Browsing by Subject "ääremaad"

Now showing 1 - 8 of 8

listelement.badge.access-status Open Access ,
Centre-periphery relations in Germany: how Nord Stream 2 led to the stigmatisation of Mecklenburg-Vorpommern
(Tartu Ülikool, 2023) de Lange, Verena; Morozov, Viatcheslav, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
This research concerns itself with the stigmatisation process of the German Bundesland Mecklenburg-Western Pomerania. It argues that the German behavioural norm guiding accepted foreign policy regarding Russia changed drastically after the invasion of Ukraine in February 2022. This change in behavioural norm led to the stigmatisation of Mecklenburg-Vorpommern, which had, up until that point, a very pro-Russia attitude. The stigma which was subsequently attached to the state was that of a community of Russlandversteher. The analysis shows that this pro-Russia attitude can be attributed to the presence of Nord Stream 2 in Mecklenburg-Western Pomerania. The project came with investments and job security which the peripheral state needed, which led the political elites of Mecklenburg-Western Pomerania to pursue a Russia-friendly foreign policy. This cumulated in the set-up by the state’s prime-minister Manuela Schwesig of a Foundation which was meant to safeguard the construction of Nord Stream. 2 This choice led to a lot of criticism back in Spring 2022, when it turned out that Nord Stream AG had a lot more say in the Foundation than it was assumed, and this resulted in a lot of negative press attention for the state. This research analyses these news articles and shows that the media discourse is controlled by elites from the centre, who are responsible for stigmatising Mecklenburg-Western Pomerania. The periphery, in turn, is not a powerless entity, but engages in stigma-management in the discourse. This results in counter-narratives and denial of the stigma. Ultimately, the stigmatisation and counter-stigmatisation can be seen as a discursive struggle surrounding an abrupt change in the behavioural norm. The stigmatisation of Mecklenburg-Western Pomerania contributes to the further peripheralisation of the state.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Ettevõtlus ääremaal: väljakutsed ja võimalused Setomaa näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Mäesepp, Lauri; Aljas, Kaimo; Kindsiko, Eneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Open Access ,
Ettevõtlust mõjutavad tegurid Lõuna-Eesti ääremaades
(Tartu Ülikool, 2023) Schryer, Maris; Plüschke-Altof, Bianka, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Open Access ,
Haldusüksuste ülese bussiliikluse parandamine Järva maakonna näitel
(Tartu Ülikool, 2020) Kandimaa, Britt-Heleen; Muhhina, Kristina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Eesti ühistranspordi korralduses on palju probleeme, peamisteks teenuste olemasolu ning kättesaadavus ääremaalistes piirkondades. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on uurida, kuidas parandada Eesti haldusüksuste ülest bussitransporti, eesmärgiga vähendada ääremaastumist. Uurimus on läbi viidud Järva maakonnas ning autor on analüüsinud kolme potentsiaalset alternatiivi ühistranspordi korraldamiseks. Alternatiivseteks mudeliteks on mitmetasandilise valitsemise sisseviimine, ühistranspordikeskuste konsolideerimine ning piirideülese koostöö suurendamine. Uurimustöös on läbi viidud poliitikaanalüüs, mille hindamiskriteeriumiks on ääremaastumine. Tulemustes selgub, et ükski eelmainitud transpordikorralduse alternatiiv Järva maakonna ühistranspordi korraldamiseks täielikult sobilik ei ole. Seega on vajalik kasutada mudelite hübriide, kus toimub nii edukam koostöö erinevate ühistransporti korraldavate tasandite vahel, sealjuures on suurenenud piiriülene koostöö ning sisse viidud nõudetransport.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Images of the periphery impeding rural development? Discursive peripheralization of rural areas in post-socialist Estonia
(2017-11-28) Plüschke-Altof, Bianka; Kuusik, Andres, juhendaja; Annist, Aet, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Uuringuprobleem. Kuidas säilitada elu Eesti maapiirkondades, on küsimuseks olnud juba alates Eesti taasiseseisvumisest 1991. aastal ning on oluliseks teemaks ka praegu toimuva haldusreformi taustal. Viimasel ajal on ühe lootuskiirena maapiirkondade arendamisel palju kõneldud brändingust ja kohaturundusest, mille abil võiks olla võimalik positiivset kuvandit kujundada. Paraku peab tõdema, et jätkuva maapiirkondade ääremaastumise protsessi käigus on maapiirkondadel väga keeruline hakata vastu “ääremaa” väga negatiivsele kuvandile, mis kipub domineerima maaeluga seotud positiivsemate assotsiatsioonide üle nagu traditsiooniline ja tervislik eluviis. Käesolev dissertatsioon käsitleb just seda kuvandi ja arengu vahelist seost, analüüsides, millist rolli mängib kuvand maapiirkondade ääremaastumisel ning samuti katsetel sellest staatusest välja murda. Töö eesmärk on saada aru, kuidas Eestis ääremaid avalike diskursuste raames luuakse, kelle poolt teatud piirkondi ääremaana sildistatakse ning milliseid tagajärgi ja vastureaktsioone see kaasa toob. Tulemused ja tähtsus. Eesti ajakirjanduses avaldatud arvamusartiklite süvaanalüüsi põhjal tuuakse väitekirjas välja, et maapiirkondade kuvand ääremaana ei ole iseenesest mõistetav ja vältimatu, vaid on aktiivselt arvamusliidrite poolt loodud. Sealjuures neid arvamusliidreid saab iseloomustada märksõnadega linnastunud, meessoost ja intellektuaalne. Kahe kaasuse analüüsimise raames läbiviidud süvaintervjuude ja vaatluste baasil näitab väitekiri erinevaid võimalusi, kuidas maapiirkonnad on ääremaa kuvandi vastu võidelnud ja selgitab erinevaid väljakutseid ja kasusid, mida erinevad kuvandile baseeruvad arengustrateegiad endas sisaldavad. Seetõttu ei panusta käesolev väitekiri mitte ainult maapiirkondade arenguga seotud akadeemilisse kirjandusse vaid aitab ka praktikuid, kes aktiivselt riiklikul või kohalikul tasandil maapiirkondade arendamise ja kuvandi loomisega tegelevad.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Leadership of peripheral places: a comparative study of leadership processes in Estonian and Dutch peripheral places
(2019-10-28) Grootens, Gerdien Margreeth; Vadi, Maaja, juhendaja; Horlings, Lummina, juhendaja; Raagmaa, Garri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Viimastel aastakümnetel on teadlased ja poliitikakujundajad täheldanud kõikjal Euroopas kasvavat regionaalset polariseerumist. See väitekiri tegeleb paigakeskse/kohapõhise juhtimise (place leadership), edaspidi kohapõhise rolliga nn. ääremaistes paikades, mis peavad tegelema selle polariseerumise tagajärgedega. Väitekirjas uuritakse, kas ja kuidas juhtimine ja eestvedamine suudavad elustada perifeersete paikade tuhmivõitu konteksti. Uuringus kasutatakse kvalitatiivseid meetodeid ja põhistatud teooriat, et kriitiliselt uurida paigapõhist juhtimist Eesti ja Madalmaade ääremaadel. Uuringu tulemusena selgus, et juhtimise mõistet käsitatakse väga erinevalt, antud töö püüab rakendada tõlgendavat lähenemist kohapõhisele juhtimisele. Huvitav tulemus on ka toimijate mitmekesisus, kes tegelevad juhtimise ja eestvedamisega uuritud paikades, kusjuures otsustava tähtsusega võivad olla ka kaugel väljaspool antud paika tegutsevad toimijad. Uuringutulemused näitavad, et kohapõhises juhtimises on oluline mitmekesisuse koordineerimine, mis eriti selgelt ilmnes kuvandiloome puhul. Tulemused näitavad samuti, et kõikides uuritud paikades olid ressursid kriitilise tähtsusega kohapõhise juhtimise arengu jaoks. Arvestamata neid struktuurseid tingimusi ei ole võimalik tegelikult mõista juhtimist ja eestvedamist paikades. Kokkuvõttes näitab see uuring, et kui rakendada kriitilist ja avatud lähenemist kohapõhisele juhtimisele, saame minna kaugemale juhtimise funktsionalistlikust käsitlusest ning tuua enam esiplaanile kooskõla puudumist, läbirääkimisi ja kohalikke arusaamu juhtimisest ja eestvedamisest. Sel kombel saab paremini kontekstualiseerida juhtimise positiivset potentsiaali perifeersete paikade jaoks. Väitekirja tulemused esitavad avarama ja kriitilisema arusaama kohapõhisest juhtimisest ning järeldused on olulised mitte ainult teadlastele, vaid ka poliitikakujundajatele. Vaadeldes kohapõhist juhtimist kriitiliselt ja teadvustades selle aluseks olevaid normatiivseid eeldusi, võib paigakeskset/kohapõhist juhtimist mõista avatumalt ja kontekstitundlikumalt.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Sotsiaalteenuste kättesaadavus Alutaguse valla eakatele piiriäärsetel aladel
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2023) Pärnoja, Rasmus; Rähn, Anne, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Sotsiaaltöö korralduse osakond
listelement.badge.access-status Open Access ,
The role of small peripheral local governments in farm innovation: land consolidation as a spatial planning instrument in Estonia
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-04-21) Looga, Jaan; Ukrainski, Kadri, juhendaja; Friedrich, Peter Joachim, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Kujutage ette tehast, kus masinad asuvad tosina erineva hoone vahel üle kogu linna. Pool päevast läheks ainult nende vahel liikumisele. Eesti põllumajandustootjad seisavad sarnase probleemi ees – nende maad on jaotatud kümnete väikeste, laiali pillatud tükkide vahele, mis on päritud 1990ndate maareformist. Ja see ruumiline pusle maksab käegakatsutavalt: killustunud maadega talud on vähem tootlikud ega investeeri tõenäolisemalt uude tehnoloogiasse. See on Tartu Ülikooli doktoritöö, mille kaitsmiseks valmistub Jaan Looga, keskne leid. Analüüsides sadu Eesti põllumajandusettevõtteid mitme aasta jooksul, leidis Looga, et talu maakasutuse struktuuri parandamine suurendab oluliselt tõenäosust, et põllumees uuendusi teeb: näiteks ostab uue masina, ehitab hoone. Tänu sellele saab ta kasutusele võtta nutikamad tootmise praktikad. See ei puuduta üksnes ettevõtjaid, vaid ka väikseid, ääremaadel asuvaid kohalikke omavalitsusi – valdu, mis katavad suure osa Eestist ja sarnastest postsotsialistlikest riikidest. Need vallad ei oma ülikoole ega uurimiskeskusi. Nad ei saa rakendada tavapäraseid innovatsioonipoliitika tööriistu. Kuid üks hoob neil on: ruumilise planeerimise pädevus. Nad saavad algatada maakorraldust. Doktoritöö väidab, et maakorraldus ei ole pelgalt sõnakõlks. See on tegelikult praktiline sekkumisvõimalus omavalitsustele. Ja mõju ulatub ka kaugemale: paremini korraldatud põllumajandusettevõtted toodavad rohkem, teenivad rohkem ja maksavad lõpuks rohkem kohalikke makse – millest rahastatakse paremaid koole ja teid. Doktoritöö avab ka ühe takistava teguri: Eesti on investeerinud tugevalt riiklikku teadus- ja arendustegevusse, kuid suunanud kõige vähem suutlikkuse arendamisse võrreldes kõigi Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega. Tuleks tõsta võimekust ELi vahendeid põllumajanduse arendamiseks kasutada.