Sirvi Märksõna "Alzheimeri tõbi" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 13 13

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alzheimeri tõvest tingitud dementsusega patsientide pragmaatiliste oskuste kirjeldamine
(Tartu Ülikool, 2016) Kolk, Liisa; Vels, Liisa; Nursi, Aaro, juhendaja; Tootsi, Elis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Classification of Alzheimer’s Disease From MRI Images
(Tartu Ülikool, 2019) Elshatoury, Heba Hesham Hamed; Avots, Egils, supervisor; Anbarjafari, Gholamreza, supersvisor
In English: In this thesis work machine learning techniques are used to classify MRI brain scans of people with Alzheimers Disease. This work deals with binary classification between Alzheimers Disease (AD) and Cognitively Normal (CN). Supervised learning algorithms were used to train a classifier using MATLAB Classification Learner App in which the accuracy is being compared. The dataset used is from The Alzheimers Disease Neuroimaging Initiative (ADNI). Histogram is used for all slices of all images. Based on the highest performance, specific slices were selected for further examination. Majority voting and weighted voting is applied in which the accuracy is calculated and the best result is 69.5% for majority voting. Eesti keeles: Käesolevas töös kasutatakse masinõppe meetodeid, et klassifitseerida Alzheimeri tõvega inimeste MRI aju skaneeringuid. Töös rakendatakse binaarset liigitust Alzheimeri tõve (AD) ja kognitiivse normaalsuse (CD) vahel. Kasutati juhendatud masinõppealgoritme, et treenida klassifikaatoreid MATLAB’i klassifikaatorite õpperakenduses (Classification Learner App), kus võrreldi algoritmi täpsust. Kasutatav andmestik pärineb ADNI andmebaasist (The Alzheimer’s Disease Neuroimaging Initiative). Kõikidest piltidest võetud osadele arvutati histogrammid. Kõrgeima jõudluse põhjal valiti konkreetsed osad edasiseks uurimiseks. Võtteldi enamus ja kaalutud valikute täpsust ja parimaks tulemuseks saadi enamusvalikuid kasutades 69.5%.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eestindatud WAIS-III alltestide vaheline hajuvus normgrupis ja kliinilises grupis
(Tartu Ülikool, 2025) Kullas, Helena; Anni, Kätlin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uuringu eesmärk oli kirjeldada ja statistiliselt analüüsida alltestide vahelist hajuvust ja WAIS-III normgrupi (N=770) ja kliinilise grupi (N=79) kuhu kuulusid Alzheimeri tõve ja skisofreeniaspektri häirega isikud. Koondskoorde (GAI, CPI) ja hajuvusskoore võrreldi t-testiga ning vaadati ka nendevahelisi seoseid Spearmani korrelatsioonianalüüsiga. Tulemused näitasid, et kliinilise grupi koondskoorid ja hajuvusskoorid olid madalamad, kuid korrelatsioonid hajuvusja koondskooride vahel olid positiivsed mõlemas grupis. Tulemused viitavad sellele, et suurem hajuvus ei pruugi olla märk kognitiivsest düsfunktsioonist, vaid on pigem normaalne nähtus.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Enesekordused mõõdukas staadiumis Alzheimeri tõvega isiku suulises vestluses
(Tartu Ülikool, 2016) Kukk, Helen; Nursi, Aaro, juhendaja; Hennoste, Tiit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Füsioteraapia dementsussündroomi korral
(Tartu Ülikool, 2016) Kangur, Villu; Medijainen, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut; Tartu Ülikool. Füsioteraapia õppekava
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Integration methods for heterogeneous biological data
(2019-05-22) Sügis, Elena; Vilo, Jaak, juhendaja; Peterson, Hedi, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tänu tehnoloogiate arengule on bioloogiliste andmete maht viimastel aastatel mitmekordistunud. Need andmed katavad erinevaid bioloogia valdkondi. Piirdudes vaid ühe andmestikuga saab bioloogilisi protsesse või haigusi uurida vaid ühest aspektist korraga. Seetõttu on tekkinud üha suurem vajadus masinõppe meetodite järele, mis aitavad kombineerida eri valdkondade andmeid, et uurida bioloogilisi protsesse tervikuna. Lisaks on nõudlus usaldusväärsete haigusspetsiifiliste andmestike kogude järele, mis võimaldaks vastavaid analüüse efektiivsemalt läbi viia. Käesolev väitekiri kirjeldab, kuidas rakendada masinõppel põhinevaid integratsiooni meetodeid erinevate bioloogiliste küsimuste uurimiseks. Me näitame kuidas integreeritud andmetel põhinev analüüs võimaldab paremini aru saada bioloogilistes protsessidest kolmes valdkonnas: Alzheimeri tõbi, toksikoloogia ja immunoloogia. Alzheimeri tõbi on vanusega seotud neurodegeneratiivne haigus millel puudub efektiivne ravi. Väitekirjas näitame, kuidas integreerida erinevaid Alzheimeri tõve spetsiifilisi andmestikke, et moodustada heterogeenne graafil põhinev Alzheimeri spetsiifiline andmestik HENA. Seejärel demonstreerime süvaõppe meetodi, graafi konvolutsioonilise tehisnärvivõrgu, rakendamist HENA-le, et leida potentsiaalseid haigusega seotuid geene. Teiseks uurisime kroonilist immuunpõletikulist haigust psoriaasi. Selleks kombineerisime patsientide verest ja nahast pärinevad laboratoorsed mõõtmised kliinilise infoga ning integreerisime vastavad analüüside tulemused tuginedes valdkonnaspetsiifilistel teadmistel. Töö viimane osa keskendub toksilisuse testimise strateegiate edasiarendusele. Toksilisuse testimine on protsess, mille käigus hinnatakse, kas uuritavatel kemikaalidel esineb organismile kahjulikke toimeid. See on vajalik näiteks ravimite ohutuse hindamisel. Töös me tuvastasime sarnase toimemehhanismiga toksiliste ühendite rühmad. Lisaks arendasime klassifikatsiooni mudeli, mis võimaldab hinnata uute ühendite toksilisust.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Käeliste oskuste hindamine Alzheimeri tõvega ja Parkinsoni tõvest tingitud dementsusega patsientidel
(Tartu Ülikool, 2013) Tamme, Evelyn; Ennok, Margus, juhendaja; Vahter, Liina, juhendaja; Taba, Pille, juhendaja; Linnamägi, Ülla, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käelisi oskusi on dementsuse korral oluline hinnata, kuna apraksia võib olla üks dementsusega kaasnevatest sümptomitest. Käesolevas uurimuses osales 15 Alzheimeri (AT) ja 15 Parkinsoni tõvest tingitud dementsusega (PTD) patsienti ning neile vastavate demograafiliste näitajate alusel valitud heas kognitiivses üldseisundis 30 kontrollgrupi uuritavat. Uurimuse eesmärgiks oli hinnata käeliste oskuste erinevust, analüüsida käelisi oskusi puudutavate apraksia alatüüpide – ideatoorse (IDA), ideomotoorse (IMA) ning konstruktsioonilise apraksia (KA) esinemist ja spetsiifilisust AT ning PTD patsientidel. Samuti hinnati dementsuse raskusastme seost ja demograafiliste näitajate mõju käelistele oskustele. Lisaks hinnati PTD patsientide haiguse raskusastme seost apraksia tüüpe hindavate testidega. Hindamiseks kasutati kolme apraksia tüüpi mõõtvaid ning käte motoorset vilumust hindavaid erinevaid neuropsühholoogilisi teste. Tulemused näitasid, et AT ja PTD patsientide tulemused olid võrreldes kontrollgrupiga oluliselt madalamad enamikes apraksia testides, kuid motoorses vilumuses ainult PTD patsientidel. AT ja PTD pantsientide sooritused apraksia testides polnud statistiliselt oluliselt erinevad, kuid nende madalam sooritusaste väljendus ülesannetes erinevalt, viidates AT patsientidel enam IDA-le ning PTD patsientidel rohkem IMA-le ja KA-le. Dementsuse raskusastme puhul ilmnes statistiliselt oluline seos ja mõju enamike käelisi oskusi hindavate ülesannetega ning vanusel peamiselt motoorset vilumust hindavate testidega. PTD haiguse raskusaste võiks olla enam seotud IMA-ga.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kõne esmane hindamine Alzheimeri tõvest tingitud dementsuse korral
(Tartu Ülikool, 2013) Tootsi, Elis; Padrik, Marika, juhendaja; Vahter, Liina; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Narratiivi loome oskused Alzheimeri tõvest tingitud dementsusega patsientidel
(Tartu Ülikool, 2021) Kuuse, Kadri; Sirel, Reeli; Nursi, Aaro, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Raviresistentse depressiooni ja teiste psüühikahäirete geneetilised seosed TÜ Eesti Geenivaramu valimil
(Tartu Ülikool, 2023) Usberg, Kaisa; Lehto, Kelli, juhendaja; Krebs, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Riigi- ja kogukonnapoolsete toetusvõimaluste võrdlus Soome ja Eesti perekondade näitel Alzheimeri tõbe põdevate isikute hooldamisel
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2015) Vestel, Ave; Narusson, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Signalling of galanin and amyloid precursor protein through adenylate cyclase
(2004) Mahlapuu, Riina; Langel, Ülo, juhendaja; Zilmer, Mihkel, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
WAIS-III valiidsus Alzheimeri tõve diagnoosiga patsientide hindamisel
(Tartu Ülikool, 2014) Anni, Kätlin; Burk, Kristo, juhendaja; Ennok, Margus, juhendaja; Linnamägi, Ülla, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimustöö eesmärgiks on kontrollida eestindatud WAIS-III testipaketi diagnostilist valiidsust Alzheimeri tõvega patsientide hindamisel. Uurimuses osales16 Alzheimeri tõve diagnoosiga patsienti ja 16 haridustaseme, vanuse ja soo poolest vastavat kontrollisikut. Statistiliselt olulised erinevused ilmnesid 12 alltesti tulemuste puhul 14-st alltestist. Samuti ilmnesid statistiliselt olulised erinevused Sooritusliku IQ ja kõikide indeksskooride tulemuste vahel. Kõige tundlikumateks alltestideks AT hindamisel olid Sümbolite otsimine ja Šifreering ning kõige tundlikumaks indeksiks oli Töötluskiiruse indeks. Vähem tundlikud olid Sarnasuste ja Arvumälu alltestid ning Sõnalise taibukuse indeks. Haridusega ilmnes oluline seos mõlemas grupis Informeerituse ja Sõnalise taibukuse alltestide tulemustega. Kognitiivse tagasilanguse ulatusega AT grupis oli seotud Arvumälu ja Kujundite moodustamise alltestid. Tulemuste põhjal võib hinnata eestindatud WAIS-III diagnostiliselt valiidseks eristamisel AT gruppi kontrollgrupist. Välja on toodud ka tundlikkuse näitajad, mis on kasulikud individuaalsel tulemuste interpreteerimisel praktilises töös.