Sirvi Kuupäev , alustades "2025-12-15" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1

Operationalising ISRD evidence for youth justice in Estonia: a child‑rights framework for proportionate, least‑restrictive responses
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-12-15) Markina, Anna; Soo, Anneli, juhendaja; Luhamaa, Katre, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Kui noor läheb seadusega pahuksisse – millist reaktsiooni ta päriselt vajab? Iga vanem loodab, et tema laps ei satu kunagi politsei ega kohtu vaatevälja. Ometi proovivad enamik noori teismeeas piire – mõnikord ka seadust rikkudes. Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas kaitstud kriminoloogia doktoritöö küsib: kuidas reageerida nii, et noor õpiks, aga talle ei jääks elu alguses „kurjategija“ silti külge? Anna Markina tugineb rahvusvahelise noorte hälbiva käitumise uuringu ISRD andmetele, mida on Eestis kogutud kolmes laines. Küsimustikud näitavad, kui paljud 12–16-aastased on varastanud, kakelnud, tarbinud alkoholi või olnud vägivalla ohvrid – ka siis, kui politsei sellest kunagi teada ei saa. Tulemused kinnitavad: enamik noori „kasvab välja“ väiksematest rikkumistest, eriti kui kodu, kool ja võrgustik pakuvad tuge. Seetõttu ei peaks karistus olema esimene valik. Kui riik vastab ainult karistusega ega paku noorele tuge ja võimalust muutusteks, võib ka väikseim rikkumine saada kriminaalse karjääri alguseks. Töö keskmes on 2018. aasta alaealiste erikohtlemise reform. Selle järel kadusid alaealiste komisjonid ning suurem roll anti prokurörile ja kohtule. Seadus näeb ette, et 14–17-aastast tuleb eelistatult suunata hoiatuse, konfliktivahenduse, sotsiaalprogrammide, ühiskondliku töö ning ravi- ja nõustamisteenuste poole. Vabadusekaotus jääb viimaseks abinõuks. Reformi alguses kardeti, et „leebem“ reageerimine tekitab karistamatuse tunde ja kasvatab kuritegevust, kuid doktoritöö näitab, et seda ei ole juhtunud. Töös võrreldakse Eesti süsteemi lapse õiguste konventsiooni ja Euroopa „lapsesõbraliku õigusemõistmise“ põhimõtetega. Järeldus on ettevaatlikult optimistlik: liigume õiges suunas, kui koolid, lastekaitse, sotsiaal- ja õigussüsteem suudavad hoida noore fookuses. Arukas reageerimine noorte õigusrikkumistele ei küsi ainult, mis tegu tehti, vaid ka seda, milline noor on meie ees ja milline sekkumine aitab tal päriselt eluga edasi minna.