Sirvi Kuupäev , alustades "2025-07-16" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1

Advancing the study of small solar system bodies through multi-agent mapping and characterization
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-07-16) Paul, Aditya Savio; Pajusalu, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kosmoses on arvukalt taevakehasid ja need on inimkonda läbi aegade paelunud. Lisaks suurtele taevakehadele, nagu Päike ja planeedid, on Päikesesüsteemis palju asteroide ja komeete. Päikesesüsteemi väikekehad on eriti huvitavad, sest need hoiavad endas vihjeid meie Päikesesüsteemi tekkimise ja ajaloo kohta. Asteroidid on kivised moodustised, mis jäid üle planeetide moodustumisest ja tiirlevad praegu peamiselt asteroidivöös Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Mõned asteroidid, mida nimetatakse Maa-lähedasteks objektideks, tulevad aga aeg-ajalt Maale palju lähemale. Komeedid on põhiliselt erinevatest jäädest koosnevad kehad, mis pärinevad Päikesesüsteemi külmematest välistest piirkondadest, peamiselt Kuiperi vööst ja Öpiku-Oorti pilvest. Nende kehade uurimine on keeruline nende madala külgetõmbejõu, ebakorrapärase kuju ja keeruka dünaamika tõttu. Käesoleva väitekirja põhiliseks sõnumiks on, et Päikesesüsteemi väikekehade uurimist saab tõhustada mitme uurimisagendi kasutamisega ja see võimaldaks neid paremini kaardistada ja iseloomustada. Väitekirjas tuuakse välja kolm olulisemat uurimistulemust. Esiteks näidatakse, et kosmosesondid suudavad taevakeha ümber orbiidil viibides oma manöövreid järk-järgult sujuvamaks muuta samal ajal taevakeha gravitatsioonivälja mudelit täpsustades. Teiseks tutvustatakse kosmosemissiooni Comet Interceptor, mis kasutab mitme agendiga möödalennumissiooni Päikese poolt veel soojuslikult mõjutamata seni tundmatute omadustega komeedi uurimiseks. Missiooni alternatiivseks võimalikuks sihtmärgiks on tähtedevaheline objekt, kui sobivate parameetritega keha piisavalt kiiresti leida suudetakse. Comet Interceptor uurib sihtmärgi aktiivsust ja loob selle tuuma ja lähikeskkonna 3D-mudeleid, kasutades selleks vaatlusi mitmelt kosmosesondilt. Kolmandaks näitame, et väikekeha jälgimine optimaalsetest ruumilistest asukohtadest tagab 3D kaardistamise vaatepunktist parema katvuse ja see võimaldab luua täpsemaid pinnamudeleid sihtkehast. Neid andmeid saab ka kasutada närvivõrkude abil 3D-pinna rekonstrueerimise täiustamiseks. Uurimistöö panustab ka Comet Interceptor missiooni, mille jaoks Tartu Ülikooli Tartu Observatoorium arendab OPIC-instrumenti, teaduslikesse eesmärkidesse. Üldiselt on väitekirja eesmärgiks toetada väikekehade uurimiseks mõeldud missioonide kavandamist, aidata kaasa planetaarkaitse jõupingutustele ja süvendada arusaamist väikekehade dünaamikast.