Sirvi Märksõna "korruptsioon" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 60

Aivar Otsalti representatsioon online-meedias seoses Kalle Kolgi kaasusega
(Tartu Ülikool, 2009) Peitel, Kerly; Kõnno, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Altkäemaks karistusõiguses
(Tartu Ülikool, 2007) Salu, Alar; Jaggo, Olavi, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Avaliku õiguse õppetool
Altkäemaksu või pistise võtmise või andmise kui korruptiivse käitumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue juhtorgani liikme vastu
(Tartu Ülikool, 2013) Prii, Asso; Kull, Irene, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetool
Ärikorruptsioon kognitiivse dissonantsi perspektiivist
(Tartu Ülikool, 2019) Kruusmaa, Kätlin-Chris; Vadi, Maaja, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Ärisektori korruptsioon Eestis
(Tartu Ülikool, 2017) Jürgenson, Kätlyn; Jaakson, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond
Assessing the Europeanisation of fight against corruption in the candidate countries and Eastern neighbours
(Tartu Ülikool, 2021) Mamedov, Gadir; Braghiroli, Stefano, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Fight against corruption is an essential element of good governance that has become an inalienable part of EU Enlargement and Neighbourhood Policy. Progress in the fight against corruption depends on many mechanisms and factors, such as effective conditionality, domestic conditions, and empowerment of civil society organisations. This thesis investigates the relationship between these factors and the progress in the fight against corruption in Western Balkan and Eastern Partnership countries bounded by post-communist legacy. Progress in fight against corruption is measured through two alternative indices: EU-assessed index based on the annual reports and World Bank’s Control of Corruption index. Mixed methods were employed for testing hypotheses and causal mechanisms. Beta regression, modified by adding fixed effects and lagged dependent variable, was used to analyse effects and strength of predictors on panel data containing 148 observations. Validation of the results of statistical model and understanding of interconnection and development of various mechanisms was conducted with help of process tracing method. The results of statistical models found relationship between policy-specific conditionality and progress in the fight against corruption. However, policy-specific conditionality loses its effect once the reward is achieved by a partner country. Another interesting finding is that civil society organisations are positively associated with the higher level of progress in the EU-assessed reports, while it has a non-significant and opposite direction in the models with Control of Corruption index. Finally, process tracing revealed strong interconnection between the preferential fit of the government and empowerment of civil society. Civil Society is necessary for ensuring local ownership of the reforms and achieving the progress, but it can be involved in policy making process only if the government allows so. Presence of policy-specific conditionality and communication of CSO with the EU do not change situation towards higher progress, unless former conditions emerge. Results and conclusions of this study suggest how the EU conditionality logic could be adjusted to better promote democracy and good governance in the EU neighbourhood without reproducing adverse effects of state capture and status-quo legitimisation for which the EU Neighbourhood Policy is criticized.
Avaliku sektori korruptsiooni seos majandus- ja sotsiaalarenguga Euroopa riikides
(Tartu Ülikool, 2019) Kivastik, Kaspar; Sepp, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond
Call it neocolonialism: correlation between Chinese economic investment and crime, corruption, gas, oil and the level of democracy in Sub-Saharan Africa
(Tartu Ülikool, 2017) Pallo, Karl-Hendrik; Pappel, Urmas, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Corruption and economic growth: new evidence from satellite data
(Tartu Ülikool, 2021) Denysenko, Danyl; Ashyrov, Gaygysyz, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Corruption and types of innovation: evidence from post-Soviet countries
(Tartu Ülikool, 2020) Aghazada, Elchin; Ashyrov, Gaygysyz, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
In the view of a missing consensus on how corruption relates to firm innovation, this paper empirically studies the relationship between petty corruption and product, process, marketing and organizational innovations in post-Soviet region. Exploiting cross-sectional firm-level data from the fifth round of Business Environment and Enterprise Performance Survey (BEEPS V), the paper finds that bribery increases the probability of introducing all four innovation types in the overall post-Soviet region. Considering variations in institutional development levels, the paper distinguishes three clusters of countries within the region respect to the quality of institutional structures based on Worldwide Governance Indicators (WGI) data of World Bank. Results reveal that bribery “greases the wheels” of only organizational innovation in the countries with strong institutional environment. The paper suggests that while the quality of institutions are good enough to prevent using bribery as a tool to foster product, process and marketing innovations, there is still room for improving institutions concerning organizational innovation. In the countries with moderate institutions, the correlation between bribery and product innovation is positive and statistically significant. Institutions concerning product innovations ought to be strengthened in this country cluster. Similar to the overall post-Soviet region, bribery encourages all four innovation types in the countries with weak institutional structures. So, fight against corruption needs to be braced and institutions should be improved to adhere global standards in order to halt corruption’s positive link to firm innovation.
