Sirvi Kuupäev , alustades "2026" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 20 112
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Laulutegevused teise klassi eesti keele teise keelena õppes(Tartu Ülikool, 2026) Koppel, Katre; Kikerpill, Tiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , CAR-T-ravi refraktaarse või retsidiveerunud difuusse B-suurrakklümfoomi ravis: tervisetehnoloogia hindamise raport TTH80(Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut, 2026) Koiduaru, Katrin; Müürsepp, Martin; Kaare, Ain; Alloja, Janika; Jürisson, Mikklistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , FOCUS-küsimustiku valideerimine: laste suhtlusoskuse arengudünaamika hindamine(Tartu Ülikool, 2026) Aavik, Kairi; Ülviste, Anna Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Koolieelikute põhiliikumisoskuste edendamise sekkumised: sekkumise kaardistamisel põhinev süstemaatiline kirjanduse ülevaade(Tartu Ülikool, 2026) Reivart, Kirke; Hannus, Aave, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutMadal kehaline aktiivsus on tõsine rahvatervise mure, millele suunatud sekkumiste mõju on sageli piiratud. Põhiliikumisoskuste arendamist on käsitletud potentsiaalse arengulise mehhanismina kehalise aktiivsuse toetamiseks. Selle töö eesmärk on süstemaatiliselt kaardistada koolieelikutele suunatud põhiliikumisoskuste sekkumised ning analüüsida nende ülesehitust ja rakendamist sekkumise kaardistamise raamistiku alusel (Intervention Mapping; Bartholomew Eldredge et al., 2016). Süstemaatilise kirjanduse ülevaate koostasin EBSCO, Web of Science’i ning PubMedi andmebaaside süstemaatilisest otsingust leitud 17 sekkumise põhjal. Tulemusena leidsin, et põhiliikumisoskustele suunatud sekkumiste mõju oli varieeruv ning sõltus sekkumise sihtgrupist, ülesehitusest ja rakenduskeskkonnast. Ühtlasem mõju ilmnes lastele suunatud sekkumistes, kus mõju avaldus sagedamini sekkumistes eesmärgiks seatud oskustele ning sekkumise läbiviija oli kõrge erialase kompetentsiga. Lapse keskkonna agendile suunatud sekkumistes oli mõju ebaühtlasem ning teoreetilise raamistiku olemasolu ei olnud otseselt seotud sekkumiste mõjuga põhiliikumisoskustele. Lisaks ilmnes, et analüüsitud sekkumistes varieerusid põhiliikumisoskuste kirjeldamise ja mõõtmise viisid. See töö aitab täpsustada, millised sekkumiste ülesehituse ja rakendamise aspektid on seotud põhiliikumisoskustele suunatud sekkumiste mõjuga.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Balanced scorecard as a tool for evaluation of Tallinn University performance(Tartu Ülikool, 2026) Karsaieva, Yelyzaveta; Chebotareva, Mariia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Majandusteaduskondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Visual and cognitive differences when viewing banner advertisement elements: a cross-cultural neuromarketing study(Tartu Ülikool, 2026) Kauer, Mark; Ploom, Kerli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Majandusteaduskondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Eneseregulatsiooni oskused õppimisel koolieelses eas(Tartu Ülikool, 2026) Veski, Jane; Nelis, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Dialoog kui raamatukogu supervõime. Kuulamine, mõistmine, toetamine(2026) Tappo, Jaanikalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Psühholoogilise toe kasutamine ja tajutud mõju ajateenistuses - ajateenijate vaade(Tartu Ülikool, 2026) Romanov, Raul; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKäesolev bakalaureusetöö keskendus ajateenijate kogemustele ja hinnangutele psühholoogilise toe kasutamisele ajateenistuse jooksul ning selle tajutud mõjule vaimsele heaolule. Uuringu põhjal selgus, et ajateenijad olid üldiselt teadlikud tugiteenuste olemasolust, kuid nende tegelik kasutamine oli piiratud. Peamisteks takistusteks osutusid vähene informeeritus, sotsiaalne stigma, käsuliini kohustuslik läbimine ning sõjaväeline kultuur, mis ei soodusta abi otsimist. Samuti mõjutab abi otsimise motivatsiooni individuaalne valmisolek ja psühholoogiliste põhivajaduste rahuldamine – eriti autonoomia, kompetentsuse ja seotuse tajumine. Analüüs näitas, et ajateenistuse algusfaas on sageli kõige stressirohkem, sest uue keskkonna, reeglite ja hierarhiaga kohanemine nõuab ajateenijatelt paindlikkust ja stressitaluvust. Positiivse tulemuse andis aga grupikuuluvuse ja toetava sotsiaalse keskkonna olemasolu, mis