Sirvi Kuupäev , alustades "2025-07-08" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 5 5

Exploring the basicity of phosphanes and related compounds
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-07-08) Pikma, Marta-Lisette; Kütt, Agnes, juhendaja; Leito, Ivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Katalüsaatorid võimaldavad tõsta reaktsioonide efektiivsust või viia need läbi tingimustes, mis muidu oleksid ebasoodsad. Üleminekumetallide katalüsaatorid on laialdaselt kasutusel homogeenses katalüüsis ning neid kombineeritakse tavaliselt ligandidega, mis parandavad katalüsaatori aktiivsust, selektiivsust või stabiilsust. Fosfaanid on ühed enam kasutatavatest ligandide tüüpideks tänu oma hõlpsasti muudetavatele steriilsetele ja elektroonilistele omadustele, mida saab varieerida asendusrühmade kaudu. Käesolev väitekiri koondab fosfaanide aluselisuse andmed ühtseks ülevaateks ning käsitleb lünki olemasolevas andmestikus. Lisaks pakutakse välja lihtsustatud viisi fosfaanide omaduste hindamiseks, et hõlbustada tõhusamat ligandide sõelumist. Veel sünteesiti ja iseloomustati üheksa uut alust, millel on soodsad UV-Vis omadused. Doktoritöös uuriti kokku 80 fosfororgaanilist ühendit kas eksperimentaalsete või arvutuslike meetodite abil.
Development of novel on-site chemical analysis tests – from alternative materials and technologies to functional prototypes
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-07-08) Saar, Indrek; Evard, Hanno, juhendaja; Leito, Ivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kujutle, et keerukaid keemilisi analüüse saab teha ükskõik kus — just seal, kus neid vaja läheb, ilma laborita. Traditsiooniline keemiline analüüs nõuab sageli keerulist aparatuuri, väljaõppinud spetsialiste ja palju aega, luues vajaduse kiiremate ja kättesaadavamate lahenduste järele. Käesolevas doktoritöös töötati välja uued kohapealsed keemilise analüüsi testid, mis lisaks analüüsi lihtsustamisele pakuvad ka kõrgemat analüütilist võimekust võrreldes olemasolevate kaasaskantavate lahendustega. Neid teste valmistati siiditrüki ja uudse osakestepõhise lähenemise abil, mis on kiire, madalate kuludega ja potentsiaalselt hästi masstootmiseks sobiv. See lähenemisviis võimaldab paremini kontrollida baasmaterjali kvaliteeti ja omadusi (nt paksust, pinnafunktsionaalsust). Lisaks näidati töös, et tavapäraseid laboratoorseid tehnikaid, nagu kromatograafia (parema selektiivsuse saavutamiseks) ja tahke faasi ekstraktsioon (kõrgema tundlikkuse saavutamiseks), saab nendesse testidesse edukalt integreerida. See on oluline samm kõrgema analüütilise võimekuse viimiseks otse kasutuskohale. Väljatöötatud funktsionaalsed prototüübid olid kompaktsed, kasutajasõbralikud ja suutelised andma usaldusväärseid tulemusi. Nende rakendused hõlmasid näiteks biotiini taseme jälgimist uriiniproovides ning mitmete metallikatioonide määramist erinevates veeproovides, sealhulgas tugevaid kelateerijaid sisaldavates väetiselahustes. Ühendades alternatiivsed materjalid, nutika disaini ja keerukamad analüüsimeetodid, nihutavad need testid kohapealse keemilise analüüsi piire. Töö tulemused sillutavad ka teed võimekamate ja masstootmiseks sobivate diagnostikavahendite väljatöötamiseks, mis võimaldavad täpsemaid ja kiiremaid tulemusi ning otsustamist keskkonnaseires, tervishoius ja põllumajanduses.