Corruption, populism, and polarization: unraveling the causes of democratic backsliding in 68 countries
(Tartu Ülikool, 2024) Usmanov, Asilbek; Mölder, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
This thesis examines the dynamics of democratic backsliding, focusing on the potential impacts of affective polarization, populism, and political corruption, with inflation as a control variable. Utilizing three primary datasets: the Varieties of Democracy (V-Dem) dataset, the V-Dem’s Party Dataset, and the World Bank’s Global Database of Inflation (GDI), the study conducts both univariate and multivariate regression analyses. The findings confirm that affective polarization significantly predicts changes in both electoral and deliberative democracy, supporting the hypothesis that increased polarization can lead to democratic backsliding. However, the relationships between populism and liberal democracy, and political corruption and egalitarian democracy, were not statistically significant at the conventional levels. Despite these limitations, this study contributes to the literature on democratic backsliding by highlighting the potential impact of political corruption, affective polarization, populism, and inflation on various forms of democracy. The findings underscore the complexity of democratic backsliding and the need for further research in this area. As democratic backsliding continues to be a pressing issue in many parts of the world, it is important to understand these dynamics. Future research could benefit from expanding the dataset to include more countries and a longer timeframe. This would increase the number of observations and potentially lead to more robust findings. Additionally, future studies could consider incorporating other variables that might influence democratic backsliding, such as institutional strength, and cultural factors.
Demokraatia konsolideerimine: Armeenia ja Gruusia viimase kahe parlamendivalimise järel
(Tartu Ülikool, 2014) Lill, Mari; Vilson, Maili, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Domineeriva poliitilise jõu mõju demokraatia arengule India, Eesti ja Rumeenia näitel
(Tartu Ülikool, 2013) Villmann, Siret; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Economics of corruption: game-theoretic modelling of traffic police bribery in transition countries
(Tartu Ülikool, 2010) Mostipan, Ilona; Toomet, Ott, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Jain argued in 2001 that the focus of future corruption studies should be (1) to “build a comprehensive models of how corruption works at the micro as well as at the macro levels” (p.101) and (2) subject the models to empirical tests. Moreover, he noted, “research on effective mechanisms to solve corruption is even scarcer. Although we have a good idea of what approaches are possible, we do not have more than anecdotal information on which approaches work.” (p.102). This study of traffic police bribery does just that. Modelling of utility payoffs has been derived from specifically-designed qualitative study to present determinants behind strategy selection at the micro-level, building a more comprehensive model. The three theoretical model variations of traffic police bribery were subjected to two empirical tests of anti-corruption reforms in the case of Georgia and in the case of Ukraine. As a result, this provides non-anecdotal information on which approaches work—such as the case of Georgia—and which do not. All in all, this thesis also accomplishes the original study aim—development of a game-theoretic framework for modelling of traffic police bribery—by building a model that produces results in line with the empirical cases. Besides filling the gap in research on the issues outlined by Jain (2001), this thesis also incorporates a regional dimension of transition countries to the above modelling. Conceptually, this research generates additional support to both the wage theory of anti-corruption, as well as to the ‘big bang’ theory: affecting factors like wages, probability of detection, ticket-issuing procedures, simplifying rules and regulations are important components of anti-corruption programmes and need to be tackled simultaneously, so as to generate a rapid shift from a corruption to a no-corruption equilibrium. The insights from interviews revealed that respondents utilised all three types of rationalities—instrumental, bounded and expressive rationalities, suggesting that utility-maximising elements of the models have to be further augmented with incorporation of social norms and beliefs about behaviour of others. Hence, this research can and needs to be taken further. The modelling analysis does not include role of past experience and perception about others, while the case studies suggest that past experience is an important determinant, and that replacement of old police officers with new police officers is an effective tool. Suggestions for future research include incorporating dynamics of evolutionary game theory, based on Young (1998), and Mishra (2006) analysis relating to persistence of corruption. Alternatively or concurrently, the aims of the state (that implements the anti-corruption measures) could also be incorporated into the game, taking it away from a micro-level interaction, similarly to the work of Yao (1997). Experimental research where players role-play drivers and traffic policemen, given set variables and objectives, could be considered for further testing of the theoretical framework. Lastly, current methodological shortcomings could be improved by including increasing the sample size beyond the forty-two cases of driver-traffic policeman interaction and incorporating additional empirical cases.