aitab stressi leevendada ja motiveerib abi otsima. Uuring kinnitas ka, et olemasolevad tugiteenused peavad arvestama ajateenijate psühholoogiliste vajadustega ning olema kergesti ligipääsetavad ja kultuuriliselt aktsepteeritud. Ettepanekutena toodi esile: psühholoogide nähtavuse suurendamine teenistuses, teavitustöö ja koolituste regulaarne korraldamine, sõltumatu psühholoogi kaasamine, digitaalsete lahenduste kasutamine teenuse kättesaadavuse parandamiseks ning käsuliini kõrvaldamine abi esmakordsel taotlemisel. Need meetmed võivad vähendada stigma mõju, suurendada teenuste kasutamist ning toetada ajateenijate vaimset heaolu ja kohanemist sõjaväelise teenistuse nõudmistega. Kokkuvõtlikult näitavad tulemused, et psühholoogiline tugi on ajateenijate jaoks vajalik, kuid selle tõhusus sõltub nii teenuse kättesaadavusest kui ka organisatsiooni kultuurilisest toetusest. Eesti ajateenijate kogemused peegeldavad rahvusvaheliselt tunnustatud mustreid ning rõhutavad vajadust jätkata teadlikkuse suurendamist, kultuurilise barjääri vähendamist ja psühholoogilise toe struktureeritud pakkumist kogu teenistuse vältel.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Populismi esinemine Javier Milei libertarismis ja Cristina Fernández de Kirchneri kirchnerismis(Tartu Ülikool, 2026) Kruk, Kristjan; Kilp, Alar, juhendaja; Vain, Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutBakalaureusetöö eesmärk on selgitada, kuidas avaldub populism Argentina kahe juhtiva poliitiku, Argentina presidendi Javier Milei ning Argentina endise presidendi ja praeguse opositsiooniliidri Cristina Fernández de Kirchneri diskursustes. Samuti on eesmärk uurida, kuidas seostub populism uuritavate poliitikute ideoloogiate ehk libertarismi ja kirchnerismiga. Töö eelduseks on, et populismi defineeritakse kui õhukest ideoloogiat, mis esineb koos teise ideoloogiaga (Mudde 2004, 544). Antud töö põhineb kvalitatiivsel analüüsil, mille käigus uuritakse eelnevalt mainitud poliitikute kõnesid ja intervjuusid aastatest 2007–2024. Analüüsi sisu toetub tekstide kodeerimisele. Kasutatavad koodid on tuletatud teoreetilises osas käsitletud peatükkidest ning kodeerimise käigus avastatud tunnustest. Hilisem analüüs väljendub kodeerimisstatistika tõlgendusel ja kodeeritud segmentide retoorilisel analüüsil. Tulemused näitavad, et populism on mõlema poliitiku puhul aktuaalne nähtus, kuid selle sisu võib erineda teise ideoloogilise konteksti tõttu. Javier Milei diskursus on libertarismile tuginev ning tema diskursuses esines rohkem populistlikke tunnuseid. Cristina Kirchneri diskursus on kirchnerismile tuginev ja populismi esinemine ei ole nii sage kui Milei diskursuses. Analüüsi tulemused kinnitavad, et mõlemal poliitikul võivad esineda samad populismi tunnused, kuid nende tunnuste tähendus võib erineda ideoloogilise konteksti tõttu.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Pneumokokkinfektsioonivastase vaktsineerimise efektiivsus ja kulutõhusus: tervisetehnoloogia hindamise raport TTH78(Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut, 2026) Juus, Eva; Jõgi, Piia; Koiduaru, Katrin; Nohrin, Lembi Caroline; Põld, Mariliis; Jürisson, Mikklistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , CAELUM projekt(2026) Lembinen, Liisi; Kaseorg, Svealistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Self-presentation on Xiaohongshu: how Chinese women shape self-image and identity through social media(Tartu Ülikool, 2026) Zheng, Tingting; Liias, Eva, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Practice Beyond Boundaries: Enhancing Musicianship through Historical Clarinet Affordances(Estonian Academy of Music and Theatre, 2026) Ecclesia, Vittoria; Sarapuu, Peeter, juhendaja; Siitan, Toomas, juhendaja; Pappel, Kristel, peatoimetaja; Pappel, Kristel, toimetaja; Schaper, Anu, juhendajaThe thesis "Practice Beyond Boundaries: Enhancing Musicianship through Historical Clarinet Affordances" ("Piire ületav harjutamine: muusikalise meisterlikkuse arendamine ajaloolise klarneti pakutavate võimaluste kaudu") is part of a creative research doctoral project and it explores how practice and performance on modern clarinet are affected by the exploration of musical affordances on historical clarinet. The concept of affordances identifies the possibilities of action offered by an object to a subject interacting with it. The historical clarinet considered is a 13-keyed instrument, developed by the clarinettist and composer Iwan Müller at the beginning of the 19th century. The instrument represented a major breakthrough in the history of the clarinet, influencing its contemporaries and the players to come. While the initial interest towards this topic sparked from its history, in this research project Müller’s clarinet is not used as a historical instrument. It is taken into a modern context, and explored in practice sessions alongside its modern relative following a hybrid methodology. The practice process is organised following the principles of autobiographic design. This method, born in the field of human-computer interaction design, is used here as a support to organize a structured yet flexible series of practice sessions to explore the historical clarinet. The process is documented through a practical journal, which is then analysed following the principles of thematic analysis, identifying recurring relevant themes emerging in the practice. Finally, the whole process falls under an autoethnographic framework, to take into account the self of the researcher in the identification and later application of musical affordances. The process led to the identification of five main thematic areas encompassing different musical affordances of historical clarinet: technique, air and sound production, articulation, intonation, and interpretation and phrasing. In each area, the historical clarinet afforded different actions than the modern one, showing its potential as an individual instrument. The results showed how musical affordances could be applied in everyday practice, and how they influenced modern clarinet practice not only in its technical aspects but also more abstractly, in the mindset and approach to music. A similar process of exploration and experimentation could be followed on other instruments, breaking the boundaries of traditional practice on a broader level.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , The stigmatization of Abkhazia: Georgia's discursive construction of conflict and self(Tartu Ülikool, 2026) Marşan, Ayşe Özlem; Berg, Eiki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutThis thesis examines how the Georgian-Abkhaz conflict has been discursively constructed in the Georgian official diplomatic discourse and how stigmatization sustains asymmetric power relations in a protracted conflict. Drawing on Critical Discourse Analysis of speeches delivered by Georgian representatives at the United Nations General Assembly between 1992 and 2022, it analyzes how Georgia represents Abkhazia, the conflict, and its own identity before international audiences. The analysis shows that in an international system that privileges territorial integrity and state sovereignty, Abkhazia is positioned as a deviant actor in international politics. Through the practices of labeling, stereotyping, separation, and discrimination, Georgia systemically stigmatizes Abkhazia and consistently denies its political agency, while it positions itself as a peace-seeking, law-abiding, and democratic state. Following the 2008 war, the reframing of the conflict as Russian occupation further entrenched Abkhazia’s marginalization within a broader geopolitical narrative. The analysis further demonstrates that Georgia’s stigmatization of Abkhazia is inseparable from its own state-building project and efforts at self-positioning within the international hierarchy. Georgian discourse reflects efforts to manage its own ambivalent status in the international system while externalizing responsibility for the unresolved conflict and reinforcing a self-serving attribution pattern.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Phenotypic plasticity masks evolutionary change in grasslandplant traits in response to land use abandonment(2026-01) Tõnisson, Anastasia; Eck, Jenalle; Jing, Yuying; Kängsep, Piia; Laaspere, Lauri; Wu, Jianlu; Puura, Laura; Torsus, Mari; Koorem, Kadri; Moora, Mari; Sepp, Siim-Kaarel; Davison, John; Semchenko, MarinaTraditionally managed grasslands are among the most biodiverse habitats in Europe, but are threatened by land use abandonment. While the negative impacts of grazing and mowing cessation on species richness are well documented, little is known about potential evolutionary changes within species. Yet, intraspecific functional diversity is critical for successful