Sirvi Märksõna "French" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 17 17

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Album des Chasseurs
(1832) Sabatier; Tirpenne, Jean Louis; Van der Burch, Jacques-Hippolyte; Adam, Victor-Jean Vincent
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Carolus
(1668) Boulanger, Jean
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Christina
(1668) Lombard, Pierre
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
[Dareiose perekond Aleksander Suure jalge ees]
(1661) Edelinck, Gérard
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
[Dareiose perekond Aleksander Suure jalge ees]
(1700) Edelinck, Gérard
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
[Kavaler]
(1622) Callot, Jacques
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
L'Indécision
(Paris : chez Bance, 1800) Gerard, Henri; Gerard
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
La Belle Ferronniere
(A Paris : chez Demarteau Graveur Cloitre., 1802) Le Fevre; Ingres, Jean Auguste Dominique; Leonardo da Vinci
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
La mort de Marc Antoine
(1778) Wille, Johann Georg
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Le Petit Joueur de Vielle
(1700) Martinet, Angélique
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Le petit physicien
(1761) Wille, Johann Georg
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Le temps d’engagement dans les oeuvres d’André Gide et de Johannes Semper: les univers fictionnels entre l’élan vital et la littérature engagée
(2023-10-31) Karelson, Marit; Lepsoo, Tanel, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Väitekiri keskendub André Gide’i (1869-1951) ja Johannes Semperi (1892-1970) ilukirjanduslikele teostele, eesmärgiga analüüsida nende fiktsionaalsesse maailma kätketud aega. Aja mõistet uuritakse läbi Gide’i ja Semperi esseistika, samuti läbi Jean-Paul Sartre’i, Henri Bergsoni, Paul Ricœuri ja Jacques Noiray teooriate. Lähtudes Sartre’i „värvatud kirjanduse“ ideest kujundan mõiste „värvatuse aeg“, et analüüsida Gide’i ja Semperi loomingut. Selline aeg viitab kirjaniku aktiivsele püüdele muuta oma teoste kaudu ühiskonda. Nii Gide’i kui Semperi fiktsionaalsetes maailmades esindab aeg indiviidi teadvuse mitmesust. Mõlema autori teostes tekib aeg, kui tegelaste kehad esinevad kujutluspiltidena, mis võivad asuda iseendast väljaspool. Nii saavad tegelased „teiseks“ – nendeks, kes nad ei ole. Analüüsin neid kujutluspilte läbi Sartre’i mõiste „võimalikkus“, mis viitab ideele, et indiviidil on võime kujutleda tulevikku asuvana väljaspool olevikku. Uurides Gide’i loomingus kujutluspilte, mida võib käsitleda „võimalikkusena“, selgub, et nende läbi avalduvat aega võib järjest enam käsitleda aktiivsusena, mida märgib see, et äratuntav ajastruktuur laguneb järjest enam koost. Semperi teostes ei esine tegelaste kehad ainult kujutluspiltidena, mis asuvad endast väljaspool, vaid nad moodustavad „võimalikkuste“ võrgustiku koos tegelastega, kes on nende kõrval. Semperi loomingus on selgemini kui Gide’i puhul äratuntav teose kui erinevatest kehadest koosneva organismi orgaaniline jätkuv areng, mis kätkeb Bergsoni „kestuse“ ja „eluhoo“ elemente. Tegelaste võrgustiku arenemist võib mõtestada kui ühiskonna arengu võrdpilti: nii Semperi kui Gide’i jaoks on oluline indiviidi aktiivsus ühiskonna kujundamisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Lector in drama. Les enjeux fictionnels et imaginaires du suicide dans le théâtre français du XIXe siècle
(2018-04-06) Einman, Maria; Rykner, Arnaud, juhendaja; Lepsoo, Tanel, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Tänapäeval käsitletakse teatriteksti lugemist eeskätt tekstianalüüsina. Doktoritöö eesmärk on antud lähenemist rikastada, käsitledes teatriteksti lugemist fiktsionaalse teksti lugemisena. Seda lugemisviisi vaadeldakse XIX sajandi prantsuse draama tegelaste enesetapuproblemaatika valguses. Teisisõnu huvitab autorit see, kuidas tegelase enesetapp mõjutab teatriteksti lugemist protsessina. Sellele küsimusele vastamiseks uuritakse põhjalikult ka enesetappude põhjusi ja tagajärgi ning nende seost katarsisega. Analüüsiks kasutatakse Vincent Jouve’i virtuaalset lugejat ehk ajastuvälist ja implitsiitset tekstiefektide adressaati. Lugemise ajal «imbub» virtuaalne lugeja fiktsionaalsesse maailma, mille aluseks on Reaalse-Kujuteldava-Sümboolse kolmikjaotusel põhinev dispositiiv. Doktoritöö koosneb viiest peatükist: teoreetilisele sissejuhatusele järgnevad melodraama, romantilise, naturalistliku ja sümbolistliku draama käsitlused. Peale fiktsionaalsete enesetappude mõju lugejale huvitab autorit ka uuritavate teatrižanrite arengu küsimus «virtuaalse» lugemise perspektiivis. Nii saabki XIX sajandi prantsuse draama lugemist võrrelda teekonnaga melodraama elujaatavast meelekindlusest sümbolistliku draama traagilise määramatuseni, õnnestunud enesetappudest võimalike suitsiidideni ning «nutuküllasest» katarsisest antikatarsiseni.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Les soins maternels
(1784) Wille, Johann Georg
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Moodsa kunstnik-geeniuse idee sünd ja kujunemine Prantsuse ja Briti traditsiooni põhjal 17.–18. sajandil ning selle refleksioonid 20. sajandil
(2019-11-11) Rajavee, Holger; Maiste, Juhan, juhendaja; Päll, Janika, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Alates oma tekkimisest antiikajal on mõiste “geenius” lääne tsivilisatsiooni kultuuriloos kandnud eneses mitmeid tähendusi, teinud läbi mitmeid semantilisi muutusi, jõudes meie kaasaegsesse keelepruuki kui laialttarvitatav omadussõna, mille ajalooline tähendusväli on ununenud või muutunud olematuks. Ometi on sellel mõistel mängida ajalooliselt oluline roll, seda eriti kunstiteooria ja –ajaloo kontekstis, omades määravat tähendust kõikide kunstivaldkondade kujunemisloos. Uurimistöö keskendub geeniuse mõiste, kitsamalt kunstnik-geeniuse idee arengule ühe sajandi vältel 17. sajandi keskpaigast kuni 18. sajandi keskpaigani, mil formeerub, filosoofilises plaanis mõjutatuna suurel määral uusplatonismist, visioon moodsast geeniusest, geeniusest kui subjektist, eneseküllasest autorist, unikaalsete omadustega varustatud isikust. Teisisõnu öelduna on see ajajärk, mil kujundatakse välja arusaam kunstnikust selle tänapäeval mõistetavas tähenduses, idee kunstnik-geeniusest, mis ilmekalt reflekteerub 20. sajandi kunstniku retseptsioonis. Tegu on interdistsiplinaarse kultuuriajaloolise uurimistööga, mis hõlmab antud teema kontekstis enesesse erinevaid käsitlusi nii kunstiajaloo, kunsti- ja kirjandusteooria, filosoofia ja esteetikadistsipliini valdkondadest. Prantsuse ja Briti eriilmeliste geeniuse-käsitluste kaudu, mis moodustavad teineteist täiendades moodsa kunstnik-geeniuse idee tervikkuvandi, avab uurimistöö selle nähtuse arenguloo erinevad etapid, toetudes kahe nimetatud traditsiooni esindavate olulisemate autorite allikmaterjalidele. Töös on vaatluse all erinevad geeniuse ideed kujundavad komponendid, nagu näiteks leiutuslikkus, innustatus, kujutlusvõime, loovus, jt, millel rajaneb kunstnik-geeniuse olemuslik idee. Prantsuse ja Briti traditsiooni omavaheline võrdlusanalüüsis kerkivad reljeefselt esile kaks erinevat lähenemisviisi selle fenomenile, moodustades omavahelises sümbioosis terviknägemuse kaasaegsest kunstnikust.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tricoteuse hollandoise
(1757) Wille, Johann Georg
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
[Visiitkaart Alexandre Balthasar Laurent Grimod de la Reyniere'le]
(1812) Gibèle, Johann Nepomuk