The diffusion of H2 adsorbed in carbide-derived carbons: a quasi-elastic neutron scattering study
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-07-08) Koppel, Miriam; Palm, Rasmus, juhendaja; Härmas, Riinu, juhendaja; Lust, Enn, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Vesiniku molekulide liikumine süsinikmaterjalis on oluline nähtus, sest sellel põhinevad energia muundamise seadmed (kütuseelement ja elektrolüüser) ja energia salvestamine vesinikuna süsinikmaterjalis. Nendel rakendustel on erinevad nõudmised süsinikmaterjalide poorsusele ja korrapärale. Poorid on väiksed avad ja tühimikud, mis moodustuvad kaardus grafeenilehtede vahele, millest süsinikmaterjal koosneb. Grafeenilehed omakorda võivad paikneda korrapäraselt nagu raamatud riiulis, aga samas võivad need ka paikneda teineteise suhtes “juhuslikult” nagu hunnikusse kukkunud raamatud. Vesiniku salvestamiseks on vaja üliväikseid poore, mille läbimõõt on umbes 7 Å (ongström) (1 Å = 10⁻¹⁰ m). Elektrolüüserite ja kütuseelementide katalüsaatormaterjalides peavad olema poorid, mille läbimõõt on 20–500 Å, sest need võimaldavad vesinikul liikuda aktiivtsentritesse ja nendest ära. Et töötada välja paremaid materjale nendeks rakendusteks, on oluline uurida ja kirjeldada vesiniku liikuvust erineva poorsuse ja korrapäraga süsinikmaterjalides. Gaaside adsorptsiooni, laianurgalise röntgenhajumise ja kvaasielastse neutronhajumise meetodite tulemused näitavad, et poorid läbimõõduga alla 7 Å suudavad vesinikku nii tugevasti kinni hoida, et vesinik on peaaegu liikumatu. Vesiniku liikuvust mõjutab ka poori seina karedus - karedamate seintega poorid hoiavad vesinikku tugevamalt kinni kui siledamate seintega poorid. Samuti on roll süsinikmaterjalide korrapäral, mida kirjeldab grafeenilehtede arv ühes korrapärases virnas. Seda saab võrrelda raamatute arvuga raamatuvirnas. Tulemustest järeldub, et kui ühes korrapärases virnas on 2–3 grafeenilehte, siis vesinik nende lehtede vahele ei mahu, vaid läheb suurematesse tühimikesse. Seetõttu ei ole vesinik sellises materjalis eriti tugevalt kinni. Kui aga korrapäraseid virnu ei moodustu (raamatud on ebakorrapärases hunnikus), siis vesinik mahub tühimikesse ja jääb tugevalt kinni, mis soodustab vesiniku salvestamist suures koguses. Poorides laiusega üle 7 Å saab eristada kahte vesiniku komponenti – kiiresti ja aeglaselt liikuvat vesinikku. Aeglaselt liikuv ehk tugevalt kinniolev vesinik võib olla kahjulik näiteks katalüsaatormaterjalides, kus on oluline, et vesinik saaks kiirelt liikuda aktiivtsentritesse ja sealt ära.
Utilisation and outcomes of patient safety incident reporting and learning in hospitals from a nursing perspective: a multi-method study
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-07-08) Uibu, Ere; Kangasniemi, Mari, juhendaja; Põlluste, Kaja, juhendaja; Lember, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Tänapäevane tervishoid on tipptehnoloogiat rakendav keerukas süsteem, mille kõige olulisem ülesanne on tagada kvaliteetsed ja ohutud tervishoiuteenused. Inimestel on õigus tervishoiuteenuseid saades olla kaitstud juhuslike vigade tõttu tekkiva kahju eest ning nüüdisaegsed erialased teadmised ja kvaliteedinõuetest kinnipidamine peavad neid ära hoidma. Eesti tervishoiukorraldus näeb ette, et teenuse kvaliteedi eest vastutab teenuseosutaja, kellel on kohustus juurutada süsteemid ning kasutusele võtta tehnoloogiad, mis võimaldavad probleemseid olukordi ette näha ning võimalikku kahju patsiendile vältida. Samuti peab teenuseosutaja looma organisatsioonis positiivse ohutuskultuuri, väärtustama süüdistamisvaba suhtumist ja kasvatama töötajate teadlikkust patsiendiohutusest. Ometi on patsiendikahju lubamatult suur pea kõikjal maailmas. Doktoritöö kirjeldab patsiendiohutusjuhtumitest teavitamist ja selle tulemusi haiglates õenduse vaatenurgast. Selgitatakse, kuidas juhtumiteavitussüsteeme kasutatakse ning kuidas kogutud infot õppimiseks ja patsiendiohutuse tagamiseks rakendatakse. Doktoritöö tulemused näitavad, et kõige enam teavitatakse juhtumitest, millel on selgesti tuvastatavad põhjused või nähtavad tagajärjed. Samuti ilmneb, et kuigi juhtumeid käsitlev teave eeldab pigem suurema ulatusega parendustegevusi, planeeritakse valdavalt selliseid, mis on suunatud inimeste käitumise, mitte süsteemi muutmisele. Detailsete plaanide koostamine parendustegevuste elluviimiseks ning tulemuste hindamine ei ole aga tavapraktika, mistõttu ei ole teada, kas muutused toimusid või mitte. Õed ja õendusjuhid kui kõige agaramad juhtumiteavitussüsteemi kasutajad näevad selle väärtust personali kasvanud teadlikkuses ja pädevuses ning konkreetsetes elluviidud muudatustes. Samas tunnistavad nad, et patsiendiohutuse tagamiseks tehakse liiga vähe organisatsiooni tasandil muudatusi ning napib kutse- ja erialadevahelist koostööd. Vahetu tagasiside andmine juhtumist teavitajale ja süstemaatiline teabe jagamine juhtumitest õppimiseks on organisatsioonides pigem haruldased. Seega on ilmne, et patsiendiohutus vajab mitmetasandilisi ja kogu tervishoiusüsteemi hõlmavaid muudatusi ning juhtide senisest suuremat tuge ja panust. Juhtumiteavitussüsteemide kasutamise tõhustamiseks tuleb nendes arendada kogu teavitamise ja õppimise protsessi, et selle kaudu saavutada soovitud tulemus – ohutum tervishoid.
Social representations of the transition to Estonian-medium education
(2025-07-08) Rämmer, Andu; Golubeva, Anna; Raudsepp, Maaris
Ettekandes analüüsiti kolme venekeelse grupi - õpilaste, lapsevanemate ja õpetajate - arusaamu üleminekust eestikeelsele haridusele sotsiaalsete representatsioonide teooria raamistikus.