Sirvi Märksõna "Euroopa Liidu maad" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 66

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsiooni artikli 3 olulisus ja järgimine tänapäeval Euroopa Liidu riikide näitel
(Tartu Ülikool, 2023) Müürsepp, Marion; Mälksoo, Lauri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Avaliku õiguse osakond
listelement.badge.access-status Embargo ,
Aktuaalsed majanduspoliitika küsimused Euroopa Liidu riikides ja Eesti Vabariigis. 1 : [IV] teadus- ja koolituskonverentsi ettekanded-artiklid (Tartu-Värska-Tartu, 28.-29. juuni 1996) = Aktuelle wirtschaftspolitische Fragen in den Ländern der Europäischen Union und in der Republik Estland : [IV] Beiträge der Wissenschafts- und Schulungskonferenz (Tartu-Värska-Tartu, 28.-29.Juni 1996
(Tallinn : Mattimar, 1996) Tallinna Tehnikaülikool. Majanduspoliitika õppetool; Tartu Ülikool. Majanduspoliitika õppetool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alaealiste alkoholitarbimise õiguslik regulatsioon Eestis võrrelduna teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega
(Tartu Ülikool, 2017) Põld, Piret; Paimre, Marianne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alkoholiaktsiis Euroopa Liidu riikides
(Tartu Ülikool, 2015) Massur, Grethe; Trasberg, Viktor, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alternatiivkaristuste kohaldamine ning kriminaalhooldussüsteemid Eestis ja Euroopa Liidu liikmesriikides
(Tartu Ülikool, 2019) Zõbin, Grete; Paimre, Marianne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kohtupraktika küsimusi Eestis ja Euroopa Liidus
(2006) Härmand, Kai; Pisuke, Heiki, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Autoriõiguste ja autoriõigusega kaasnevate õiguste jätkusuutlik kollektiivne teostamine
(2014-07-02) Vasamäe, Elise
Doktoriväitekirjas uuritakse intellektuaalse omandi kahe liigi ‒ autoriõiguste ja autoriõigusega kaasnevate õiguste (edaspidi õigused) ‒ ühist kasutamist õiguste omajate poolt ehk õiguste kollektiivset teostamist. Autor seadis endale ülesande uurida, millised õiguste kollektiivse teostamise mudelid tagaksid Eestis jätkusuutliku arengu, arvestades kõigi autoriõigusega seotud huvigruppide huve. Autor jõudis järeldusele, et Eestis saab pidada kõige sobivamaks lahenduseks õiguste laiendatud kollektiivset teostamist. Selle mudeli puhul annab õiguste omajate kollektiivse esindamise organisatsioon õiguste kasutajatele vaid ühe loa ehk litsentsi ning kogub ja jagab selle alusel teoste kasutajatelt saadud tasu kõikide sama kategooria õiguste omajate vahel. Õiguste kasutaja saab ühe litsentsilepinguga õiguse kasutada ka nende õiguste omajate õigusi, keda organisatsioon ei esinda. Autorite, esitajate ja fonogrammitootjate huvid on samas kaitstud, kuna soovi korral võivad nad sellisest õiguste kollektiivse teostamise viisist igal ajal loobuda. Õiguste laiendatud kollektiivne teostamine lähtub põhimõttest, et õiguste kasutamine peaks olema võimalik seni, kuni õiguste omaja ei ole seda selgesõnaliselt ära keelanud. Autor teeb ettepaneku, et õiguste laiendatud kollektiivne teostamine peaks olema kehtestatud valdkondades, milles õiguste individuaalne teostamine ei ole jätkusuutlik. Samas ei ole võimalik kõiki neid valdkondi seaduses ammendavalt ette näha ja jätkuv tehnoloogiline areng tooks kaasa vajaduse pidevalt seadust muuta. Paindlik ja uudne lahendus oleks kehtestada Eestis üldise laiendatud kollektiivse litsentsilepingu normistik. Selline regulatsioon on võetud kasutusele Taanis (2009) ja Rootsis (2013). Õiguste kollektiivse teostamise temaatika on viimasel aastakümnel muutunud Euroopa Liidus väga aktuaalseks. 