Sirvi Kuupäev , alustades "2026-09-25" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Mobile positioning data in tourism behaviour research and applications: theoretical and practical aspects in methodology development
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-09-25) Tiru, Margus; Silm, Siiri, juhendaja; Ahas, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Turism on üks 21. sajandi suurima globaalse levikuga majandusharusid, kuid selle mõõtmine tänapäeval vajalikeks eesmärkideks on muutunud märkimisväärseks väljakutseks. Traditsioonilised meetodid, nagu piiriületus-, majutusstatistika ja küsitlused, ei suuda enam täielikult kajastada kaasaegse turismi eripärasid, sealhulgas piirideta reisimist, lühiajalise majutuse (nt Airbnb) levikut ning muutuvat reisikäitumist. Margus Tiru keskendub oma doktoritöös tänapäeval laialdaselt kasutatavale meetodile, milleks on mobiilpositsioneerimise andmete (MPD) rakendamine inimeste liikumise ning eelkõige turismi dünaamika uurimisel ja mõistmisel. Mobiilsidevõrkude tavapärase toimimise kõrvalsaadusena tekkivate digitaalsete jälgede analüüs võimaldab uurijatel jälgida turistide ajalis-ruumilist käitumist märksa täpsemalt kui traditsiooniliste andmeallikate abil ning saada teadmisi, mis varem olid kättesaamatud. MPD toorandmete teisendamine sisukaks turismistatistikaks eeldab aga põhjalikku metoodilist raamistikku. Sellise raamistiku väljatöötamist alustasid väitekirja autor ja tema kolleegid Tartu Ülikoolis ja ettevõttes Positium juba 2000. aastate teisel poolel, tuginedes Eesti väliskülastajate uuringutele. Doktoritöö kirjeldab metoodilisi samme, mille abil teisendatakse MPD andmed statistilisteks näitajateks erinevatel geograafilistel tasanditel. Samuti selgitatakse, kuidas Eesti mobiilsideoperaatorite sissetuleva ja väljuva rändlusteenuse andmete põhjal luuakse turismiindikaatoreid, nagu reiside arv, sihtkohad, külastajate päritoluriik, külastatud sihtriigid, külastuste kestus ja korduvkülastajate osakaal. Väljatöötatud metoodika võimaldab klassifitseerida nii külastajaid kui ka külastusi, näiteks tuvastada korduvkülastuste põhjal käitumuslikku lojaalsust või eristada eri riikidest pärit külastajate käitumismustreid. Doktoritöö näitab, kuidas mobiilpositsioneerimise andmeid ja nende analüüsiks loodud metoodikat saab rakendada nii teadustöös, sealhulgas turismiuuringutes ja isiksuseomadustel põhineva reisikäitumise prognoosimisel, kui ka praktilistes valdkondades, näiteks riikliku turismistatistika koostamisel veebipõhiste tööriistade abil. Väitekirjas esitatud algupärane metoodika areneb pidevalt edasi ning mängib olulist rolli nii turismiuuringute tulevikus kui ka teistes valdkondades, kus on vaja üha täpsemalt mõõta ja mõista inimeste ajalis-ruumilist käitumist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Nanoscale multiphysics simulations of vacuum arc initiation
(2026-09-25) Koitermaa, Roni; Kyritsakis, Andreas, juhendaja; Tiirats, Tauno, juhendaja; Zadin, Veronika, juhendaja; Djurabekova, Flyura, juhendaja; University of Helsinki. Faculty of Science. Department of Physics; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Vaakumläbilöök on elektrilahendus, mis tekib vaakumis tugevate elektriväljade toimel. Sellised läbilöögid on piirav tegur paljudes rakendustes, sealhulgas osakestekiirendites, röntgentorudes, vaakumlülitites, termotuumareaktorites ja kosmosetehnoloogias. Kuna vaakumläbilöögi tekke