Elite capture of aid in Kyrgyzstan: the impact of foreign development aid on civil society in the Central Asian republics
(Tartu Ülikool, 2023) Kääriäinen, Juho Petteri; Lepasaar Beecher, David Ilmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Erakondade riikliku rahastamise mõju erakondade tajutava korruptsiooni vähendamisele
(Tartu Ülikool, 2016) Sats, Johannes; Pettai, Vello, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Erakondade riiklik rahastamine ja sellega seonduvad mehhanismid on erilise hoo sisse saanud viimase 20 aasta jooksul, eesmärgiga suurendada erakondade iseseisvust ja isemajandamist ning seeläbi vähendada korruptsiooni, mis omakorda peaks tugevdama demokraatlikku korda riigis. Selleks, et kontrollida, kas erakondade riiklikust rahastamisest on ka kasu korruptsiooni ohjamises, katsetati seda MSDO meetodil. Kõigepealt näitas võrdlus India ja Läti, kui asjakohastes aspektides sarnaste riikide, vahel, et antud hüpoteesil võib olla tõepõhi all. Lätis, kus erakondi rahastatakse alates 2012. aastast riiklikult, on tajutava korruptsiooni tase madalam kui Indias. Paraku pole erakondade riiklik rahastamine Lätisveel soovitud mõjukaasa toonud, sest 2012. aastast alates ei ole Läti parteide tajutav korruptsioonitase Transparency Internationali andmetel langustendentse näitama hakanud. Seevastu CPI viimased andmed viitavad, et üleüldine tajutav korruptsioon on siiski langustrendis. Lõplikku võrdlust on keeruline teha, sest andmed on puudulikud ja korruptsiooni mõõtmise metodoloogia on aja jooksul muutunud ja seetõttu pole ka võimalik teha usaldusväärset lõplikku järeldust. Kindlasti väärib antud teema veel tähelepanu ja arendamist, otstarbekas on oodata näiteks Läti kohta enama informatsiooni avaldamist Transparency Internationali poolt. Otse loomulikult võiks püüda leida veelgi asjakohasemaid aspekte, mille alusel riike omavahel võrrelda. Selle töö koostamisel kättesaadavate andmete põhjal ei olnud võimalikkahtlusteta tõestadahüpoteesi, et erakondade riiklik rahastamine aitab vähendada tajutavat erakondade korruptsiooni, aga lõplikke järelduste tegemiseks on liiga vähe andmeid.
Eraõiguslike juriidiliste isikute töötajate ametiisikuna kvalifitseerimise kooskõla määratletuse põhimõttega
(Tartu Ülikool, 2017) Luha, Maris; Kurm, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Karistusõiguse osakond
Eraõigusliku juriidilise isiku kaitse omastamise, usalduse kuritarvitamise ja erasektori korruptsiooni eest
(Tartu Ülikool, 2018) Eilart, Kelli; Teplõhh, Dmitri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool
Erasektori korruptsiooniohu vältimise võimalused Eestis
(Tartu Ülikool, 2021) Sakatš, Maria; Ginter, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool
Essays on firm-level corruption
(2020-07-13) Ashyrov, Gaygysyz; Masso, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Korruptsiooni on peetud üheks suuremaks majandust pärssivaks probleemiks, mis levib kiiresti ja takistab majanduse arengut. Korruptsioon läheb majandusele väga palju maksma. Näiteks on hinnatud, et pistise andmise ja võtmisega seonduv, mis on vaid üks korruptsiooni vorme, läheb aastas maksma üle triljoni USA dollari, mida on veidi enam kui oli Hollandi SKT aastal 2019. Korruptsioon riigis ei ole vaid majanduslik nähe, seda võib iseloomustada ka kui tulemust – kui riigi seadusandlike, majanduslike, kultuuriliste ja poliitiliste institutsioonide peegelpilti. Seega on korruptsiooni võimalik käsitleda kui institutsioonide toimimisriket ja selle erinevaid külgi tuleks enne ebasoodsate tagajärgede leevendamiseks lahenduste pakkumist põhjalikumalt uurida. Vaatamata sellele, et korruptsiooni ei ole selle keerukuse tõttu võimalik ühe väitekirjaga lõpuni uurida, annab see doktoritöö huvitava ülevaate korruptsiooniga seotud uurimisprobleemidest – vaadeldes erinevaid seoseid korruptsiooni ja ettevõtete vahel. Selle töö raames uuritud intrigeerivad küsimused kõlavad näiteks nii: „Kas korruptsioon leiab aset ainult era- ja avaliku sektori vahel või võib see toimuda ka erasektori sees? Missugused mehhanismid ja kaalutlused sunnivad firmajuhte korruptiivseid vahendeid kasutama? Kas on mingeid erinevusi välismaiste ja siseriiklike omanikega firmade korruptiivses käitumises? Kas korruptsiooni tüüp mõjutab firma tegevust?“ See väitekiri proovib selliste küsimuste tõstatamisega anda erasektori korruptsioonist tervikpildi, mis saab alguse korruptsioonile eelneva otsustusprotsessiga ja lõpeb tagajärgedega firma tulemustele. Selle väitekirja, mis koosneb neljast empiirilisest juhtumipõhisest uurimusest, eesmärgiks on anda põhjalik ülevaade korruptsiooni isiklikumast poolest – firmajuhi otsuse langetamise protsessist kuni tagajärgedeni, mida see endaga firma tegevusele kaasa toob. I ja II uurimus tegelevad juhtimise rolli uurimisega seoses korruptsioonisuunaliste kaalutluste ja kalduvustega, III ja IV uurimus keskenduvad korruptsiooni mõju tagajärgede uurimisele firma tulemustele. Oluline on märkida, et uurimustes on peamiselt kasutatud andmeid endistest kommunistlikest maadest, kus korruptsioon on laialt levinud probleem. Seega võivad uurimuste tulemused aidata tõsta teadlikkust sellest visalt kaduvast probleemist ja valida sellistes riikides korruptsioonivastaseid toimimisstrateegiaid.