Sirvi Märksõna "Brexit" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 13 13

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Brexiti mõju euroskeptitsismile Lõuna-Euroopas
(Tartu Ülikool, 2021) Põdra, Lenne Lotta; Talving, Liisa, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Brexit ehk Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust lõi ühenduse jaoks täiesti uue pretsedendi, olles Euroopa Liidu ajaloos esimene liikmesriik, mis on Liidust lahkunud. Ühe suure jõu lahkumine võib teistele liikmesriikidele olla kas eeskujuks või hoiatuseks. Kindel on aga see, et tegu oli pika protsessiga, mille tulemust ei näinud keegi ette ning mille põhjused ei ole endiselt täiesti selged. Lõuna-Euroopa riigid on välja paistnud oma vähese Euroopa-vastasusega, seega tulevad töös vaatluse alla just viis Lõuna-Euroopa riiki, et näha, kas ja mil määral on Brexit mõjutanud nendes riikides range euroskeptitsismi esinemist ehk soovi Euroopa Liidust lahkuda. Itaalia, Kreeka, Hispaania, Portugali ja Küprose eurohoiakuid vaadeldakse perioodil 2012–2020 ning muutuste kaardistamiseks kasutatakse Eurobaromeetri andmeid, mille põhjal sooritatakse kvantitatiivne analüüs. Töö tulemusena selgus, et viiest riigist neljas oli pärast Brexitit range euroskeptitsism vähenevas trendis. Erandiks oli ainult Itaalia, kus oli skeptilisus avalikus arvamuses hoopis tõusuteel. Kuigi Brexit võis olla üheks eurohoiakute mõjutajaks, siis mängisid riikide jaoks olulist rolli ka erinevad kriisid, parteide ja eliidi hoiakud, majanduslikud faktorid, sotsiaalne tunnetus ja palju muud. Kuigi trendide muutusi saab kaardistada ja analüüsida aastate lõikes nii enne kui ka pärast Brexitit, siis on neid keeruline siduda just Brexitiga, sest tihti ei ole muutuste taga ainult üks põhjendus, vaid korraga mõjutavad olukorda mitu tegurit.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Briti erakondade seisukohad sisserände küsimuses Brexiti kontekstis
(Tartu Ülikool, 2021) Kallemaa, Kristina; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Sisserändega seotud küsimused on viimasel kümnendil muutunud Euroopa ühiskondades väga aktuaalseks parteipoliitika ja avaliku debati teemaks. Mitmetes riikides on paljud kodanikud või terved ühiskonnagrupid sisserände suhtes negatiivselt meelestatud ja esile on tõusnud poliitilised jõud, mis nõuavad sisserände piiramist. Nii ka Suurbritannias, kus sisserändega seotud pinged olid üheks teguriks, mis viisid riigi lahkumiseni Euroopa Liidust. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on uurida, millised olid Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi nelja suurima erakonna (Konservatiivne partei, Leiboristlik partei, Šotimaa Rahvuspartei ja Liberaaldemokraadid) seisukohad sisserände ja tööjõu vaba liikumise küsimuses perioodil 2015-2019, kuidas erakondade seisukohad vaadeldaval perioodil muutusid ja kuidas nimetatud seisukohad seostusid erakonna positsiooniga Euroopa Liitu jäämise või sealt lahkumise küsimuses. Erakondade seisukohtade uurimiseks on allikmaterjaliks võetud erakondade valimisprogrammid aastatel 2015, 2017 ja 2019. Lisaks programmide sisulisele analüüsile on autor kasutanud Party Manifesto projekti andmeid rändeteema esinemissageduse kohta valimisprogrammides. Analüüsi tulemused näitavad, et sisserände küsimus on Suurbritannias muutunud oluliseks ühiskondlik-poliitiliseks lõheks, mis struktureerib erakondade konkurentsi ja polariseerib valijaid. Seda kinnitab nii sisserände temaatika osakaal valimisprogrammides kui ka erakondade seisukohad rändeküsimustes. Konservatiivid on võtnud kõige negatiivsema hoiaku sisserände osas, leides, et see põhjustab sotsiaalset ja majandusliku survet riigi infrastruktuurile ja kohalikele kogukondadele. Šotimaa Rahvuspartei ja Liberaaldemokraadid vastupidiselt hindavad kõrgelt sisserändajate panust riigi majandusele ja ettevõtlusele. Leiboristliku partei seisukoht on kõikuv: mõistetakse nii sisserände kasulikkust kui ka kahjulikkust ning oldi valmis aktsepteerima mõlemat võimaliku referendumi tulemust. Kinnitust leidis hüpotees, et liberaalset sisserändepoliitikat pooldavad erakonnad pooldasid Euroopa Liitu jäämist (Šotimaa Rahvuspartei ja Liberaaldemokraadid) ning sisserände piiramist nõudvad erakonnad Liidust lahkumist (Konservatiivne partei ja Leiboristlik partei). Seega mängis sisserände küsimus olulist rolli erakondade valimis- ja referendumikampaanias ning Euroopa Liidust lahkumise küsimuse otsustamises.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Comparative analysis of the discourse on Brexit in the context of Estonian and Russian language media
(Tartu Ülikool, 2017) Panov, Artur; Braghiroli, Stefano, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Euroopa Liidu väärtused Brexiti protsessis: väärtushinnangute lõhe Ühendkuningriigis ja Euroopa Liidu liikmesriikides
(Tartu Ülikool, 2025) Kõpper, Georg; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
See töö uurib Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu liikmesriikide väärtushinnangutes toimunud nihkeid Brexiti protsessi ajal. Väärtused, mida käsitletakse tulenevad Euroopa Liidu alusdokumentidest. Kasutades European Social Survey rahvaküsitluste andmeid, analüüsitakse väärtushinnangute trende osapoolte vahel. Rahvaküsitluste küsimused analüüsitakse ja teisendatakse väärtuste mõõdetavateks esitusviisideks. Analüüsis kasutatakse mitteparameetrilisi statistilisi teste tõlgendamaks muutusi väärtustes. Tulemustest selgus, et Euroopa Liidu esindatavate väärtuste poolehoid oli mõlemal osapoolel languse trendis kuni Brexiti protsessi lõppemiseni. Brexiti protsessi lõppemine oli korrelatsioonis Ühendkuningriigis toimunud järsu väärtushinnangute poolehoiu suurenemise nihkega. Euroopa Liidu liikmesriikides stabiliseerus väärtuste poolehoiu vähenemise trend Brexiti protsessi lõppemisel. Väärtused, mille prioritiseerimise erinevus osapooltes suurenes vaadeldud perioodil on võrdsus, inimväärikus, solidaarsus, vabadus, demokraatia. Tulemused viitavad prioriteetide nihkele, ja kontekstuaalse raamistiku olulisusele riigi avalikus arvamuses, mis mõjutab baasväärtuste tõlgendust.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Framing Brexit: a comparative study on agenda and frame building in coverage of the United Kingdom’s EU referendum
(Tartu Ülikool, 2017) Green, Daniel; Makarychev, Andrey, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
From Thatcher to May: framing the evolution of British Euroscepticism until Brexit
(Tartu Ülikool, 2017) Merila, Eliise; Braghiroli, Stefano, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
How have the Conservative and Unionist Party, Labour Party, Scottish National Party, and Liberal Democrats changed their general election manifestos from 2017 to 2019 because of Brexit?
(Tartu Ülikool, 2024) Järv, Annabret Helena; Braghiroli, Stefano, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
This paper dives into the evolving political party manifestos in the United Kingdom (UK) during the general elections of 2017 to 2019 and draws linkages to the impact of the Brexit phenomenon on these manifestos. The study employs qualitative content discourse analysis methodology, examining the shifting approaches to Brexit as portrayed in the manifestos of major political parties: the Conservative Party, the Labour Party, the Scottish National Party (SNP), and the Liberal Democrats. The analysis examines the dynamics that are driving these changes and applies a lens of Euroscepticism to provide additional context. The research and analysis in the thesis contribute to an understanding of how Brexit influenced political discourse in the UK in 2017 and 2019 and look into the future of the UK’s politics - to 2024 and beyond.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Peace after Brexit: the case of Northern Ireland
(Tartu Ülikool, 2022) Holm, Mailiis Astrid; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Since its occurrence in January 2020, Brexit has garnered much academic interest and its consequences in domestic and international politics have become subject to analysis. The constituent parts of the United Kingdom are reacting to Brexit in distinct ways and tensions are particularly pronounced in Northern Ireland as it is a nation within the United Kingdom, but shares an island with the Republic of Ireland. The objective of this thesis is to analyse Brexit as a critical juncture in the context of Northern Ireland’s peace process and its maintenance. The main research question is: how has Brexit impacted the fragile peace in Northern Ireland? The main hypothesis of this thesis is that the British exit from the EU destabilises peace in Northern Ireland, as the Good Friday Agreement has been shelved in favour of the Ireland/Northern Ireland Protocol. Using critical juncture theory and process tracing methodology, provides a systematic framework from antecedent conditions to cleavages to the critical juncture to its legacy. The antecedent conditions focus on The Troubles (1968-1998) and the legacy of the critical juncture (Brexit) ends with May 2022 Stormont elections. The Good Friday Agreement and the Protocol on Ireland/Northern Ireland, from the Withdrawal Agreement, provide primary source evidence for peacekeeping in Northern Ireland and secondary sources expose the actual steps taken to subdue tensions. Both the Good Friday Agreement and the Protocol emphasise cooperation between Belfast, London, and Dublin. However, much of the cooperation used to be mediated by the European Union. A dissonance is apparent between the primary sources and the reality, thus, challenges from 1998 remain in 2022.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Suurbritannia eestlaste meediarepertuaar Brexiti taustal
(Tartu Ülikool, 2017) Päiv, Susanna; Opermann, Signe, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureusetöö teemaks oli Suurbritannias elavate eestlaste meediakasutus. Lisaks üldisele meediarepertuaarile võtsin vaatluse alla ühe meediasündmuse jälgimise, millel on ühiskondlikult suur kaal. Oma töös valisin selleks Brexiti ehk Suurbritannia lahkumise Euroopa Liidust. Töö eesmärgiks oli teada saada, milliseid meediakanaleid ja meediasisu Suurbritannias elavad eestlased jälgivad ning mil määral on nad kursis meediasündmustega. Omaette teema moodustab töös hargmaisus ja sellest tulenev mõju inimeste meediakasutusele. Oma töös uurisin meediasideme hoidmist koduriigiga ning siin elavate pere ja tuttavatega ning samuti uues ühiskonnas kohanemist. Väliseestlaste meediakasutust ei ole eriti palju ja põhjalikult uuritud ning seega on selle kohta võimalik leida väga vähe informatsiooni, mistõttu oli selle teema uurimine põhjendatud. Töös kasutasin sihtriigi eestlaste seast leitud inimeste poolt täidetud meediapäevikutest saadud materjali ning poolstruktureeritud individuaalintervjuud, kus täpsustasin meediapäevikust saadud teadmisi ning uurisin meedia mõju kohta uuritavate endi hinnangul. Hiljem analüüsisin mõlema meetodi kaudu kogutud infot neid omavahel kombineerides. Nii sain tulemused, kus kaks meetodit andsid üksteist täiendades hea ülevaate uuritavate meediakasutuse harjumustest. Uuringu materjali kogumiseks kasutasin infotehnoloogia ja interneti abi, seda tulenevalt geograafilisest kaugusest uuringus osalejate ja minu vahel. Töö tulemustest selgus, et inimestel on keeruline vahet teha erinevate kanalite ja meediumite vahel. Meediasüsteemi muutumine hübriidseks ja mitmekihiliseks on mõjutanud inimeste meediakasutust. Üha keerulisem on selget vahet teha konkreetsetel platvormidel ja sisul, mida esitatakse risti üle erinevate kanalite. Samuti oli näha, et inimesed jälgivad traditsioonilist meediat rohkem kui nad sellest meediapäevikus raporteerivad. Kuigi paljudel juhtudel oli selle jälgimise kanaliks sotsiaalmeedia (peamiselt Facebook), siis sisu pärines mõnest traditsioonilise meedia kanalist. Meediasündmuse roll on antud töös meediarepertuaari juures oluline, sest moodustab jälgitavas meediasisus umbes poole. Lisaks on meedia roll uue riigi ühiskonda sulandumisel oluline, sest annab ülevaate sealsest elukorraldusest ja harjumustest. Samas on meedia ka ühenduse hoidja kodumaaga, andes võimaluse sealse elu ja uudistega kursis olemiseks. Samuti hoiab see alal keele oskust. Suurbritannias elavad eestlased moodustavad hargmaise kogukonna, kes jälgib nii Eesti kui ka Briti meediat ning kelle kontaktid ja suhtlusvõrgustik asub korraga mõlemas riigis. Lisaks oli näha, et näitena valitud meediasündmus võttis enda alla olulise osa kogu uurimisperioodi vältel jälgitud meediasisust. Uuringust tulenevalt on näha, et Suurbritannias elavate eestlaste meediarepertuaar on lai ja rikkalik ning nad oskavad võrrelda erinevaid sündmusi ja infot erinevates kontekstides, tulenevalt avarast silmaringist ja laiematest võimalustest liikuda erinevates ühiskondades. Kokkuvõtvalt saan öelda, et antud töö on hea sissejuhatus uurimaks väliseestlaste meediakasutust ning annab selleks ka mõned esimesed suunised. Hargmaise elu ja meediakasutuse juures on aga veel palju aspekte ja küsimusi mida käesolev töö hõlmata ei suutnud. Leian, et huvitav ja tänuväärne oleks uurida edasi teistegi riikide sarnaseid näitajaid, et neid siis omavahel võrrelda.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The Brexit effect: the UK citizens’ attitudes in the years following the referendum
(Tartu Ülikool, 2021) Churkina, Yelyzaveta; Mölder, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
According to the rational choice theory, political parties seek to maximise their utility in gaining extensive support of the electorate. Hence, after the Brexit referendum 2016, the Conservative party was supposed to strategically encompass Eurosceptical policies - which correspond to the electorate’s demand - and secure its capacity to cope with the Brexit negotiations and delivering the withdrawal. In parallel, the Labour party was heavily criticised for the party leader’s vague position on the issue, insufficient and lacklustre work, and poor criticism of the Conservatives. Therefore, there is an assumption that the issue of Brexit caused aligning the two major political parties with the electorate in the context of the withdrawal. This Master’s thesis examines how the two major parties reacted to and aligned with the voters’ political demands to secure the state’s economy, control the influx of immigrants, and reform the UK-EU relations in light of Brexit. Three waves of European Social Survey data sets were selected, which made it possible to track how the two parties started encompassing the European issues in the context of the Brexit negotiations. In the logistic regression models built for 2012, 2016, and 2018, the increasing inter-parties gap, i.e. polarisation was revealed, concerning the key policy dimensions linked to the Brexit process. Over the timespan, the differentiation has become much clearer, meaning that the Conservative party - by securing its position as the party delivering Brexit - responded to the political requests of a concrete segment of the electorate demanding to “Get Brexit Done”. In opposite, the Labour party did attract voters (in the aftermath) with a lower level of economic satisfaction and rather positive attitudes towards immigrants and European integration.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The determinants of legislative speechmaking on salient issues: the analysis of parliamentary debates on Theresa May’s Brexit withdrawal agreement using structural topic models
(Tartu Ülikool, 2020) Goriunov, Artem; Mölder, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The impact of Brexit on constructing the youth identity in the UK
(Tartu Ülikool, 2020) Zadontseva, Veronika; Talving, Liisa, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Facing the events of Brexit a large number of economic, political, social and cultural changes are taking place in the modern United Kingdom and the European Union. The given thesis presupposes and is aimed on discovering possible alterations in the national identity of the youth among the other changes in the aftermath of Brexit. The work is divided into three substantive sections that give overview of existing theoretical framework on the notions of national identity, outlines the methodology of qualitative focus groups conducted in three types of groups (students, working youth and working students), and analyses possible influence of Brexit on the self-identity change accordingly. As a result of the work, the events of Brexit were found out to appear one of the possible reasons of impact on the youth national identity while another aspects influencing the national identity were also uncovered.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Who voted for Brexit? The sociodemographic profile of „Leave“-voters
(Tartu Ülikool, 2017) Kivilaan, Kerli; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut