Sirvi Kuupäev , alustades "2026-04-28" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Factors influencing the occurrence and reporting of wildlife-vehicle collisions and the performance of wildlife crossing structures as primary mitigation measures
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-04-28) Kruuse, Maris; Oja, Tõnu, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Analüüsin oma väitekirjas metsloomadele otsasõitude ajalist dünaamikat Eestis nii kuude, nädalapäevade kui ööpäeva lõikes ning näitan, kuivõrd sõltuv on ulukiõnnetuste arv liiklussagedusest. Kasutasime 2020. aasta kevadel COVID-19 „antropausi“ loodud tingimusi, näitamaks 11 riigi, sh Eesti andmetel, mil määral piiratud inimliikuvus vähendas metsloomade liikluses hukkumist ning kuivõrd olenes see konkreetses riigis või piirkonnas kehtestatud piirangute rangusest. Samuti hindasime üle-euroopalises uuringus ulukiõnnetustega seotud institutsioonilise vastutuse jaotumist eri osapoolte vahel ja tegureid, mis võivad mõjutada õnnetustest teatamist ning kogutavate andmete täpsust. Analüüsisime erinevate sidusrühmade õiguslikke ja rahalisi kohustusi ning leidsime, et aruandluse täpsust võivad takistada nende kohustuste jaotus, samuti autojuhtide kokkupõrke järgne šokiseisund ja suutmatus määrata loomaliiki ja õnnetuse toimumise täpset asukohta. Seetõttu ei suuda ametlik statistika hõlmata nende juhtumite tegelikku ulatust. Senine kogemus näitab, et kohalike jahimeeste roll nii ulukiõnnetuste tagajärgede lahendamises kui hilisemas aruandluses on asendamatu. Uurisin ka loomaläbipääsude omaksvõttu suurulukite poolt, kasutades juhtumiuuringuna Eesti esimese, 2013. aastal valminud Kolu ökodukti esma- ja jätkuseiret. Seire tulemused näitasid selget „omaksvõtukõverat“, mille jooksul suurulukite ületuste osakaal kolmekordistus, tõenäoliselt suuresti tänu sellele, et ökodukt sulandus aastate jooksul ümbritseva keskkonnaga kokku ning ka ettevaatlikumad suurulukid taastasid ulatuslikest tee-ehitustöödest häiritud sisseharjunud käigurajad. Kokkuvõtteks rõhutan käesolevas töös, et teedevõrgu arendamisel peab ökoloogilise terviklikkuse säilitamine saama transpordipoliitikas väga oluliseks arvesse võetavaks aspektiks. Teede ja liikluse negatiivsete mõjude leevendamine nõuab mitmetahulist lähenemist, kus on olulised nii usaldusväärsed andmed, sidusrühmade tõhus koostöö kui ka leevendusmeetmete pidev seire, et parandada nii liiklusohutust kui ka elurikkuse kaitset.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Designing asymmetric digital collaboration for inquiry science learning
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-04-28) Rannastu-Avalos, Meeli; Siiman, Leo A., juhendaja; Mäeots, Mario, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Tänapäeva loodusainete tundides tuleb lisaks aineteadmistele toetada ka õpilaste uurimuslike teadmiste ning koostöise probleemilahendusoskuse arengut. Nende eesmärkide tõhus lõimimine klassiruumi on aga keerukas, sest tulemuslik koostöö ei teki iseenesest ning digivahendite kasutamine vajab teadlikku pedagoogilist kujundamist. Käesolevas doktoritöös kavandati, rakendati ja uuriti empiiriliselt tehnoloogiaga toetatud asümmeetrilise koostöö raamistikku ehk TEAC-raamistikku. Selle eesmärk on toetada aineteadmiste, uurimuslike teadmiste ja koostöise probleemilahendusoskuse kujunemist digitaalselt vahendatud uurimuslikes õppetegevustes. Raamistikku uuriti kahes Eesti koolis fotosünteesi, elektri ja geneetika teemalistes digitaalselt vahendatud simulatsioonides, kus osalesid 5., 7. ja 9. klassi õpilased. Õppetegevused viidi läbi tavapärases klassiruumi keskkonnas tahvelarvutite ja nutitelefonide abil ning ülesanded kavandati nii, et igal õpilasel oli probleemi lahendamisel oma roll ning ligipääs vaid osale vajalikust teabest ja simulatsiooni juhitavatest osadest. Tulemused näitasid, et paarides töötamine andis mitmes uuringus paremaid tulemusi kui töö suuremates rühmades, eriti ülesannete lõpuleviimise, väiksema vigade arvu ja parema koostöökogemuse poolest. Samal ajal ilmnes, et üksnes erinevate rollide andmine ei taga veel sügavamat õppimist. Olulist rolli mängisid struktureeritud refleksioon ja õpetaja juhitud arutelu, mis toetasid teadmiste kinnistumist, tegevuse mõtestamist ja koostöö teadlikumat reguleerimist. TEAC-raamistik tugineb sotsiaalsele konstruktivismile, kognitiivse koormuse teooriale, arvutipõhisele koostööõppele ja uurimuslikule õppele. Doktoritöö pakub teaduspõhiseid disainipõhimõtteid õpetajatele, õpetajakoolitajatele ja haridusteadlastele, kes soovivad kujundada digitaalselt vahendatud koostöiseid õppetegevusi viisil, mis toetab vastastikust sõltuvust, mõtestatud dialoogi ja sügavamat õppimist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Microfluidic production and characterization of liposomes towards localized payload release
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-04-28) Ernits, Mart; Linko, Veikko Pentti, juhendaja; Zadin, Veronika, juhendaja; Kyritsakis, Andreas, juhendaja; Reinsalu, Olavi, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Arstid ja teadlased on juba üle sajandi otsinud nn hõbekuuli – täpset lahendust, mis võimaldaks ravimeid toimetada täpselt sinna, kus neid vaja on. Aastate jooksul on välja pakutud mitmesuguseid ravimikandjaid, näiteks vesiikuleid ehk liposoome. Vesiikulid on kerajad mahutid, mis koosnevad fosfolipiidsest membraanist. Samasugustest fosfolipiididest on ehitatud ka meie kõigi rakumembraanid. Sünteetilisi vesiikuleid nimetataksegi liposoomideks. Need on osutunud väga kasulikuks nii ravimite kohaletoimetamisel kui ka teadusuuringutes. Liposoomide valmistamiseks on tohutult palju viise, alates kaootilisematest meetoditest kuni täpsemalt suunatud variantideni. Viimastel aastatel on populaarsust kogunud mikrovoolutus. Selle puhul pumbatakse vedelikke läbi mikrovoolutuse kiibi, milles on rida imeväikesi kanaleid ja ühenduskohti. Selliste tehnikate eeliseks on võimalus loodavate liposoomide omadusi täpselt ohjata, kuid alustamine võib olla üsna kallis. Selle lõputöö üks peamisi eesmärke on muuta liposoomide tootmine kättesaadavamaks, et soodustada edasisi uuringuid ravimite täppis manustamise vallas. Selleks hinnati kahte rõhupõhist süsteemi vedelike juhtimiseks ning kahte mikrovoolutusel põhinevat meetodit. Üks süsteem kasutas tavalist vaakumpumpa, kus katse läbiviija pidi käsitsi reguleerima vedelikumahutite kõrgust. Teine süsteem oli arvutijuhitav ja soodsa hinnaga piesoelektriline rõhuregulaator PEPC, mis töötati välja just selle töö raames, ning mida juhitakse spetsiaalselt selleks välja töötatud tarkvaraga PCS. Lisaks tutvustati töös liposoomide loendamise tarkvara LC ja pildianalüüsi programmi EasyFlow koos kolme standardiseeritud andmetöötlusahelaga. Need täiendavad teadlaste tööriistakasti liposoomide ja tilkade analüüsimisel. Kokkuvõtteks võib öelda, et töö tulemusena paranes mikrovoolutusel põhineva liposoomide tootmise kättesaadavus.