat kergesti ligipääsetavust. Personaalne sõeluuringu vajadus Ida-Euroopa, sealhulgas Eesti, seisab silmitsi kahekordse terviseväljakutsega: kõrge HIV levimus ja ebaefektiivne emakakaelavähi vähi ennetusprogramm. Eestis elab umbes 11 000 inimest HIV-ga, kellest 36% on naised, kuid emakakaelavähi ennetamine on endiselt suboptimaalne, ulatudes alla 60% osalusele üldpopulatsioonis. Traditsioonilised sõeluuringud ei vasta sageli WLWH spetsiifilistele vajadustele. Vajatakse personaliseeritud, riskipõhiseid strateegiaid, mis arvestavad nt HIV staatust ja eelnevaid emakakaela kahjustusi. Prognoosimudelid, mis põhinevad terviseandmetel, aitavad optimeerida sõeluuringuid, vähendades samas ülediagnoosimist ja valepositiivsete tulemuste riske. Kohandatud sekkumised ja koostöö Kohandatud sekkumised, mille arendamisel osaleb PLWH kogukond, võiksid aidata tõsta sõeluuringu osalusmäära. Need võivad sisaldada kogukonnapõhiseid teavitamisprogramme, stigma vähendamise algatusi tervishoiuvaldkonnas ja kodutestimise võimalusi. Poliitikakujundajate, teadlaste ja tervishoiutöötajate koostöö on oluline, et tagada ennetusmeetmete kaasamine ja kõikide jõudude kaasamine vähi ja HIV vastu.