grassland restoration and ensuring adaptive potential to future climate change. To disentangle the heritable and non-heritable components of population-level response to land use change in semi-natural grasslands, we examined 22 populations of a common grass, Briza media, from grazed sites and sites where grazing was abandoned, with resulting tree and shrub encroachment. We measured a range of traits under field conditions and following clonal propagation under common garden conditions. Field surveys revealed that abandonment resulted in litter accumulation, greater shading by woody and herbaceous vegetation, and lower temperature and moisture fluctuations compared with grazed sites. Plants responded to conditions at abandoned sites with phenotypic plasticity in traits that enhanced competitive ability for light (greater height and specific leaf area) but reduced tissue protection against stress (lower dry matter content). However, when the same genotypes were measured after clonal propagation in common conditions, counter-gradient variation was apparent, with heritable shifts towards increased tissue protection in populations from abandoned sites. When measured under field conditions, trait diversity was higher in sites with higher levels of shading and productive sites with higher variation in light conditions. However, high heritable trait diversity was instead characteristic of grazed sites with high densities of flowering B. media individuals. Synthesis. These findings demonstrate that land use change can cause evolutionary shifts and changes in heritable trait diversity that are masked in the field by phenotypic plasticity. Hence, the assessment of functional trait variation based on field observations is not a reliable way to assess the genetic variation essential for population adaptive potential.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Ida-Virumaa noorte karjääriotsuseid mõjutavad tegurid(Tartu Ülikool, 2026) Tsirkov, Eddi; Timpmann, Kadi, juhendaja ; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Majandusteaduskondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Transmission and vernacular practice in the Korean wedding : a three generational case analysis(Tartu Ülikool, 2026) Choi, Hyeonje; Solovyeva, Alevtina, juhendaja; Li, Haozhen, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Eesti ja võrdleva rahvaluule osakondSouth Korea has undergone one of the most compressed social and economic transformations in modern history, a shift vividly reflected in the evolution of its wedding ceremonies. This thesis investigates the generational transmission and transformation of Korean wedding practices, challenging the view that modern changes represent a mere loss of tradition. Utilizing a theoretical framework that integrates Abrahams’ concept of “vernacular authority,” Dundes’ “text and texture,” and Lévi-Strauss’s “bricolage,” this study explores how individuals navigate the tension between institutional mandates and lived realities. Employing a qualitative methodology centered on a three generational narrative corpus—including in-depth interviews with eight participants and self-ethnography—the research traces the shift from marriage as an absolute familial duty in the first generation to a site of negotiation between Westernization and tradition in the second, and finally to a radical expression of individual autonomy in the third. The analysis reveals that contemporary wedding practices are not a chaotic mixture of styles but a structured “revoicing” where participants creatively adapt available cultural fragments to meet contemporary needs. Ultimately, this thesis argues that the Korean wedding is a dynamic process of vernacular practice rather than a static artifact, demonstrating how ritual change serves as a profound indicator of shifting social structures and individual agency in a rapidly modernizing society.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Tsiviilelanike ja ajateenijate hoiakud Eesti riigikaitse suhtes maakondlikus võrdluses(Tartu Ülikool, 2026) Haljasorg, Liisi; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Linnakorilus inimese ja keskkonna vahelise suhte kujundajana: Tartu Ülejõe, Raadi-Kruusamäe ja Kvissentali elanike näitel(Tartu Ülikool, 2026) Kuulmets, Hanna-Annika; Magnus, Riin; Päll, Lona; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut