Sirvi Märksõna "Arabidopsis thaliana" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 6 6

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Development of visual selection markers for plant transformation
(Tartu Ülikool, 2023) Yadlos, Oleksii; Wang, Yuh-Shuh, juhendaja
The generation of transgenic Arabidopsis thaliana plants relies heavily on the choice of selection markers. We investigated three potential visual seed-selection markers: the RUBY reporter, the amilCP chromoprotein, and the endogenous TTG1 gene. The RUBY reporter, which produces dark-red betalain pigment, successfully led to distinguishable seed color changes in Arabidopsis Col-0 and ttg1 mutant backgrounds. However, the use of the amilCP chromoprotein was limited by its low transformation efficiency and germination rate, likely due to its toxicity in plants. Attempts to use the TTG1 gene as an endogenous selection marker did not produce observable seed color changes in the first transgenic gen- eration, possibly due to insufficient TTG1 protein expression. Overall, this study demon- strates the potential of the RUBY reporter as an effective visual marker for seed selection and highlights the need to explore endogenous markers to improve the efficiency and con- venience of generating transgenic Arabidopsis plants.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Exploring the Role of the HT1-MPK12 Module in Guard Cell CO2 Sensing
(Tartu Ülikool, 2025) Yadlos, Oleksii; Wang, Yuh-Shuh, juhendaja; Kollist, Hannes, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Tehnoloogiainstituut
To optimise the balance between CO₂ uptake for photosynthesis and loss of water by transpiration, plant stomatal pores regulate their aperture in response to changes in CO₂ concentration. The HT1–MPK12/4 complexes have been implicated as key CO₂ sensors in stomatal guard cells, but the molecular basis of MPK12 and MPK4 function in CO₂ signalling, as well as the exact CO₂-sensing mechanism, remain unclear. MPK12 is specific to the guard cells, whereas MPK4 plays diverse roles in many cell types. Interestingly, MPK11, as a close homolog of MPK4 and MPK12, is not involved in stomatal regulation by CO₂. This thesis aimed to determine which regions of MPK12 are required for its CO₂-specific function and whether the HT1–MPK12 module can directly sense CO₂ via lysine carbamylation. We constructed MPK12/MPK11 chimeras and MPK12 truncation mutants and tested their ability to bind HT1 and restore normal CO₂-induced stomatal responses in plant lines in which native MPK12 was deleted. We also identified potential CO₂-binding lysines on MPK12 and HT1 and evaluated their functional importance in planta. Chimeric and truncation analyses revealed key features of MPK12 domains: the C-terminal lobe is essential for interaction with HT1, while the N-lobe is required for a wild-type CO₂ response. Several amino acids in the N-lobes of MPK12 and MPK4 were proposed to contribute to CO₂ signalling and HT1 inhibition, warranting further investigation. Preventing potential carbamylation on selected lysine residues in MPK12 and HT1 did not abolish stomatal CO₂ responses. These findings suggest that non covalent HCO₃⁻ binding, rather than lysine carbamylation, serves as the primary CO₂-sensing mechanism within the HT1–MPK12/4 module.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Hõimuvalik taimedel
(Tartu Ülikool, 2019) Tonevitskaja, Anna; Zobel, Kristjan, juhendaja; Vain, Susanna, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Bakalaureusetöö teoreetilise osa eesmärk oli anda ülevaade hõimuvalikust taimedel ning katseliselt uurida eri geneetiliste distantsidega ökotüüpe kasvu ja konkurentsiolusid harilikul müürloogal (Arabidopsis thaliana). Selle töö uurimusliku osa hüpoteesiks oli, et erinevad ökotüübid kasvades koos konkureerivad rohkem, kui sama ökotüübi taimed. Seega Arabidopsis thaliana eri ökotüüpide kokkupuutealal juurkonkurents peaks olema intensiivsem, kui sama ökotüübi puhul. Kuid katse tulemused näitasid, et konkurentsi tugevus ei sõltunud naabri geneetilise sugulustasemest, ning eri tunnuste varjeerus sõltus ökotüübist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Koostöövõimelisuse aretamise võimalikkusest põllukultuuridel
