Sirvi Märksõna "ökoloogia" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 19 19

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ecological relations of cladocerans in a brackish-water ecosystem
(2010-08-11) Põllupüü, Maria
Merelised vesikirbulised moodustavad olulise osa Läänemere mesozooplanktoni arvukusest ja biomassist suvel. Tänu partenogeneesile (neitsisigimine) on vesikirbulised võimelised saavutama soodsates keskkonnatingimustes kiiresti suure arvukuse, mis annab neile eelise kohanemiseks kiiresti muutuvates keskkonnatingimustes. Massilise arengu ajal on vesikirbulised oluliseks toiduks kaladele ja röövtoidulistele selgrootutele. Kliimamuutuste ja eutrofeerumise kõrval on üheks oluliseks planktonikoosluste struktuuri ja dünaamikat mõjutavaks teguriks ka võõrliikide invasioon kusjuures just tulnukvesikirbulised on seni olnud Läänemere ökoüsteemis olulisemad planktilised võõrliigid. Käesoleva doktoritöö eesmärgiks on selgitada Läänemere vesikirbuliste koosluses liigilisel tasandil toimunud ajalis-ruumilisi muutusi sõltuvalt keskkonnatingimuste varieeruvusest, mis on põhjustatud nii looduslikest (kliima) kui ka inimtekkelistest (eutrofeerumine, võõrliikide invasioon) teguritest ja protsessidest. Kõige arvukamateks vesikirbulisteks olid Bosmina spp., Pleopis polyphemoides ja Evadne nordmanni. Viimastel aastakümnetel on lisandunud tulnukliikidena Ponto-Kaspia päritolu vesikirbulised Cercopagis pengoi ja E. anonyx. Vesikirbuliste arvukuse muutused ligi poole sajandi pikkusel ajaskaalal on mõjutatud mitmete tegurite, nagu kliima, eutrofeerumise ja bioinvasioonid, koosmõjust, kusjuures eraldi võttes selgitavad kliimatingimused arvukuse muutlikkust paremini kui eutrofeerumine. Ilmselt toiduahela suhete tõttu (kisklus) on röövtoidulise võõrvesikirbulise C. pengoi invasioon põhjustanud varemesinenud seose katkemise kohalike domineerivate väikesemõõduliste vesikirbuliste ja elutakeskkonna vahel. Antud tulemused täiendavad oluliselt meie teadmisi sellest, milliseid muutusi, mis mahus ja milliste protsesside tõttu võib inimtegevusest põhjustatud võõrliikide invasioon põhjustada mereökosüsteemides. Suurimad aastatevahelised muutused pelaagiliste kalade toidubaasis olid seotud nende olulise toiduobjekti Bosmina arvukuse dünaamikaga, kuid arvukuse varieeruvus ei osutunud siiski piisavaks, et põhjustada püsivaid muutusi kalade toitumisaktiivsuses ning tarbitud zooplanktoni kogustes.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Eestis ohustatud taimeliigi pehme koeratubaka (Crepis mollis (Jacq.) Asch.) levik, ökoloogia ja kaitse
(Tartu Ülikool, 2012) Luuk, Ott; Kalamees, Rein, juhendaja
listelement.badge.access-status Embargo ,
Insights into the ecology of the Ceratobasidium-Thantephorus complex based on phylogeny reconstruction using all publicly available ITS sequences
(Tartu Ülikool, 2011) Veldre, Vilmar; Abarenkov, Kessy, juhendaja; Tedersoo, Leho, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Invasiivne kirpvähk Gammarus tigrinus Läänemeres – levik ja ökoloogia
(Tartu Ülikool, 2016) Jänes, Holger; Kotta, Jonne, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Zooloogia osakond
listelement.badge.access-status Embargo ,
Kandseente perekonna Amphinema süstemaatika ja ökoloogia
(Tartu Ülikool, 2011) Sadam, Ave; Kõljalg, Urmas, juhendaja; Tedersoo, Leho, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Keskkonna analüüs
(Tartu Ülikool, 2011) Velling, Siiri
BeSt programmi toetusel loodud e-kursuse "Keskkonna analüüs" õppematerjalid. Kursusel antakse ülevaade keemilistest ja ökotoksikoloogilistest meetoditest keskkonna analüüsil, käsitletakse bioakumuleeruvate ainete määramise viise ja ainete biodegradeeruvuse määramise meetodeid. Samuti käsitletakse objekti analüüsi eripära, proovide võtmist ja ettevalmistamist analüüsiks ning analüüsitulemuste interpreteerimise võimalusi. Tutvustatakse rahvusvahelisti standardmeetodeid keskkonnaseisundi hindamiseks.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Komi reindeer breeding : its history and present conditions from the viewpoint of the ethnoecological approach = Komi põhjapõdrakarjatamine : ajalugu ja kaasaegne seisund etnoökoloogilisest aspektist
(Tartu Ülikool, 2001) Istomin, Kirill; Vunder, Elle, juhendaja; Tartu Ülikool
listelement.badge.access-status Embargo ,
Konsortsiumid biotsönoosi osana : V. Masingu ettekanded, artiklid ja töömärkmed, teiste isikute artiklid jm. kogutud materjalid
(1950) Masing, Viktor
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Liikide koosesinemise leidmine tehisaru abil
(Tartu Ülikool, 2025) Pärnpuu, Marta Miia; Pärtel, Meelis, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Liikide koosesinemiste uurimine on pika ajalooga uurimissuund. Varasemad käsitlused rõhutasid konkurentsi tähtsust koosluste kujunemisel, kuid hilisemad uuringud on toonud esile ka soodustavate ja vahendatud interaktsioonide ning levikupiirangute rolli. Tänapäevased lähenemised kombineerivad nii statistilisi mudeleid kui ka mitmekülgseid andmekogumeid, et mõista, millised tegurid määravad, miks teatud liigid esinevad koos ja teised mitte. Koosesinemiste uurimine aitab paremini mõista ökosüsteemide struktuuri ja toimimist ning võimaldab hinnata ka kooslustest puudu olevat ehk tumedat elurikkust. Töö eesmärk oli uurida, kas ja kuidas on võimalik kasutada tehisaru taimeliikide koosesinemise tuvastamiseks Eesti puisniitude rohurinde taimeruutude fotodelt. Uurimisküsimusele vastamiseks viidi läbi uurimus, kus hinnati PlantNeti rakenduse võimet määrata liike taimeruutude fotodelt, millel esineb mitmeid liike. Uurimus keskendus fotode lõikamisel kasutavate parameetrite muutmise mõjule määramistulemustele. Selgus, et mitmeks ristkülikuks taimeruudu foto oli lõigatud mõjutas oluliselt määramist – kõige paremad tulemused saavutati lõigates fotot viieks nii risti- kui pikkupidi. Pildiosade osaline kattuvus mõjutas statistiliselt oluliselt saagist, võimaldades tuvastada rohkem andmestikus tegelikult esinevaid liike. Tulemused näitasid, et mõned liigid olid tehisaru jaoks kergemini ära tuntavad, samas kui osad määrati sagedamini valesti. Tehisarul on potentsiaal toetada liikide koosesinemise uurimist, eriti kui on vaja analüüsida järjest suurenevaid andmehulkasid. Samas on mitmeid kitsaskohti, nagu andmete puudulik kvaliteet, määramatuse eri allikad ning vajadus laiapõhjalisema interdistsiplinaarse koostöö järele. Edasine areng tehisaru kasutamisel liikide koosesinemiste leidmiseks piltidelt võiks liikuda segmenteerimise täiustamise suunas. Kuigi töö raames läbi viidud uurimus oli esmane ja lihtsustatud, viitab see siiski võimalusele kaasata tehisaru liikide koosesinemiste tuvastamisse, pakkudes uut võimalust elurikkuse analüüsimiseks. The study of species co-occurrences has a long history. Previous approaches highlighted the importance of competition in the formation of communities, but later studies have emphasised the role of facilitation, indirect interactions, and dispersal limitations. Modern approaches combine statistical models and multifaceted datasets to understand which factors determine why particular species occur together, while others do not. The study of species co-occurrences helps to better understand the structure and functioning of ecosystems, whilst making it possible to evaluate the missing, or dark, diversity. This thesis aimed to investigate whether and how artificial intelligence can be used to detect the co-occurrences of