Sirvi Märksõna "Eesti Rahva Muuseum" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 39

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alma Mater Tartuensis (Tartu Ülikool-300)
(1932) Tartu Ülikool; Theodor Luts, operaator; Ilmar Tõnisson, stsenarist
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Bosnia tehnikas heegeldatud kindad Eesti Rahva Muuseumi kogus
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2014) Talviste, Sigrid; Jõeste, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Töö eesmärgiks oli kaardistada Eesti Rahva Muuseumi kogudes olevaid Bosnia tehnikas heegeldatud kindaid, kirjeldada neile iseloomulikke tunnuseid, valmistamise tehnoloogiaid, töövahendeid ja materjale. Uurimustöö koosneb kolmest peatükist. Esimeses osas antakse lühiülevaade Bosnia tehnikas heegeldamise ajaloost maailmas ja tutvustatakse ERM-i tekstiilikogudes leiduvaid kindaid. Teises peatükis peatutakse Bosnia tehnikas heegeldatud kinnaste töövõtetel, kasutatud materjalidel ja töövahenditel. Kolmandas osas kirjeldatakse sõrm- ja labakinnaste valmistamise tehnoloogiat. Lisades on toodud ERMi tekstiilikogudes olevate Bosnia tehnikas heegeldatud kinnaste andmed, esemekogu numbrid, fotod ja legendid. Koostatud on nii laba- kui sõrmkinnaste valmistamise tehnoloogiline juhendmaterjal, mis on esitatud töökirjelduste, jooniste ja videotena. Uurimuse tulemuseks on kaardistaud ülevaade unustusehõlma vajunud tehnikast.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Das Sammeln von Material über volkstümliche Bauten 1959-1963 durch das Staatliche Museum für Ethnographie der Estnischen SSR
(Tallinn : Akademie der Wissenschaften der Estnischen SSR, 1964) Peterson, Aleksei
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti etnograafiliste kõlapaelte piirkondlikud eripärad ja tehnika 18.-19. sajandil
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2011) Viitkin, Liisi-Ly; Matsin, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti keskraamatukogu ootab täiendajaid! : [Eesti Kirjanduse Seltsi ja Eesti Rahwa Museumi üleskutse]
(Tartu : Postimees, 1915) Eesti Kirjanduse Selts; Eesti Rahva Muuseum
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti mäluasutused sotsiaalmeedias: sisuloome ja kasutajate interaktsioon Facebookis Eesti Rahva Muuseumi näitel
(Tartu Ülikool, 2017) Siilats, Maris; Vaaro, Ilmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti Rahva Muuseum : 1909-1934
(1934) Linnus, Ferdinand
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti Rahva Muuseum = The Estonian National Museum.
(1926) Anonymous
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti Rahva Muuseum kui 21. sajandi mäluasutus; ERMI uus püsiekspositsioon
(2015-03-03) Rattus, Kristel
listelement.badge.access-status Embargo ,
Eesti Rahva Muuseumi fotokogu I maailmasõja kajastajana
(Tartu Ülikool, 2000) Kaelep, Kairi; Pajur, Ago, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti Rahva Muuseumi loomine ja väljakujunemine
(2011-07-27) Õunapuu, Piret
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on eelkõige selgitada välja eesti rahva oma muuseumi kujunemise lugu rõhuasetusega muuseumi ja rahva vahelisel suhtel. Eesti Rahva Muuseumi (ERM) mõtte areng ja teoks saamine peegeldab eesti rahva rahvuseks küpsemise lugu. 1909. aastal ametlikult eluõiguse saanud muuseumi esimese kümnendi jooksul toimus paradigma muutus, kus üksikute haritlaste idealistlikust rahvusromantilisest ideest kujunes välja rahvaga aktiivselt suhtlev laiaulatusliku liikmeskonnaga ja selgete sihtidega mäluasutus. Muuseum konstrueeris väärtustatud mineviku narratiivi, mille kaudu oli võimalik leida oma minevikust seda, mille üle uhke olla ja mille kaudu tõestada, et ka eestlased on kultuurrahvas. ERMi strateegiad ja praktikad eesmärkide elluviimisel olid suunatud nii muuseumi sisse- kui väljapoole. Esmaoluline tegevussuund muuseumi esimeste aastate jooksul vanavara korjamise ja muuseumile sisu moodustamise näol andis kogu Euroopa kontekstis tähelepanuväärse tulemuse. Muuseumi põhikiri oli sätestanud laiapõhjalised eesmärgid ja kuigi muuseumist kujunes teoreetiliselt juba esimestel aastatel mitmekülgne institutsioon, sai aga praktikas identiteedi alus vanavarast. Tulemuste teaduslikuks läbitöötamiseks puudus veel laiem vaimne potentsiaal, see-eest oli loodud võimalus tulevastele erialateadlastele suurepäraste ja unikaalsete kollektsioonide näol.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti Rahva Muuseumi representatsioon Eesti trükimeedias 2008. ja 2009. aastal
(Tartu Ülikool, 2011) Suharov, Maarja; Aljas, Agnes, juhendaja; Lõhmus, Maarja, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
The overall aim of this thesis was to evaluate how the Estonian National Museum (ENM) is represented in the Estonian press in 2008 and 2009. The ENM is managed by the Estonian Ministry of Culture. Their function is mainly the collection and conservation of Estonian and Finno – Ugric folklore. In 2008, the ENM celebrated its Jubilee year and for this reason the year 2009 became known as ‘Museum Year’. In this research topic, I examined how the ENM was represented and how their roles and responsibilities were portrayed in the Estonian press. The theoretical approach of this thesis is based on the concepts of decoding and articulation of language developed by Stuart Hall. I mainly examined the language and how it is represented in the Estonian press. I have previously researched this topic and will use the content analysis method to examine the articles which were written about the ENM. I analysed the portrayal of the ENM in the Estonian press for the ‘Museum Year’, with the assumption that during this period, it had been comprehensively examined. Using qualitative content analysis and Fairloughs Discourse Analysis, I have identified how the ENM was represented in the Estonian press. The findings from my previous research showed that the ENM was represented as a carrier of national identity, as well as a researcher of modern culture. In this research topic, I examined how the representations of the ENM in the Estonian press, have evolved. My findings illustrate that the key words to describe the museum encompass cultural heritage, traditions and folklore. The press represented the activities and roles of the ENM but did not highlight the value and importance of the cultural heritage, traditions and folklore conserved by the ENM. Even though the museums ambition is to be seen and heard in society, like the inclusive museum as vas Mensch (2003) said, it has not yet come to be. The majority of the articles written about the ENM describe it as being a collector and conservationist of Estonian and Finno - Ugric folklore. However, this is an important but limited role of the ENM.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Eesti Rahva Muuseumi sidemed teiste teadusasutustega 1909-1940
(Tartu Riiklik Ülikool, 1980) Piiri, Reet; Linnus, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti Rahva Muuseumi töötajate jõulupidu 1937. a.
(1937) Selleke, Eduard
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti Rahva Muuseumi töötajate jõulupidu 1938. a. Grupipilt
(1938) Selleke, Eduard
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti Rahva Muuseumi uue muuseumipoe kontseptsiooni loomine
(Tartu Ülikool, 2015) Külv, Liina; Keller, Margit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Magistritöö eesmärgiks oli seatud luua Eesti Rahva Muuseumi uue muuseumipoe kontseptsioon. Tekkinud kontseptsiooni aluseks kasutasin sisendit, mida andsid läbi viidud vaatlused erinevates suuremates muuseumipoodides nii Eestis kui Londonis. Lisaks andsid tööle sisendit erinevate muuseumi sihtrühmadega läbi viidud fookusgrupid. Uuringute käigus tekkinud materjal oli rikkalik ning andis lisaks mõtlemisainet teistelgi teemadel peale muuseumipoe. Inimestel on erinevad ootused seoses uue muuseumi hoonega, mida peab arvesse võtma, et ennetada pettumust, mis võiks tekkida, kui pood ei vasta ootustele. Muuseumi külastust tuleb vaadelda kui tervikut ning muuseumipood on antud tähenduses äärmiselt oluliselt kohal. Nagu teoreetilises osas välja tuli, on varasemad uuringud näidanud, et muuseumipoodi peetakse oluliseks osaks külastuse juures ning sellele on seatud omad kõrged ootused. Kes tahab näituste külastust pikendada või hiljem meenutada ning teistele edasi viia. Kes tahab osta pereliikmele või mõnele teisele tuttavale suveniiri. Kes otsib muuseumipoes harivat väljundit või kes tahab lihtsalt mugavalt aega veeta ja selle käigus ehk ka ost sooritada. Motivatsioone muuseumipoodi külastada on erinevaid. Üks on selge – muuseumipoe puhul ei ole tegemist tavalise suveniiripoega, see sisaldab endas külastajate jaoks palju erinevaid sügavamaid ja mitmekesisemaid tähendusi. Magistritöö tulemusena tekkis kontseptsioon, mis on reaalselt uue muuseumipoe puhul rakendatav. Kontseptsioon sisaldab endas palju erinevaid tahke – poe asukoht ja infomaterjalid maja peal, reklaam poele ja erinevad kampaaniad, teeninduse osakaal poes, näituste kogemuse pikendamine ja näituste reklaamimine poes, sisekujunduslikud elemendid, miljöö elemendid, infotahvlid poe kauba juures ja kaubavalik muuseumipoes. Kuna töötan ise Eesti Rahva Muuseumis uue muuseumipoe loomise alal, leiab kontseptsioon reaalselt rakendust. Kokkuvõtvalt võib öelda, et püstitatud eesmärk sai täidetud ning uurimistöö raames tekkinud kontseptsioon on äärmiselt kasulik nii ERMi uue muuseumipoe loomisel kui ka malli võtmiseks teistele muuseumipoodidele. Tekkinud muuseumipoe mudel annab mõtlemisainet igale muuseumipoele ning võimalust edasi arenemiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti Rahva Muuseumi vanavara ja teatmematerjali kogumise ekspeditsioonid aastatel 1957-1958
(Tartu Ülikool, 2015-09-21) Mõts, Kaidi; Tannberg, Tõnu-Andrus, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti Rahva Muuseumile aastatel 1909-1923 saadetud poolametlikud kirjad ajalooallikatena.
(Tartu Ülikool, 2015-09-22) Ütt, Kristi; Must,Aadu, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
ERMi uue maja säilitusvõimalused ja –tingimused
(2014-03-04) Kukk, Kaie
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Georg Mets tundmatutega Raadi mõisa pargis
(1930) Anonymous