Sirvi Märksõna "Croatia" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Converging or diverging patterns of Euroscepticism among political parties in Croatia and Serbia
(Routledge, 2019) Petsinis, Vassilis
This article is a comparative study on the patterns of Euroscepticism encountered among the political parties of Croatia and Serbia. Primary attention is paid to the employment of Euroscepticism from within the halls of power by the ruling parties of Croatian Democratic Union/HDZ and the Serbian Progressive Party/SNS. Secondary attention is paid to the employment of Euroscepticism by smaller parties with a populist and/or a radical right-wing orientation. This article demonstrates that whereas Euroscepticism among Croatia’s political parties appears to be rather multifaceted (with a focus on domestic minority issues, gender-related themes, and economic anxieties), the Euroscepticism of Serbian political parties has become ‘single-issue’ with a major stress on geopolitics. Nevertheless, the governing apparatuses of Croatia and Serbia converge in their adaptive and pragmatic employment of Euroscepticism. This consists of the occasional employment of soft versions of revisionist Euroscepticism in Croatia and a gradualist Euroscepticism, which is contested by the rejectionist voices of the radical right, in Serbia. This phenomenon demarcates the tactical and situationally adaptive adjustments of HDZ and SNS from the more ideological and pervasive dominance of socially conservative agendas among ruling parties of the conservative right in the Visegrad Four states (e.g., FIDESZ and PiS).
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Semiotics of hate speech and contested symbols: the “Za dom spremni” Ustaša salute in contemporary Croatia
(2023-05-10) Damčević, Katarina; Ventsel, Andreas, juhendaja; Madisson, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesolev doktoritöö uurib vaenukõnet ja vaidlustatud sümboleid ümbritsevaid tähendusloome mustreid Horvaatia kontekstis, keskendudes saluudile Za dom spremni („Kodumaa jaoks valmis“), mida kasutas fašistlik Ustaša liikumine Teise maailmasõja ajal. Töö toetub peaasjalikult kultuurisemiootikale, mis võimaldab saluuti käsitleda konkreetse mudeli või tõlgendusliku raamina sotsiaalsest tegelikkusest ning analüüsida sellega seonduvaid dominantseid tähendusloome hierarhiaid. Za dom spremni oli Iseseisva Horvaatia Riigi – 1941.–1945. aastani eksisteerinud natsi-Saksamaa ja fašistliku Itaalia marionettriik – ametlik saluut. Valitsev Ustaša režiim kasutas saluuti dokumentides ja deklaratsioonides, mis kuulusid genotsiidse poliitika ajamise juurde, mis päädis serblaste, juutide, romade ja eri rahvustest antifašistide massimõrvaga koonduslaagrites, vanglates ja teistes hukkamispaikades. Ehkki sotsialistlik Jugoslaavia saluudi keelustas, kerkis see Horvaatia iseseisvussõja aegu (1991–1995) taas esile, kui Ustaša liikumist hakati laialdasemalt rehabiliteerima. Jugoslaavia lagunemisest ja 1990ndate sõjast alates omastasid saluudi paremäärmuslikud poliitikud ja grupid selle konflikti sümbolina. Tihtipeale kasutatakse saluuti, et võimendada ühepoolset versiooni ajaloost ja sõjajärgsest riiklikust identiteedist ning et mobiliseerida valijaid ja propageerida poliitilisi agendasid. Doktoritöö keskendub kolmele saluudi kasutamise juhtumile. Esiteks analüüsib töö Horvaatia paremäärmuslikke Facebooki lehti ja uurib Ustaša saluudiga seostuvat kõnet, et näidata, kuidas esmapilgul ebajärjekindlatest ja vasturääkivatest elementidest moodustub koherentne identiteedidiskursus. Teiseks uurib töö neid suundi, mille võttis tähendustamine seoses sellega, kui saluut sai osaks 1990ndate sõjale pühendatud vastuolulisest mälestustahvlist. Sellega pakub töö välja laiema raami tähendusloomele, et süvendada arusaamist saluudi semiootilisest loogikast ning et näidata selle kasutusvõimalusi säilitamaks sümboolseid jaotusi, takistamaks dialoogi ja aitamaks kaasa vaenlase/Teise diskursiivsele konstrueerimisele. Kolmandaks analüüsib töö saluuti ümbritsevat diskursust, mis kerkis esile kahe riikliku mälestusürituse järellainetusena. Analüüs näitab, kuidas Horvaatia sõjajärgset identiteeti põhistavale võidu ja algupära diskursusele pretendeerivad eri poliitilised jõud ning kuidas see diskursus reguleerib 1990ndate sõja pärandit ümbritsevat tähendusloome sfääri. Za dom spremni saluut on mitmekihiline uurimisobjekt, mis peegeldab sõjajärgseid identiteediloome protsesse ja katseid minevikuga toime tulla, olles samas identiteedi kinnitamise ja ideoloogilise vaidlustamise mehhanism.