plant species from photographs of vegetation quadrats of the herbaceous layer of Estonian wooded meadows. A study was conducted to evaluate the ability of the PlantNet application to identify species from photographs of vegetation quadrats in which multiple species occur. The analysis part of this thesis focused on the effect that altering the parameters used for splitting photos had on species identification. It turned out that the amount of cuttings made significantly influenced the species identification results – the best results were achieved when splitting the quadrat photos into five parts, both lengthwise and widthwise. The partial overlap of the split image segments had a statistically significant effect on recall, increasing the number of correctly classified positive samples. The results showed that some species were more easily identifiable for AI, while others were often incorrectly identified. Artificial intelligence has the potential to further the research of species co-occurrences, especially with the increasing amounts of data that needs to be analyzed. At the same time, there are multiple bottlenecks, such as the lack of quality data, the different sources of uncertainty in machine learning, and the need for broader interdisciplinary collaboration. Further development could move towards improvement in segmentation. Although the research carried out within the framework of this work was primary and simplified, it still supports the possibility of involving AI in the detection of species co-occurrence, thus offering new opportunities for the analysis of biodiversity and communities.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Mageveelimuste levikuökoloogiast. Andmeid limuste leviku kohta Eesti jõgedes
(Tartu Ülikool, 1996) Tau, Riina; Järvekülg, Arvi, juhendaja
listelement.badge.access-status Embargo ,
Mõnede ökoloogiliste küsimuste käsitlemisest zooloogia ja üldbioloogia õpetamisel
(Tartu : [Tartu Riiklik Ülikool], 1975) Lassi, Ülle; Ling, Harry, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ökoloogialeksikon : loodusteaduslik oskussõnastik
(Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1992) Rauk, Helja, toimetaja; Masing, Viktor, koostaja
listelement.badge.access-status Embargo ,
Perekond kurdsirbik (Hamatocaulis Hedenäs): ökoloogilised nõudlused, levik ja ohustatus
(Tartu Ülikool, 2011) Tusti, Tiina; Vellak, Kai, juhendaja
listelement.badge.access-status Embargo ,
Seente perekonna Cordyceps s. l. (Ascomycota, Clavicipitaceae) fülogeneetika, süstemaatika ja ökoloogia
(Tartu Ülikool, 2010) Markov, Kristin; Kõljalg, Urmas, juhendaja; Pärtel, Kadri, juhendaja
listelement.badge.access-status Embargo ,
Sissejuhatus üldzooloogiasse.embrüoloogia. Geneetika. Ökoloogia. Loomageograafia. Evolutsiooniõpetus
(1943) Piiper, Johannes
listelement.badge.access-status Embargo ,
Soome lahe lõunaranniku erinevate osade fütoplanktoni ökoloogiast
(Tartu Ülikool, 1989) Jaanus, Andres; Kukk, Erich, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Soontaimede fülogeneetiline ja funktsionaalne mitmekesisus looduskaitses
(Tartu Ülikool, 2016) Laissaar, Marianne; Gerhold, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Taimekoosluste fülogeneetilise beetamitmekesisuse varieerumine ökoloogilistel ja evolutsioonilistel põhjustel
(Tartu Ülikool, 2017) Kumar, Annika; Gerhold, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Botaanika osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Embargo ,
Värvi-paskheina (Serratula tinctoria) kahe teisendi ja roog-aruheina (Festuca arundinacea) vaheline konkurents eksperimentaalsel valgus- ja tihedusgradiendil
(Tartu Ülikool, 2010) Schulz, Scheila; Kalamees, Rein, juhendaja; Püssa, Kersti, juhendaja