Sirvi Märksõna "Eisen, Matthias Johann, 1857-1934" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 7 7

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
La vie et l'oeuvre du prof. Dr. M. J. Eisen : résumé
(Tartu, 1938) Ederberg, Friedrich Wilhelm, toimetaja; Päss, Elmar, toimetaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
M. J. Eisen als Folklorist
(Tartu : C. Mattiesen, 1927) Anderson, Walter
listelement.badge.access-status Embargo ,
M. J. Eiseni elu ja töö
(1938) Looring, Aleksander; Anderson, Walter; Veeber, Agathe; Kõpp, Johan; Roos, Jaan; Ploompuu, Aleksander; Kallas, Oskar; Ariste, Paul; Mäevälja, Aleksander; Kurrik, Helmi; Voolaine, Paulopriit; Sommer, Samuel; Laikmaa, Ants; Rahamägi, Hugo Bernhard; Sööt, Karl Eduard; Antik, Richard; Kettunen, Lauri; Päss, Alma; Ernits, Villem
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Matthias Johann Eiseni haud Tartu Raadi (Maarja) kalmistul
(1940) Anonymous
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Matthias Johann Eiseni haud Tartu Raadi (Maarja) kalmistul
(1940) Normann, Herbert
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Mattias Johann Eisen : kirjamees ja rahvaluulekoguja
(1936) Looring, Aleksander
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Moderniseerumine rahvaliku kirjalikkuse peeglis: 19. sajandi lõpu rahvaluulekogujad arhiivi ja avalikkuse äärealal
(2024-07-15) Kikas, Katre; Järv, Risto, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Väitekirja hõlmatud kaheksa artiklit ning neid täiendav sissejuhatus käsitlevad rahvaluule suurkogumist 19. sajandi lõpukümnendi Eestis. Väitekirjas vaadeldakse Jakob Hurda ja Matthias Johann Eiseni kogumiskampaaniate käigus loodud kirjalikke allikaid (nii käsikirjalisi arhiivitekste kui ka avaldatud meediatekste) osana tolleaegsest kirjakultuurist ning rahvaluule kogujaid kui osalisi tolleaegse avaliku kirjaruumi loomises ja käigushoidmises. Väitekirja keskmes on nn rahvalike kirjutajate võimalused määratleda rahvaluulekogumise kaudu endid kui kirjutajaid, katsetada erinevate (nii avalike kui privaatsete) kirjutaja positsioonidega ning osaleda ühiskonna moderniseerumises. Väitekirja peamisteks allikateks on Jakob Hurda ja Matthias Johann Eiseni rahvaluule kogud – vaatluse alla tulevad mitte üksnes rahvaluule kirjapanekud, vaid selle keskmes on käsikirjakogude žanriline mitmekesisus – üleskirjutused, kirjad, märkused, elulood jne. Väitekirja lähteküsimuseks on olnud huvi selle vastu, mis motiveeris vähemharitud inimesi kogumistööga ühinema, ning sageli pikaks ajaks seotuks jääma. Leian, et just motiividele keskendumine võimaldab esile tuua rahvaluulekogumise seosed üldise kultuurikontekstiga – see ei olnud eraldiseisev (teaduslik) projekt, vaid miski, mille kaudu loodeti saavutada edenemist hoopis teistes valdkondades – või üldisemalt: mille kaudu loodeti moderniseerumist enda kasuks tööle panna. Just sellisest vaatepunktist võime näha silda 19. sajandi rahvaluulekogujate ning hoopis hilisemates ajastutes tegutsevate kirjutajate vahel – suur osa neist inimestest, kes tol ajal leidsid väljundi rahvaluulekogumises, leiavad hilisematel aegadel väljundi näiteks ajalehtede kirjasaatjate, blogijate, internetikommentaatorite, harrastus luuletajate või fännikirjanduse loojatena.