26. veebruaril 2014 võeti vastu Euroopa Liidu Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2014/26/EL autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kollektiivse teostamise ning muusikateose internetis kasutamise õiguse multiterritoriaalse litsentsimise kohta siseturul. Nimetatud direktiiviga ühtlustatakse esimest korda Euroopa Liidus õiguste kollektiivset teostamist reguleerivaid sätteid. Autoriõiguse uute arengusuundade kavandamises osalevad Euroopa Liidu institutsioonide kõrval ka akadeemilised ringkonnad. Euroopa juhtivad autoriõiguse professorid on välja töötanud kogu Euroopa Liitu hõlmava võimaliku autoriõigusereformi aluspõhimõtted, milles on muuhulgas esitatud ettepanek kehtestada Euroopa Liidu liikmesriikides õiguste laiendatud kollektiivne teostamine. See võimaldaks lahendada autoriõiguse territoriaalsest iseloomust tulenevad probleemid, mis takistavad ühtse siseturu arengut. Territoriaalsuse printsiibi problemaatika uurimisele keskenduti ka käesolevas uurimistöös. Doktoritöö autor on teinud ettepanekuid Eesti autoriõiguse seaduse muutmiseks ning pakkunud välja mitu uut eestikeelset erialaterminit. 2012. aastal loodi Justiitsministeeriumi juurde intellektuaalse omandi kodifitseerimise töögrupp, mille eesmärgiks seati uue autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste seaduse eelnõu väljatöötamine. Doktoritöö autoril oli võimalus rakendada oma uurimistöö järeldusi nimetatud eelnõu väljatöötamisel, pakkudes välja uue õigusakti kollektiivse esindamise peatüki sätete sõnastusi. Uurimistöös käsitleti veel rida teoreetilisi küsimusi, millel on praktiline väljund nii õigusloomes kui ka -praktikas. Näiteks keskendus autor digitaalsetest raamatukogudest fonogrammide laenutamisega seotud probleemidele ning leidis, et fonogrammide laenutamist reguleerivat normistikku oleks vaja muuta, muidu on üldsuse ligipääs fonogrammidele ebamõistlikult takistatud.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
East-West migration in Europe: The case of Estonia after regaining independence
(2014-11-18) Anniste, Kristi
Kui veel 25 aasta eest oli väljaränne Eestist üsna haruldane, siis nüüdseks on vähemalt mõneks ajaks välismaale elama siirdumine muutunud üsna tavaliseks. Seda väljarännet Eestist, aga ka paljudest teistest Ida- ja Kesk-Euroopa riikidest Lääne-Euroopasse nimetatakse Ida-Lääs rändeks. Kuigi võimalusel välismaal õppida, töötada ja elada on mitmeid positiivseid aspekte, valmistab aina suurenev väljaränne päritolumaade riigijuhtidele ja teadlastele pigem muret. Kuna traditsiooniliselt on aktiivsemalt välja rännanud noorem tööealine elanikkond, on peamisteks probleemideks, mida arvukas väljaränne päritoluriikide jaoks võib tekitada, ajude väljavool, ajude raiskamine ja tööjõupuudus. Seepärast otsib käesolev doktoritöö vastust küsimustele, millises ulatuses on väljaränne Eestist toimunud, kuidas on Eesti liitumine Euroopa Liiduga väljarännet muutnud, kes on lahkujad, kas minnakse ära püsivalt või ka ajutiselt ja kui minnakse ajutiselt, siis mis mõjutab kodumaale naasmist? Kuna ülekaalukalt on eestlaste lemmiksihtkohaks olnud Soome, uuritakse doktoritöös põhjalikumalt just Soome rännanud Eesti inimesi, nende poolt kasutatavaid rändemustreid, nende lõimumist oma uue elukohariigi ühiskonda, säilinud sidemeid Eestiga ning võimalikke tagasirände plaane. Kõikjal maailmas teeb rahvusvahelise rände uurimise keeruliseks rändeandmete kesine kvaliteet. Probleeme tekitavad asjaolud, et riikidel on rändeandmete salvestamiseks sageli erinev metoodika, väljarändajad sageli ei registreeri oma riigist lahkumist ning lühiajalise rände kasvuga on aina raskem defineerida, kes on rändaja ja kes mitte. Seetõttu on doktoritöös tõstatatud küsimustele vastamiseks kasutatud nii rändestatistikat kui rändeuuringute andmeid ning nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid meetodeid. Töö tulemused annavad olulist teadmist nii Eesti rahvastiku protsesside kui Ida-Lääs rände kohta tervikuna.
listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs ,
Eesti õiguskaitsevõimaluste analüüs ulatusliku merereostusjuhtumi korral
(Tartu Ülikool, 2011) Veski, Laura; Popov, Aleksandr, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
EU member states and major external powers: is China's engagement in Central and Eastern Europe politically dividing the EU?
