Sirvi Kuupäev , alustades "2026-10-07" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Genetic, behavioural, and environmental factors in the development of overweight, obesity and insulin resistance
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-10-07) Katus, Urmeli; Harro, Jaanus, juhendaja; Villa, Inga, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduskond
Mittenakkushaigused, nagu südame-veresoonkonnahaigused, vähk, diabeet ja kroonilised kopsuhaigused, on peamised haigestumise ja suremuse põhjused. Nende haiguste väljakujunemist mõjutavad geneetilised tegurid, ebatervislik toitumine, vähene kehaline aktiivsus, suitsetamine, alkoholi tarvitamine ning ülekaal ja rasvumine. 2021. aastal oli maailmas ligikaudu 2,1 miljardit täiskasvanut kes olid ülekaalulised või rasvunud. Käesolevas doktoritöös uuriti, kuidas teatud geneetilised ja psühhobioloogilised tegurid (nt hüvehimulisus) on seotud ülekaalu, rasvumise ja insuliiniresistentsuse väljakujunemisega samaaegselt arvestades vanuse, soo, toitumise, kehalise aktiivsuse, sotsiaal-majandusliku staatuse ja sünnikohordi võimalikke koosmõjusid. Analüüsitud andmed pärinevad Eesti laste isiksuse, käitumise ja tervise uuringust (ELIKTU). Tegemist on longituudse kohortuuringuga, mis algas aastatel 1998/99 ning on jälginud kahte sünnikohorti alates 9. (583 osalejat) ja 15. (593 osalejat) eluaastast, nüüdseks enam kui 20 aastat. Tulemused näitasid, et mitmed geneetilised variandid olid seotud ülekaalu ja rasvumise, insuliiniresistentsuse ning vererõhuga. Neid seoseid ei saanud selgitada erinevustega üksnes toitumises või kehalises aktiivsuses, mis viitab teiste bioloogiliste mehhanismide olemasolule. Samuti ilmnes, et hüvehimulisus võib mõjutada ülekaalu ja rasvumise väljakujunemist eelkõige läbi fikseerituse tasu pakkuvatele kogemustele. Lisaks esines sünnikohortide vahel erinevusi ülekaalu ja rasvumise näitajates, mis tõenäoliselt peegeldavad Eestis toimunud kiireid sotsiaal-majanduslikke muutuseid. Neid erinevusi aitas vähemalt osaliselt selgitada toitumine.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Methodological frameworks for producing official statistics from mobile positioning data
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-10-07) Saluveer, Erki; Aasa, Anto, juhendaja; Ahas, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Omavalitsuse registripõhine rahvaarv ütleb vähe selle kohta, kui palju inimesi seal tööpäeva veedab või suvel külas käib. Just seda on aga vaja teada ühistranspordi korraldamisel, turismi arendamisel ja kriisideks valmistumisel. Inimeste paiknemist ja liikumist aitavad mõõta mobiiltelefonid, sest telefoni kasutamisel tekib mobiilsidevõrgus kirje selle kohta, millal ja kus seade võrguga ühendust lõi. Doktoritöö uurib, kuidas nendest mobiilsidevõrgu kirjetest saaks luua usaldusväärset ning anonüümset riiklikku rahvastiku-, turismi- ja liikuvusstatistikat. Need kirjed näitavad ligikaudset asukohta, kuid ei ütle, kas inimene on kodus, tööl või külas. Peamiselt Eesti andmete põhjal töötati välja ja analüüsiti metoodikaid, mis väärindavad neid kirjeid kolmes dimensioonis: ruumilises, ajalises ja sotsiaalses. Ruumilises dimensioonis töötati välja ja võrreldi viit meetodit, mis jaotavad mobiilside antenni täpsusega asukohad haldusüksustele. Parim neist kasutab hoone- ja teeregistri andmetega kaalutud ruudustikku, mis parandas täpsust märgatavalt. Ajalises dimensioonis järjestatakse üksikud võrgusündmused ajas ja liidetakse ühe seadme kohta kokku. Sellise pideva aeg-ruumilise andmestiku abil saab tuvastada inimese jaoks olulised kohad, nagu kodu, tööaja ja teise kodu asukohad ja muud regulaarselt külastatavad kohad. Need tuvastatud olulised kohad ja nende muutused ajas kirjeldavad inimese sotsiaalset dimensiooni: kui kodu on ühes omavalitsuses ja tööaja asukoht teises, on tegu pendelrändajaga ja kui inimesel on lisaks püsielukohale regulaarne elukoht ka teises omavalitsuses, on ta seal hooajaline elanik. Omavalitsuse tasemel näitab võrdlus rahvastikuregistri ja rahvaloenduse andmetega tugevat seost. Doktoritöö tutvustab lisaks metoodikat, kuidas mobiiliandmete abil tuvastada erinevaid külastajatüüpe. Selliselt loodud turismistatistika näitab, et üle poole Eestisse tehtavatest turismireisidest on ühepäevakülastused, mis traditsioonilises majutusstatistikas üldse ei kajastu. Samas on mõnest naaberriigist pärit külastajate ööbimisi mobiilsideandmetes rohkem kui Statistikaameti majutusstatistikas, sest mobiilpositsioneerimise andmed peegeldavad ka ööbimisi sõprade ja sugulaste juures, kodumajutuses ja lühiajaliselt üüritud korterites. Metoodiliste raamistike toimivust kinnitab Eesti Panga kogemus, kus mobiilpositsioneerimise andmeid on Eesti maksebilansi reisiteenuste hindamiseks kasutatud järjepidevalt alates 2008. aastast. Autorile teadaolevalt on tegemist maailma pikima mobiilpositsioneerimise andmetel põhineva riikliku statistika aegreaga ja väljatöötatud metoodikat on kasutatud sisendina nii Eurostati kui ka ÜRO juhendmaterjalides, mis käsitlevad suurandmete kasutamist statistika tootmiseks. Paljudes riikides on mobiiliandmetest statistika tootmise peamiseks takistuseks mitte tehniline suutlikkus ega metoodika, vaid andmehalduse korralduse puudumine. Tundlike telekommunikatsiooniandmetega töötamine eeldab selgeid institutsionaalseid kokkuleppeid ja vastutuse jaotust. Töös sõnastatakse statistikaametitele viis põhimõtet, mis annavad praktilise juhise mobiilsideandmete vastutustundlikuks ja jätkusuutlikuks kasutamiseks
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Motion and change in the works of St. John of Damascus: philosophical and theological foundations and applications
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-10-07) Tölpt, Tauri; Kull, Anne, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Damaskuse Johannes on 7.–8. saj Umaijaadide kalifaadis elanud kreeka kirikuisa. Ajalooliselt on uurijad teda pidanud ebaoriginaalseks ja kompileerivaks autoriks, kelle teoloogilised ja filosoofilised mõtted pole midagi muud kui varasema kirikliku pärimuse entsüklopeediline kokkuvõte. Uuemad uuringud ning eriti just täpsustunud andmed käiskirjade analüüsis on aga 21. saj uurijaid pannud neid arusaamu ümber hindama. See aga omakorda on aluse pannud uuele huvi tärkamisele Damaskuse Johannese uuringutes – aspekt, millesse panustab ka siinne uurimistöö. Selle tarbeks olen ma käesolevas väitekirjas võtnud uurida akadeemilises maailmas suuresti avastamata jäänud teemat – liikumise ja muutuse kontseptsioone – püha Damaskuse Johannese arusaamades ja argumentatsioonis. Taolise uurimiseesmärgi püstitamiseni viis induktiivselt Johannese Dialectica’s olev 62. peatükk aristotellikust liikumisest/muutusest (kinêsis) – vaatekoht, mis kreeka patristilises traditsioonis on sellisel kujul pretsedenditu. Antud kontseptsiooni märkamata jäämine on seda üllatavam, kui arvestada selle olulisust kreeka loodusfilosoofide jaoks (Aristotelesest kristlike uusplatonistideni) looduse/loomuse (physis) mõistmisel; ning tõsiasja, et Halkedoni kirikukogule (451) järgnenud kristoloogilised vaidlused, milles Johannes aktiivselt osales, toimusid just Kristuse loomus(t)e üle. Uuringueesmärgi väljaselgitamiseks määran kindlaks Damaskuse Johannese töödes leiduvad liikumise ja muutuse printsiibid ning kasutuse teoloogilises argumentatsioonis. Lisaks toon välja Damaskuslase töödes kasutatud liikumise ja muutuse kontseptsioonide tagataustad ja potentsiaalsed allikad – arusaamad, mis aitavad paremini mõista meie patristilise autori originaalsust ja ebaoriginaalsust; ning näitlikustan liikumise ja muutuse kontseptsioonide varal tänasel päevalgi suuresti selgusetuks jäänud seost Johannese filosoofiliste ja teoloogiliste tööde vahel. Väitekirja tulemuseks on ainulaadsed avastused, mis viitavad Damaskuse Johannese võimekusele olla loominguliselt ning innovaatiliselt sünteesiv, kuid samas halkedoonlikule traditsioonile truuks jääv kirikuisa, kes mõistis filosoofilise loogika väärtust teoloogilisele argumentatsioonile, olgu see kas patristilises (kiriklikus) või paganlikus (kreeka) vormis.