Sirvi Kuupäev , alustades "2025-10-27" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1

Dynamic vulnerability in the COVID-19 pandemic: experiences of the socially marginalised in Europe
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-10-27) Nero, Kristi; Orru, Kati, juhendaja; Nævestad, Tor-Olav, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Ühiskondlikult tõrjutud inimesed on vastuvõtlikumad hädaolukordade negatiivsetele mõjudele. Samal ajal hädaolukorrad omakorda süvendavad vaesust ja ebavõrdsust. COVID-19 pandeemia ajal olid vähemkindlustatud rühmade seas keskmisest kõrgemad nii nakatumis- kui suremusnäitajad. Nende toimetulekut erinevates hädaolukordades ei ole seni aga sotsioloogiliselt piisavalt uuritud. Doktoritöö selgitab supiköökide, päevakeskuste ja varjupaikade ning nende klientide pandeemiakogemusi kaheteistkümne Euroopa riigi näitel. Töö analüüsib haavatavuse kujunemist tõrjutute seas rõhutades, et see ei ole vaid teatud rühmadele iseloomulik omadus. Haavatavus kujuneb dünaamiliselt isiklike võimete ja ressursside, kogukondlike ja ametlike tugivõrgustike ning hädaolukorra eripärast tulenevate mõjurite koostoimel. Doktoritöö tulemused osundavad, et puudused avalike tugistruktuuride ning kommunikatsiooni toimimises ja kättesaadavuses pandeemia ajal halvendasid tõrjutud rühmade olukorda. Neile ei olnud alati tagatud võrdne ligipääs riiklikele teenustele, supiköögid ja päevakeskused suleti, tänaval viibimine keelustati ning osa sotsiaaltööst peatus, toimis vaid telefoni teel või sulgus digiluku taha. Laialdane väärinfo levik haavatavates kogukondades näitas, et nendeni ei jõudnud avalikkusele suunatud COVID-19 teave, mis oli sageli ainult ametlikus keeles, mida ei usaldatud või ei mõistetud. Väärarusaamad pärssisid käitumisjuhiste järgimist ja pisendasid pandeemiaga seotud riske. Sotsiaalabiasutuste roll hädaolukordades vajab suuremat tähelepanu. Enamasti on sotsiaaltöötajatel lisaks teadmistele ja kogemustele kriisijuhiste edastamiseks vajalik usaldusväärsus, mis võimaldab tõrjututeni jõuda ning julgustada käitumismuutusi. Hädaolukordade laiaulatuslik ühiskondlik mõju teeb vajalikuks kaasata sotsiaalhoolekande esindajad partnerina hädaolukordadeks valmistumisel, neile reageerimisel ja nende mõjudest taastumisel. Individuaalsete haavatavuse allikate kõrval ametiasutuste ja sotsiaalsete tugivõrgustike toimimisest ning olukorrast tingitud haavatavustegurite süstemaatiline väljaselgitamine on aluseks tõhusamate ja sotsiaalselt õiglasemate kriisimeetmete kujundamisele.