Sirvi Märksõna "Baltic states" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 6 6

listelement.badge.access-status Embargo ,
Authoritarianism and corporatism in the Baltics
(Routledge, 2017) Kasekamp, Andres
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Baltic Perspectives on the Ukraine Crisis: Europeanization in the Shadow of Insecurity
(Foundation for Good Politics, 2018) Vilson, Maili
This article reviews the policy positions of Estonia, Latvia, and Lithuania with respect to the Ukraine crisis – the biggest foreign policy challenge for the Baltic states since they regained independence. Ukraine dominated the Baltic foreign policy agenda from the outbreak of the crisis, because it touched upon a dimension of existential threat for the Baltic countries. While giving an overview of the main policy domains where the effect of the Ukraine crisis could be observed, this article demonstrates that the three Baltic countries adopted a comprehensive approach to security and foreign policymaking, underlining cooperation both at a national and European level. In light of this, the Ukraine crisis can be seen as a maturity test for postindependence Baltic foreign policy.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Erasmus in the Baltic countries 2007-2013
(Švietimo mainų paramos fondas, 2014) SA Archimedes; Valsts izglītības attīstības aģentūra, Švietimo mainų paramos fondas
In 1981 the European Commission started a pilot-student mobility action in Europe, which became a predecessor to the Erasmus programme launched in 1987. During the first academic year 11 European countries with almost 3 244 students participated in the programme. In 1995 Erasmus was merged with other educational and training programmes and was named the Socrates programme. In 2000 the programme was prolonged to Socrates II. In 2007 a new programme called the Lifelong Learning Programme grew from the previous Socrates. This brochure provides a statistical analysis of the implementation of the Erasmus Programme’s decentralised mobility actions in the 3 participating Europe- an countries in the Baltic Area and covers the overall performance of all the different types of actions funded by the Lifelong Learning Programme (Student and Staff Mobility, Intensive Programmes, Erasmus Intensive Language Courses) in the period 2007–2013.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Genetic predisposition to nonsyndromic orofacial clefts
(2011-07-21) Nikopensius, Tiit
Mittesündroomsete suulõhede geneetilise tausta uuringus teostati assotsiatsioonanalüüsid 590 SNPga, mis valiti 40 kraniofatsiaalses morfogeneesis ja palatogeneesis osalevast kandidaatgeenist. Uuringurühma moodustasid 404 huulelõhe ning huule- ja suulaelõhega (CL/P) või suulaelõhega (CP) patsienti ning 606 populatsioonipõhist kontrollindiviidi Eesti, Läti ja Leedu populatsioonist. Mainitud kolme populatsiooni geneetiline lähedus on leidnud veenvat kinnitust PCA meetodiga. Käesolevas töös näitasime, et FGF1, FOXE1, TIMP2 ja WNT9B geenide järjestuse variandid on seotud mittesündroomse CL/P ning COL2A1, COL11A2, IRF6 ja WNT3 geenide järjestuse variandid on seotud mittesündroomse CP geneetilise eelsoodumusega Eesti, Läti ja Leedu ühendpopulatsioonis. Lisaks replitseerisime GWAS uuringutes kirjeldatud genoomselt tähendusrikkad assotsiatsioonid 8q24.21 ja 10q25.3 kromosoomilookuste ning CL/P vahel Eesti populatsioonis ning näitasime, et MSX1 ja MTHFR geenide järjestuse variandid on seotud mittesündroomse CL/P geneetilise eelsoodumusega Eesti populatsioonis. Saadud tulemused annavad tõendust FGF ja Wnt signaalradades osalevate geenide olulisusele nii CL/P kui ka CP etioloogias ning näitavad geen-geen interaktsioonide tähtsust suulõhede patogeneesis. Suurem osa mittesündroomsete suulõhede geneetilisest taustast on siiani avastamata ning uueks väljakutseks on läbi viia eelpoolkirjeldatud regioonide detailne geneetiline kaardistamine tegelike riskiseoseliste variantide funktsionaalsete efektide kindlakstegemiseks ning kraniofatsiaalses patoloogias osalevate erinevate signaalradade molekulaarsete mehhanismide täpsemaks selgitamiseks. Sellised suuremahulised resekveneerimisuuringud annavad parimaid tulemusi uurimiskeskuste ja biopankade rahvusvahelises koostöös, kus on kaasatud täpselt määratletud fenotüübiga patsientide kohordid ning suured kontrollindiviidide rühmad erineva etnilise taustaga populatsioonides.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Oak dendrochronology and climatic signal in Finland and the Baltic States
(2013-10-23) Sohar, Kristina
Puude aastarõngastes on talletunud mineviku keskkonnatingimused. Nende põhjal saab mõista mineviku kliimat ja ennustada võimalikke tulevikuarenguid. Käesolev väitekiri analüüsib ilmastiku mõju hariliku tamme (Quercus robur L.) radiaalsele juurdekasvule liigi levila põhjapiiril Soomes ja Eestis ning kirjeldab tamme maltspuidu varieeruvust Läänemere idakaldal Soomes ja Baltimaades. Töös esitatakse esimene üle-eestiline tammekronoloogia (1646–2011) ning Soome, Läti, Leedu tammekronoloogiad. Eestis kasvava tamme juurdekasvumuster on sarnane naaberriikides ja isegi Põhja-Poolas kasvavate tammedega. Seega, neid tammekronoloogiaid saab dendrokronoloogilises dateerimises teatud üldistuses üksteisega asendada. Soomes ja Baltimaades varieerub tammede maltspuit 95% tõenäosusega vahemikus 6–19 aastarõngast. Maltspuit on tammepuidust esemetel ja ehituspuidus sageli eemaldatud või kõdunenud, kuid koorealuses puiduosas asuvad noorimad aastarõngad. Seetõttu võimaldab esitatud hinnang tõsta Läänemere idakalda tammepuidust arhitektuuri- ja kunstiobjektide dendrokronoloogiliste vanusemäärangute täpsust. Väitekirjas näidatakse, et liigi levila põhjapiiril tammede juurdekasvu mõjutab suve ilmastik. Täpsemalt, Lõuna-Soome ja Lääne-Eesti õhukestel põuakartlikel muldadel kasvavad tammed sõltuvad positiivselt suve sademete hulgast. Soome tammede hääbumise üheks põhjuseks võib pidada viimastel aastakümnetel sagenenud põudasid. Teisalt, Kirde-Eestis, kus tammed kasvavad tüsedatel põuakindlatel muldadel, veepuudus tammede kasvu ei pärsi ning mõjule pääseb suve alguse temperatuur. Kagu-Eesti puud sõltuvad nii suve sademetest kui ka temperatuurist. Väitekirjas esitatud Lääne-Eesti sademete rekonstruktsioon on esimene puude juurdekasvu põhjal koostatud Eesti mineviku kliima mudel. Mudeli arvutatud ekstreemumaastad kattuvad ajalooallikates toodud äärmuslike ilmastikuoludega rahuldavalt. Seega saab nii tuvastada mineviku ekstreemseid põua- ja vihma-aastaid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Why Narva is not next
(Copenhagen University Press. (Centre for Military Studies)., 2016) Kasekamp, Andres