Sirvi Märksõna "Facebook" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 9 9

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti politsei kogukonnakeskne töö sotsiaalmeedias
(Tartu Ülikool, 2021) Käärmann, Kaidi; Taur, Tiiu, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Nii nagu teistes riikides, kasutab ka Eesti politsei kogukonnaga suhtlemiseks ühe vahendina sotsiaalmeediat. Magistritöö eesmärk oli uurida, kuidas Eesti politsei kasutab sotsiaalmeediat. Esmalt analüüsiti kvantitatiivselt 26 politsei Facebooki kontolt poole aasta jooksul tehtud postitusi ning sellele järgnes kvalitatiivne uuring, mille raames intervjueeriti kümmet politsei Facebooki kontode haldajat. Facebooki kontode postituste analüüsi tulemustest selgus, et kontod erinevad teineteisest märkimisväärselt. Intervjuude analüüsist selgus, et kontode haldajatel puudub sageli spetsiaalne ettevalmistus tööks sotsiaalmeedia vahendusel. Tuginedes magistritöös esitletud teoreetilisele raamistusele ja uuringute tulemustele, koostas magistritöö autor soovitused Eesti Politsei- ja Piirivalveametile, mida järgides saab kogukonnakeskset politseitööd sotsiaalmeedia vahendusel edaspidi tõhustada.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Facebooki näitel kalambuuri õigustades
(Tartu Ülikool, 2024) Ott, Tambet; Merilai, Arne, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Iha ja Facebooki kasutajate erinevused sotsioseksuaalsuses ja sotsiaalselt soovitavas vastamises
(Tartu Ülikool, 2020) Hani, Lilian-Mariete; Aavik, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Facebook ja Iha on eestlaste seas populaarsed internetikeskkonnad. 54 inimest Ihast (keskmine vanus 41,48 eluaastat; SD=10,95) ja 58 inimest Facebookist (keskmine vanus 35,95 eluaastat; SD=12,92) täitsid internetiküsimustiku. Küsimustik koosnes üldistest küsimustest, sotsioseksuaalsuse küsimustikust (The Revised Sociosexual Orientation Inventory; SOI-R) ja sotsiaalse soovitavuse küsimustikust (The Balanced Inventory of Desirable Responding; BIDR). 93% Facebooki uuritavatest kasutas Facebooki tuttavatega suhtlemiseks. 63% Iha uuritavatest kasutas Iha seksuaalpartnerite otsimiseks. Iha kasutajate sotsioseksuaalsus (M=52,17, SD=14,46) oli kõrgem kui Facebooki kasutajatel (M=30,81, SD=14,55, p=0,000). Iha kasutajate ennastpetva eneseupitamise tulemus (M=87,07, SD=13,62) oli kõrgem kui Facebooki kasutajate tulemus (M=81,64, SD=11,48, p=0,024). Muljekujundamise osas tulemus ei erinenud. Sellest võib järeldada, et kõrgema sotsioseksuaalsusega inimesed kasutavad seksuaalpartneri otsimist võimaldavaid internetikeskkondi rohkem ja nende keskkondade kasutajatel on liialdatult positiivne arvamus endast.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Koroonajärgsed arutelud Facebooki grupis Koroonavaktsiinide kõrvalmõjud
(Tartu Ülikool, 2024) Meeliste, Henriette Liis; Uibu, Marko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Media Literacy Web Challenges During Five Digital Parliamentary Campaigns in Bulgaria (2021–2023)
(Faculty of Mass Media Communication, University of Ss. Cyril and Methodius in Trnava, 2023) Raycheva, Lilia; Metanova, Lora; Velinova, Veli; Tomov, Mariyan
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Semiotics of hate speech and contested symbols: the “Za dom spremni” Ustaša salute in contemporary Croatia
(2023-05-10) Damčević, Katarina; Ventsel, Andreas, juhendaja; Madisson, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesolev doktoritöö uurib vaenukõnet ja vaidlustatud sümboleid ümbritsevaid tähendusloome mustreid Horvaatia kontekstis, keskendudes saluudile Za dom spremni („Kodumaa jaoks valmis“), mida kasutas fašistlik Ustaša liikumine Teise maailmasõja ajal. Töö toetub peaasjalikult kultuurisemiootikale, mis võimaldab saluuti käsitleda konkreetse mudeli või tõlgendusliku raamina sotsiaalsest tegelikkusest ning analüüsida sellega seonduvaid dominantseid tähendusloome hierarhiaid. Za dom spremni oli Iseseisva Horvaatia Riigi – 1941.–1945. aastani eksisteerinud natsi-Saksamaa ja fašistliku Itaalia marionettriik – ametlik saluut. Valitsev Ustaša režiim kasutas saluuti dokumentides ja deklaratsioonides, mis kuulusid genotsiidse poliitika ajamise juurde, mis päädis serblaste, juutide, romade ja eri rahvustest antifašistide massimõrvaga koonduslaagrites, vanglates ja teistes hukkamispaikades. Ehkki sotsialistlik Jugoslaavia saluudi keelustas, kerkis see Horvaatia iseseisvussõja aegu (1991–1995) taas esile, kui Ustaša liikumist hakati laialdasemalt rehabiliteerima. Jugoslaavia lagunemisest ja 1990ndate sõjast alates omastasid saluudi paremäärmuslikud poliitikud ja grupid selle konflikti sümbolina. Tihtipeale kasutatakse saluuti, et võimendada ühepoolset versiooni ajaloost ja sõjajärgsest riiklikust identiteedist ning et mobiliseerida valijaid ja propageerida poliitilisi agendasid. Doktoritöö keskendub kolmele saluudi kasutamise juhtumile. Esiteks analüüsib töö Horvaatia paremäärmuslikke Facebooki lehti ja uurib Ustaša saluudiga seostuvat kõnet, et näidata, kuidas esmapilgul ebajärjekindlatest ja vasturääkivatest elementidest moodustub koherentne identiteedidiskursus. Teiseks uurib töö neid suundi, mille võttis tähendustamine seoses sellega, kui saluut sai osaks 1990ndate sõjale pühendatud vastuolulisest mälestustahvlist. Sellega pakub töö välja laiema raami tähendusloomele, et süvendada arusaamist saluudi semiootilisest loogikast ning et näidata selle kasutusvõimalusi säilitamaks sümboolseid jaotusi, takistamaks dialoogi ja aitamaks kaasa vaenlase/Teise diskursiivsele konstrueerimisele. Kolmandaks analüüsib töö saluuti ümbritsevat diskursust, mis kerkis esile kahe riikliku mälestusürituse järellainetusena. Analüüs näitab, kuidas Horvaatia sõjajärgset identiteeti põhistavale võidu ja algupära diskursusele pretendeerivad eri poliitilised jõud ning kuidas see diskursus reguleerib 1990ndate sõja pärandit ümbritsevat tähendusloome sfääri. Za dom spremni saluut on mitmekihiline uurimisobjekt, mis peegeldab sõjajärgseid identiteediloome protsesse ja katseid minevikuga toime tulla, olles samas identiteedi kinnitamise ja ideoloogilise vaidlustamise mehhanism.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Sotsiaalmeediaturundus turismihariduse Tartu Ülikooli Pärnu kolledži näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2024) Bobkin, Maria; Pavelka, Tomáš, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Vabanemine võimal(dav)uste ahelatest : teadlik internetikasutamine Facebookist lahtiühendunute näitel
(Tartu Ülikool, 2024) Alaru, Mart; Bardone, Ester, juhendaja; Kuutma, Kristin, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Etnoloogia osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Vastandumine valimisreklaamides: EKRE ja Reformierakonna Facebooki reklaamide retooriline profiil
(Tartu Ülikool, 2024) Koch, Mirjam; Kruup, Kaspar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Oma bakalaureusetöös vaatlesin nelja kuu jooksul kahe Eesti konkureeriva poliitilise erakonna, Eesti Reformierakonna ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Facebooki valimisreklaame enne 2023. aasta märtsi riigikogu valimisi. Ma tahtsin mõista kõnealuste erakondade vastandumise tagamaid ning kontrasti sisulist väljendumist valimiskampaanias. Selleks analüüsisin reklaamide temaatikat, retoorikavõtteid, vastandumise funktsiooni rakendamist ning selle põhjal koostasin erakondade retoorilised profiilid. Teooria ülevaates kirjeldasin valimisreklaamide arengut ja näiteid nende rakendamisest, valimiskampaaniate iseärasusi Facebookis, Facebooki isikupärastatud reklaamisihtimist, Eesti ja maailma poliitilist konteksti ja vastandlikke erakondi ning erinevate autorite retoorilisi raamistusi, millega vaatluse alla tulevaid reklaame analüüsida saab. Lisaks seletasin lahti uurimisprobleemi ja poliitika polariseerumise ning püstitasin kolm uurimisküsimust, millele asusin uurimistöös vastuseid otsima. Teooria ja proovikodeerimise põhjal töötasin välja oma valimile sobiva 16-osalise kategooriate süsteemi, mis koosneb 12 retoorikavõttest, kahe alajaotusega vastandumise funktsioonist ning sarnaste tunnustega reklaamide klasterdamise põhimõttest ehk mallist. Rakendasin standardiseeritud kontentanalüüsi mille tulemused esitasin kvantitatiivselt. Erakondade vastandumise ja retoorilise profiili ja koostamisel rakendasin ka kvalitatiivset sisuanalüüsi. Bakalaureusetöö tulemustest nähtub, kuidas mõlemad vaadeldud erakonnad mängisid vastandumise diskursusega kaasa – eriti, mida lähemale valimised jõudsid. Nende rõhuasetused olid küll kohati erinevad, sest üks on paremliberaalne ja teine rahvuskonservatiivne, kuid sõnum rivaali kohta, mis valimiskampaaniast kõlama jäi oli sarnane. Erakondade retoorilistes profiilides ilmnes üks peamine erinevus: EKRE Facebooki kampaania oli fragmenteeritud, kuid Reformierakonnal terviklik. EKRE reklaamid vastandusid otsesemalt, rõhusid emotsioonidele ja käsitlesid rohkem, varieeruvamaid ja negatiivseid teemasid – seega ühtset retoorilist profiili ei tekkinud. Reformierakond küll vastandus konkurendile/konkurentidele, kuid tegi seda vähem ja peamiselt kaudselt. Erakonna retooriline profiil hoidis ühte joont, rõhus tugevalt kordustele ja esimees Kaja Kallasele ning vältis teatud tonaalsust, isikuid ja teemasid. Luues seose valimistulemustega, saab öelda, et Reformierakond tegi tänu vastandumisele oodatust parema ning EKRE halvema tulemuse. Loomulikult mõjutas tulemust ka meediakajastus ja valijaskonna algatused, kuid võib väita, et taolise mastaabiga vastandumine mängib pigem ühe võistleja kasuks.