(Tartu Ülikool, 2016) Vain, Susanna; Zobel, Kristjan, juhendaja; Saar, Sirgi, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Tänapäeva põllumajandus seisab silmitsi katsumusega, kus saagikust on tarvis tõsta olemasolevate ressurssidega. Üheks võimaluseks oleks aretada välja taimed, kes üksteisega konkureerimise asemel teeksid hoopis koostööd. Looduses esineb taimedel seda hõimuvalikuna, mis tähendab sugulaste aitamist. Hõimuvaliku alternatiiviks on grupivalik –valik, kus järgmise põlvkonna aluseks saab eelmises edukaim olnud grupp. Kuigi looduslikult seda dokumenteeritud ei ole, on selle võimalikkust näidatud kunstlikes tingimustes, mistõttu on pakutud, et see peakski olema sordiaretuse aluseks. Kuna grupivalikut seemnetoodangu suurendamiseks pole varasemalt katseliselt proovitud, on meie töörühmas plaanitud sellesisuline katse läbi viia. Antud töös on kirjeldatud grupivaliku eksperimendi pilootkatset Arabidopsis thaliana näitel, mis paljastas sama liigi ökotüüpide vahel väga varieeruvaid käitumisviise, mis üht- või teistpidi on kõik aktuaalsed ka põllumajanduse kontekstis.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The role of SLAC1 anion channel and its upstream regulators in stomatal opening and closure in Arabidopsis thaliana
(2015-05-04) Laanemets, Kristiina
Taimelehtede pinnal on mikroskoopilised poorid, mida kutsutakse õhulõhedeks. Nende kaudu toimub CO2 omastamine ja transpiratsioon. Igat õhulõhet ümbritseb paar sulgrakke, mille osmootsest rõhust ja veesisaldusest sõltub poori suurus. Õhulõhede avanemise ja sulgumise regulatsiooni detailse mehhanismi selgumine aitab kaasa uue põlvkonna põuatolerantsete sortide aretamisele. Me uurisime õhulõhede avanemise ja sulgumise signaalradu. Selleks panime müürlooga taime hermeetilisse kambrisse ja mõõtsime taimest väljuva veeauru hulka. Pimeduse, kõrge CO2 taseme, vähese õhuniiskuse, taimehormoon abstsiishappe (ABA) ja osooni toimel õhulõhed sulguvad ning taimest eralduva veeauru hulk väheneb. Seevastu valgus, madal CO2 tase ja kõrge õhuniiskus stimuleerivad õhulõhesid avanema, mis meie mõõteaparatuuris kajastub suurema taimest väljuva veeauru hulgana. Uurisime ABA toimel käivituvat signaalrada ja selle rolli õhulõhede sulgumises keskkonnafaktorite toimel. Näitame, et valgud, mida on varem kirjeldatud pelgalt ABA signaalraja osana, osalevad ka muudes signaalradades. Näiteks kui mutantses taimes puuduvad ABA retseptorvalgud , ei sulge see taim enam oma õhulõhesid ei osooni, pimeduse, kõrge CO2 taseme ega vähese õhuniiskuse toimel. Lisaks uurisime õhulõhede avanemist anioonide väljavoolukanali SLAC1 mutantides, mis pole võimelised õhulõhesid kiirelt sulgema. Nendes mutantides oli kummalisel kombel ka õhulõhede avanemine aeglasem, kuigi SLAC1 kanali puudumine takistab ainult ioonide väljavoolu. San Diego (USA) koostööpartnerite abil selgitasime välja, et õhulõhede aeglase avanemise põhjuseks on vähenenud kaaliumi sissevool, mis on tingitud hoopis muutustest sulgrakkude kaltsiumi tundlikkuses ning kontsentratsioonis SLAC1 mutandis. Seega on õhulõhede avanemise ja sulgumise signaalrajad omavahel läbi põimunud ning mutatsioon võivad taimes mõjutada isegi protsesse, mis ei ole puuduva valguga otseselt seotud.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Using CRISPR/cas9 to verify the cause of conditional sterility in Arabidopsis thaliana harbouring a mutated MPK12
(Tartu Ülikool, 2021) Mäll, Karl; Wang, Yuh-Shuh, juhendaja; Yeh, Chung-Yueh, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
MPK12 is a gene that exists in a number of plants and has many functions, however the development of seeds is not among them. Arabidopsis thaliana plants with a specific mutational variant G187R of MPK12 have what is referred to as conditional sterility and are unable to produce seeds at the usual growth temperatures. To confirm whether the mutation MPK12 (G187R) is responsible for the sterility, genetic modifications and DNA sequencing are used. First, a genotype analysis by DNA sequencing was compared to the flowering phenotype to determine whether the G187R mutation was linked to the sterility. Additionally, a CRISPR/cas9 approach was used to knockout the mutated MPK12. If the sterility phenotype is caused by the G187R mutation knock-out of that mutated gene should reverse it. In the paper two constructs with differing methods of replication, are designed and constructed to deliver the CRISPR/cas9 reagents to Arabidopsis via Agrobacterium-mediated transformation.