aluseks olevad füüsikalised mehhanismid on keerukad, ei ole sellest protsessist, vaatamata aastakümnete pikkusele uurimistööle, veel täielikku arusaama kujunenud. Praeguse arusaama kohaselt on protsessi algus põhjustatud elektroodide pinnal tekkivate nanomõõtmeliste pinnadefektidega, mis omakorda on seotud elektronide emissiooni, lokaalse kuumenemise ja sellele järgneva juhtiva plasma moodustumisega. Varasemad simulatsioonide põhjal tehtud uuringud on keskendunud vaakumläbilöögi algatamise üksikutele etappidele. Seni ei ole veel loodud mudelit, mis ühendaks kõik need etapid terviklikuks sidustatud raamistikuks. Käesolevas töös kirjeldatakse multifüüsikalise simulatsioonimudeli väljatöötamist elektriväljades paiknevate metallpindade uurimiseks ning selle rakendamist vaakumläbilöögi algatamise eri etappide käsitlemisel. Sellise mudeli eesmärk on suurendada arusaama eri füüsikaliste nähtuste omavahelistest seostest ja vaakumläbilöögi teket mõjutavatest teguritest. Töös esitatud simulatsioonid ühendavad elektrivälja, elektronide emissiooni, elektrivoolu ja kuumenemise arvutused metallpindade atomistlike simulatsioonide ning plasma simulatsioonidega. Plasma ja pinna vastastikmõjusid modelleeritakse sidustades lõplike elementide meetodi (finite element method, FEM) ja molekulaardünaamika (molecular dynamics, MD) simulatsioonid plasma moodustumise simulatsioonidega (particle-in-cell, PIC). Mudelsüsteemiks on alalispinge all olev vase (Cu) elektroodide paar omavahelise vaakumpiluga, milles üle 100 MV/m suurune makroskoopiline elektrivälja tugevus võimendub lokaalselt üle 10 GV/m. Elektronide väljaemissioon põhjustab katoodipinna Joule’i kuumenemist, mis võib tõsta pinnatemperatuuri piisavalt kõrgele, et algaks vase aatomite aurustumine. Need neutraalsed vase aatomid võivad ioniseeruda ning moodustada juhtiva plasma, mis koosneb elektronidest ja eri laengutasemetega ioonidest, näiteks Cu+ ja Cu2+, võimaldades elektrivoolu kulgemist elektroodide vahel. Simulatsioonitulemused toetavad praegust arusaama vaakumläbilöögist ning seovad omavahel selle eri etapid. Pinnamorfoloogia muutused seostati elektronide emissiooni muutustega, mis toetab hüpoteesi, et elektriväljade mõjul võivad moodustuda nanomõõtmelised pinnateravikud. Näidati, et lisaks elektriväljale ka magnetväljad vähendavad läbilöögikindlust. Simuleeritud läbilöögivälja tugevused osutusid võrreldavaks eksperimentaalselt mõõdetud väärtustega. Kuumenemise dünaamikat, aurustumist ja plasma vastastikmõjusid kaare algatamise ajal kvantifitseeriti eri väljatugevustel. Otsene väljaionisatsioon osutus plasma algatamise varajastes etappides oluliseks, samal ajal kui hilisemates etappides domineeris põrkeionisatsioon. Plasma ja pinna vastastikmõjude kvantifitseerimine läbilöögi algusfaasis näitas, et suurema osa algsest aurust annab aurustumine, mille järel hakkab sõltuvalt ioonpommitusest üha enam panustama pihustumine. Leiti, et termiliste isekiirenevate protsesside jätkumiseks on vajalik esmase eelplasma moodustumine, mis võib lõpuks areneda iseennast säilitavaks kaarlahenduseks. Kuna vaakumläbilöögi teke hõlmab mitmesugust füüsikalist nähtust ning mitut pikkus- ja ajaskaalat, muutuvad arvutisimulatsioonid üha olulisemaks nii alusmehhanismide mõistmisel kui ka uute materjalide väljatöötamisel. Käesoleva töö eesmärk on anda terviklikum käsitlus nanoskaala protsessidest, mille mõistmine on oluline vaakumkaarte tekke vähendamiseks.