Sirvi Märksõna "Brazil" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
“Citizen Engagement and Open Government Co-creation: The Cases of Brazil and the Dominican Republic.” Pp. 199–204. In Proceedings of the 24th Annual International Conference on Digital Government Research (DGO '23).
(Association for Computing Machinery, 2023-07-11) Khutkyy, Dmytro
This paper describes and evaluates practical digital government initiatives of online deliberation and internet voting of the Open Government Partnership co-creation processes. In this inquiry, the case studies of e-participation and i-voting for open government policies in the Dominican Republic in 2014 and 2016 as well as in Brazil in 2016 and 2018 are compared. The objective of the study is to assess the impact of the digitally powered co-creation processes on open government in the Dominican Republic and Brazil regarding transparency, accountability, and participation. This inquiry applied manual qualitative content analysis of e-deliberation and i-voting tools, analysis of applied reports, and policy analysis of official documents. It was found that in the Dominican Republic and Brazil the digital co-creation process co-evolved together with the government-civil society collaboration over several policy-making cycles. Citizen e-crowdsourcing and i-voting at earlier stages elaborated at later in-person discussion and drafting by civil society and authorities in Brazil proved to be more empowering and efficient than just online voting for government-defined policy priorities in the Dominican Republic. Government approaches and practices of citizen engagement and process reporting affected the co-creation.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Evaluating human-induced forest degradation in different biomes using spatial analysis of satellite-derived data
(2022-10-06) Montibeller, Bruno; Uuemaa, Evelyn, juhendaja; Mander, Ülo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Metsaökosüsteemid võivad siduda kuni 12% inimtekkelisest süsihappegaasist ning tagastada atmosfääri kuni 40% kohalikest sademetest. Seetõttu on metsaökosüsteemidel oluline roll süsihappegaasi emissioonide vähendamisel ja veeringe reguleerimisel. Samal ajal väheneb metsade pindala ning metsad degradeeruvad läbi killustumise ning nende süsiniku- ja veeringe reguleerimise võime võib väheneda kliimamuutuste tõttu. Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oli hinnata kahte metsade degradeerumisega seotud protsessi: (1) troopilise vihmametsa killustumist Brasiilia Amasoonias ja (2) muutuseid evapotranspiratsioonis ja süsinikuringes Baltikumi ja Eurooma muutumatuna püsinud metsamassiivides. Käesoleva doktoritöö tulemused näitasid, et kuigi Brasiilias on metsatustumise vastased poliitikad vähendanud metsade raadamist, siis samal ajal on suurenenud metsade killustumine, sest raiutakse väiksemate eraldiste kaupa ja liikudes endiselt varem raadamata aladele. Killustunud metsas on rohkem metsaserva, kust on süsinikukaod suuremad nii leostumise kui ka gaasilise emissioonina. Baltikumis leiti, et pikem taimekasvuperiood on suurendanud evapotranspiratsiooni kevadel ja sügisel, kuid samal ajal on suvel evapotranspiratsioon mõnedes piirkondades vähenenud. Kuigi evapotranspiratsiooni suurenemisel ei ole metsade ökosüsteemile otseselt negatiivset mõju, siis võib sellel olla ebasoovitav mõju regiooni veeringele, sest suurenenud evapotranspiratsioon suurendab tõenäosust, et suveperioodil on mullas vähem vett, mis omakorda suurendab põuaohtu. Lisaks selgus, et neljandikus Euroopa muutumatuna püsinud metsamassiivides on süsiniku sidumine vähenenud. Vähenenud süsiniku sidumisega metsamassiivid paiknesid üle kogu Euroopa ning hõlmasid erinevaid metsatüüpe. Kliimamuutuste mõjul võib metsade süsiniku sidumine väheneda veelgi rohkem, mis seab kahtluse alla varasemalt eeldatud metsade võimekuse leevendada kliimamuutuste mõjusid.