Sirvi Kuupäev , alustades "2026-04-21" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 1 1
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , The role of small peripheral local governments in farm innovation: land consolidation as a spatial planning instrument in Estonia(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-04-21) Looga, Jaan; Ukrainski, Kadri, juhendaja; Friedrich, Peter Joachim, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondKujutage ette tehast, kus masinad asuvad tosina erineva hoone vahel üle kogu linna. Pool päevast läheks ainult nende vahel liikumisele. Eesti põllumajandustootjad seisavad sarnase probleemi ees – nende maad on jaotatud kümnete väikeste, laiali pillatud tükkide vahele, mis on päritud 1990ndate maareformist. Ja see ruumiline pusle maksab käegakatsutavalt: killustunud maadega talud on vähem tootlikud ega investeeri tõenäolisemalt uude tehnoloogiasse. See on Tartu Ülikooli doktoritöö, mille kaitsmiseks valmistub Jaan Looga, keskne leid. Analüüsides sadu Eesti põllumajandusettevõtteid mitme aasta jooksul, leidis Looga, et talu maakasutuse struktuuri parandamine suurendab oluliselt tõenäosust, et põllumees uuendusi teeb: näiteks ostab uue masina, ehitab hoone. Tänu sellele saab ta kasutusele võtta nutikamad tootmise praktikad. See ei puuduta üksnes ettevõtjaid, vaid ka väikseid, ääremaadel asuvaid kohalikke omavalitsusi – valdu, mis katavad suure osa Eestist ja sarnastest postsotsialistlikest riikidest. Need vallad ei oma ülikoole ega uurimiskeskusi. Nad ei saa rakendada tavapäraseid innovatsioonipoliitika tööriistu. Kuid üks hoob neil on: ruumilise planeerimise pädevus. Nad saavad algatada maakorraldust. Doktoritöö väidab, et maakorraldus ei ole pelgalt sõnakõlks. See on tegelikult praktiline sekkumisvõimalus omavalitsustele. Ja mõju ulatub ka kaugemale: paremini korraldatud põllumajandusettevõtted toodavad rohkem, teenivad rohkem ja maksavad lõpuks rohkem kohalikke makse – millest rahastatakse paremaid koole ja teid. Doktoritöö avab ka ühe takistava teguri: Eesti on investeerinud tugevalt riiklikku teadus- ja arendustegevusse, kuid suunanud kõige vähem suutlikkuse arendamisse võrreldes kõigi Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega. Tuleks tõsta võimekust ELi vahendeid põllumajanduse arendamiseks kasutada.