(Tartu Ülikool, 2019) Ma, Xiaohan; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
China is increasing its engagement with the countries of Central and Eastern Europe. There are growing concerns in Europe that China’s economic engagement in this region may translate into political influence, which may politically divide the European Union and hamper the Union’s ability to speak to China with one voice. Against this backdrop, this thesis seeks answers to the question of what factors account for variation in adherence to the EU’s common policy on China across EU member states. The potential explanatory factors that the thesis focuses on include the degree of member states’ economic involvement with China and the degree of their normative compliance with EU rules and norms. The thesis employs a small-N research design with Estonia, Poland, Hungary and the Czech Republic as cases. By analyzing variation across the observed countries, the thesis concludes that both factors affect member states’ adherence to the EU’s common policy on China: there is an inverse correlation between a member state’ economic involvement with China and its adherence to the EU’s common policy on China, while a positive correlation exists between a member state’s normative compliance with the EU and its adherence to the EU’s common policy on China. Driven by different motives – economic gains or normative values, the member states respond to China’s engagement differently, which results in internal vertical incoherence in the EU and growing difficulties for the EU to formulate a unified policy approach to China and to adhere to it. Based on these empirical findings, this thesis gives suggestions to the EU in response to China’s increasing engagement that the EU should primarily focus on fixing the problem of internal non-compliance with EU norms and rules, so that the EU can deal with China as a truly unified Community in both economic and political realms.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Euroopa Liidu ja liikmesriikide uued meetmed agressiivse maksuplaneerimise tõkestamiseks tulumaksu valdkonnas
(Tartu Ülikool, 2013) Majerovitš, Nikolai; Lehis, Lasse, juhendaja; Lind, Kaspar, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigi- ja haldusõiguse õppetool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Euroopa Liidu käibemaksudirektiivist tulenevad väikeettevõtetele mõeldud erikorrad, nende rakendamise praktika liikmesriikides ja rakendamise võimalused Eestis
(Tartu Ülikool, 2016) Saar, Mariliis; Lehis, Lasse, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Avaliku õiguse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Euroopa Liidu liikmesriikide inimõiguste alased kohustused piraatlusvastases võitluses operatsioonil Atalanta õiguse elule ja piinamiskeelu näitel
(Tartu Ülikool, 2012) Halling, Liis; Mälksoo, Lauri, juhendaja; Kodar, Erki, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Rahvusvahelise ja Euroopa õiguse õppetool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Euroopa Liidu riikide karistuspraktika narkootikumide tarvitamise eest
(Tartu Ülikool, 2019) Suun, Anni; Paimre, Marianne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Euroopa Liidu riikide kinnisvaraturu tsüklite ja sellega seotud makrotegurite ning laenuturu tegurite aegridade mustrid aastatel 2005-2013
(Tartu Ülikool, 2014) Matvere, Kerli; Kask, Kaia, juhendaja; Varblane, Uku, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Ettevõttemajanduse instituut
listelement.badge.access-status Embargo ,
Euroopa Liidu-Venemaa suhete mõju Euroopa Liidu naabruspoliitikale
(Tartu Ülikool, 2011) Lillemets, Pilleriin; Made, Vahur, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Euroopa Parlamendi roll Euroopa Liidu välispoliitikas Gruusia kriisi näitel
(Tartu Ülikool, 2015) Pärnsalu, Tanel; Made, Vahur, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Euroopa puidutöötlemisettevõtete finantstulemuslikkust selgitavad muutujad
(Tartu Ülikool, 2020) Lambing, Margus; Lukason, Oliver, juhendaja; Varblane, Urmas, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu põhiseaduspärasuse kontroll Eestis, Saksamaal ja Austrias
(Tartu Ülikool, 2014) Voog, Janno; Madise, Ülle, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Rahvusvahelise ja Euroopa õiguse õppetool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Euroopa Ühenduse asutamislepingus sätestatud põhivabaduste mõju maksustamisele: otsesed maksud
(2005) Kelder, Kärt Anna Maire; Lehis, Lasse, juhendaja