Sirvi Kuupäev , alustades "2026-08-26" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Changing contours of punishment in EU Law: the interplay between criminal law and punitive administrative sanctions after Lisbon
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-08-26) Kärner, Markus; Soo, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Lissaboni lepinguga anti Euroopa Liidule rangelt piiritletud karistusõiguslik pädevus. Sealjuures nähti ette erinevaid tagatisi liikmesriikide õigustraditsioonide ja karistusõigussüsteemide aluspõhimõtete kaitseks. Liidu õiguse mahu kasv, reguleerimisvaldkondade suurenev keerukus ning finantskriisi õppetunnid on kaasa toonud arvukate direktiivide ja määruste vastuvõtmise, mis kohustavad liikmesriike sätestama EL õiguse rikkumise eest äärmiselt kõrgeid, kümnetesse miljonitesse ulatuvaid, rahatrahve nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele. Liidu õigus on asunud neid ettekirjutusi süsteemselt „haldustrahvideks“ kutsuma. Lisaks on liidu halduskaristusliku iseloomuga ettekirjutused muutunud ka üha detailsemaks. Sealjuures on esiplaanile kerkinud ka arusaam, et karistusmudeli „halduslik“ määratlus tagab liidu õiguse tõhusama jõustamise kui kriminaal- või kvaasi-kriminaalmenetlusel põhinev karistusmudel. Liidu karistus- ja halduskaristusõiguse paralleelne areng tõstatab aga mitmeid põhimõttelisi küsimusi. Probleem ei seisne mitte üksnes liidu õiguses sätestatud halduskaristuste raskuses, vaid ka haldus- ja kriminaalkaristuste piiritlemises ning selles, milliseid kohustusi „haldus-“ silt liikmesriikidele asetab. Liikmesriikide õigussüsteemid on mittekaristusõigluslike karistuste kohaldamise osas äärmiselt erinevad. Seega on erinev ka mõju, mida liidu halduskaristusõigus liikmesriikide õigussüsteemidele omab. Mida lähemale selline halduskaristuste ühtlustamine karistusõigusele liigub, seda nii oma funktsiooni, raskuse ja mõjude osas, seda enam vajab põhjendust, mis eristab halduskaristusi kriminaalkaristustest ning miks liidu õigus neid erinevalt kohtleb. Doktoritöö uurimiseesmärgiks on välja selgitada õiguslikud ja süsteemsed tagajärjed, mis tulenevad Lissaboni lepingu järgsest EL halduskaristusõiguse ühtlustamisest, ning määratleda liidu halduskaristusõiguse EL-konstitutsioonilised piirid. Doktoritöö keskne järeldus on, et EL halduskaristusõigus ei ole süsteemne ega sisemiselt sidus. Seda iseloomustab killustatus, põhjendamatud erisused ning terminoloogiline ebaühtlus. Sellest hoolimata on halduskaristusõigusest kujunenud eraldiseisev ja üha autonoomsem liidu õiguse valdkond, millel on oluline roll liidu karistusliku pädevuse piirjoonte kujundamisel. Liidu halduskaristusõigus sisaldab erinevaid ning sageli ka ebajärjepidevaid otseseid ja kaudseid nõudeid millega liikmesriigid liidu õiguse rakendamisel arvestama peavad. Halduskaristusõigusega kaasnevad olulised süsteemsed mõjud liidu karistusõigusele, põhiõiguste kaitse tasemele ja liikmesriikide sanktsioonisüsteemidele. Halduskaristuste iseloomu, haldustrahvide raskuse ja eelpool kirjeldatud mõjude tõttu, ei saa neid käsitada tavapäraste haldusmeetmetena. Liidu halduskaristusõigus astub liidu üldise ja karistusõigusliku pädevuse vahepealsele alale. Halduskaristuste kaugeleulatuvad süsteemsed mõjud ning asjaolu, et halduskaristuste ühtlustamine on osa liidu kõrvalpädevusest, nõuab rangemat seadusandlikku distsipliini, selgemat vahetegu haldus- ja kriminaalkaristuste vahel, menetluspõhiõiguste kaitse tagamist ning ulatuslikumat kinnipidamist subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Behavioural and neurobiological adaptation of reward-related systems to chronic stress in rats differing in positive affectivity and hedonic capacity
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-08-26) Vares, Marten; Harro, Jaanus, juhendaja; Kõiv, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Meil ei ole süsteemset arusaamist, miks stress mõjub organismidele erinevalt. Doktoritöö proovis seda kirjeldada rottide abil, uurides kroonilise stressi mõju aju tasusüsteemidele – mehhanismidele, mis korraldavad teotahet ja käitumist meeldivuse ja hüve kaudu. Katsetes oleme mõnda aega märganud, et imetajad reageerivad stressile erinevalt. Mõned säilitavad ka pärast stressi huvi hüvede vastu, teistel vähenevad positiivsed reaktsioonid või muututakse ärevamaks ja ettevaatlikumaks. Selle mõistmiseks mõõdeti kaht tunnust. Positiivset afektiivsust hinnati selle järgi, kui palju rotid noorena „kõdistamise“ ajal 50-kHz sagedusel häälitsesid. Hedoonilist võimekust ehk hüvede tarbimise ja naudinguga seotud reageerimisvõimet hinnati suhkruvee tarbimisega. Selgus, et erinevate tunnustega loomadele võis stress mõjuda erisuunaliselt. Madala positiivse afektiivsusega rotid olid haavatavamad: stress vähendas neil amfetamiiniga esile kutsutud positiivseid häälitsusi ja liikumisaktiivsust. Suhkruvee tarbimise järgi eristatud rottidel avaldus mõju teisiti: suhkrulembelisematel väljendus amfetamiini toime pärast stressi rohkem häälitsemises, väiksema suhkrutarbimisega loomadel aga liikumisaktiivsuses. Kõige selgem stressitundlik profiil ilmnes madala positiivse afektiivsusega suhkrulembelistel rottidel, samas kui kõrge positiivse afektiivsusega maiasmokad säilitasid paremini hüvedega seotud reageerimise ning olid vähem ärevad. Bioloogiliste markerite muutused sõltusid samuti rottide tunnustest, kuid ei liikunud alati käitumisega samas suunas. Töö näitab, et kroonilise stressi mõju sõltub sellest, kuidas hüvedega seotud funktsioonid on organismis juba enne stressi korraldatud ja millise käitumusliku või neurobioloogilise näitaja kaudu hilisem reaktsioon avaldub. See aitab mõista, miks sarnane stressikogemus võib ühe organismi jaoks olla kurnav, teise jaoks aga paremini talutav, ning loob aluse individuaalsete erinevuste arvestamiseks aju mõjutavate raviviiside arendamisel.