Sirvi Märksõna "Georgia" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 9 9

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A Taste of Georgia. Far Right Populism with a Unique Georgian Flavour
(2020) Cole, Michael
Georgia has proved no exception to recent political trends which have seen the increased prominence and influence of far right populist parties and movements purporting to represent ‘the people’ in an antagonistic struggle against the ‘elites’ or ‘enemies’. However, while a great deal of academic attention has been devoted to cases in Central and Western Europe (CWE), studies of Georgian far right populism are much less common. Therefore, this paper first examines the political styles of two Georgian far right actors, the Alliance of Patriots of Georgia (APG) and Georgian March (GM). I argue that the populist discursive frames both employ demonstrates enough commonalities with their CWE counterparts to consider them members of the far-right populist ‘family’. However, the prevalence of populist ways of ‘doing politics’, highly influential role of ‘traditional values’ promoted by the Georgian Orthodox Church (GOC), and influence of Russia, are three important factors which produce a uniquely Georgian ‘flavour’ to far right populist movements in Georgia.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
“Christian Stalin” – The Paradox of Contemporary Georgian Politics
(University of Tartu Press, 2017) Kakabadze, Shota
The following study sets as the starting point of analysis the paradox which one can observe in contemporary Georgian public space. Religious discourse refers to Stalin as a believer and even talks of his contribution to the revival of Christianity in the Soviet Union, despite the vast historical evidence suggesting otherwise. A considerable part of the Georgian population expresses respect or sympathy towards this historical figure. In this research, it is argued that explanations stemming from memory politics, nationalism or from the attempts of turning the image of Stalin into a commodity, fail to substantially address the puzzle and shed light on the phenomenon. Hence, the following study proposes a chain of signification developed within the discourse theory as a theoretical and methodological tool for looking at these developments. The discourse on national identity with Orthodox Christianity as a nodal point explains the possibility of such an image, religious Stalin, coming into existence.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Imperial Biopolitics and Its Disavowals: Russia, Georgia, and Spaces In-Between
(Region: Regional Studies of Russia, Eastern Europe, and Central Asia Journal, 2018) Makarychev, Andrey; Yatsyk, Alexandra
In this article about the conflict between Georgia and Russia, the authors claim that the application of biopolitical—that is focused on controlling large population groups—instruments leads to the strengthening of imperial logic in Russian foreign policy. This argument is explored on the grounds of the projection of the Russian conservative agenda to Georgia, with its strong religious components and moral appeals, as well as on the basis of Moscow's policy of gradually absorbing Abkhazia and South Ossetia by means of incorporating their population through passportization and other instruments.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Introduction
(2018) Makarychev, Andrey; Bogdanova, Olga
This collection of articles is a result of an international networked project that during three years supported professional mobility and connectivity between the University of Tartu and its partners in the South Caucasus in general and Georgia in particular. During the project implementation, colleagues from different institutions met in conferences, workshops, and seminars to discuss issues related to developing new approaches to Georgian politics. Georgia remained a central regional actor that could be discussed from multilayered perspectives, combining historical, cultural and political viewpoints. Grounded in multidisciplinary approaches, the Georgian case shapes horizons for understanding political and cultural dynamics and ensures a holistic approach to various politically themed issues at a regional level. In this cluster, we discuss Georgia from a variety of perspectives that elucidate a plethora of nuanced dimensions to politics and culture that otherwise might remain unnoticed or underconceptualized. We look at Georgia not from the viewpoint of political elites, governments and state institutions, but rather from the vantage point of the multiplicity of competing identities-in-the-making and specific practices and policies unfolding beyond—but, of course, still very much affected by—formal / official hierarchies of power. That is why the authors of this cluster of articles focus on "soft" dimensions of borders and security, and conceptualize them in ideational terms, as discourses, narratives, and imageries that shape policy practices affecting people's lives. This includes the idea of spaces of cultural belonging, particularly meaningful when it comes to fragmented and dispersed identities clashing with each other. In some contexts, religious components may be central for analysis, while in other cases different techniques of governance come to the fore. It is this combination of different perspectives that allow elucidating multiple forms, types, and models of power relations in Georgia, as well as multiple relations of inclusion/ exclusion, bordering/debordering, securitizing/desecuritizing.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Legal capacity reform – implementation of article 12 of the UN Convention on the Rights of Persons with Disabilities in Georgian legislation
(Tartu Ülikool, 2019) Khomeriki, Ketevan; Kiviorg, Merilin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
“The Caucasian chalk circle”: Georgia’s self at the East/West nexus
(2020-09-18) Kakabadze, Shota; Makarychev, Andrey, juhendaja; Mälksoo, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
See väitekiri käsitleb rahvusliku identiteedi ja välispoliitika vahelist suhet Euroopa Liidu ja Venemaa vahele jäävates riikides. Uurimistöö lähtepunktiks on sedastus, et Euroopa Liidu poolt naabruskonnas elluviidavate erinevate poliitiliste projektide osas esineb asümmeetria Euroopa Liidu enda ootuste ning sihtriikide poliitiliste eliitide ootuste vahel. Gruusia juhtumiuuring heidab valgust “limbole”, milles need naaberriigid eksisteerivad: ühelt poolt toob idapartnerlus koos assotsieerimislepingu ja põhjaliku ning laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonnaga Gruusia läbi mitmesuguste õiguslike ning tururegulatsioonide ELi standarditele lähemale. Teisalt ei paku ükski nendest projektidest otseseid Euroopa Liiduga liitumise väljavaateid, jättes partnerriigid alalisse „jõudmise“ seisundisse. Seda faasi on kontseptualiseeritud liminaalsusena ning väitekirjas rakendatakse diskursusteooriad koos stigmatiseerimise kontseptsiooniga, uurimaks diskursiivseid konstruktsioone ametlikes dokumentides, kõnedes ja meediaväljaannetes. Analüütilistel eesmärkidel on mitmed paralleelsed diskursused väitekirjas konsolideeritud kaheks põhitüübiks: dominante (läänemeelne) ja sellele vastanduv rahvuslik identiteedikontseptsioon. Domineeriv kontseptsioon konstrueerib Gruusiat osana Euroopa perest, vastandades Euroopat „orientaalsele“ ja „barbaarsele“ Venemaale ning sidudes seeläbi Gruusia välispoliitika tsivilisatsioonilise narratiiviga. Vastanduv artikulatsioon aga käsitleb Gruusiat ida/lääne neksuses paiknevana ja defineerib seetõttu domineerivast diskursusest erinevalt nii Euroopat, kristlust kui sovetlikku minevikku, mis väljendub omakorda teistsuguses välispoliitilises agendas.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The Limits to Russian Soft Power in Georgia
(2016) Makarychev, Andrey
This paper looks at conditions that stipulated the emergence of soft power as a peculiar type of discourse and policy practice in Russia, with a particular focus on Russian-Georgian relations
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The people, the elites and the Russia factor: a comparative study of populist discourses in Georgia and Ukraine
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-09-12) Cole, Michael; Makarychev, Andrey, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
See doktoritöö uurib populistlikke diskursusi Ukrainas ja Gruusias, tõstes esile nende unikaalseid jooni. Uurimus I analüüsib kahe Gruusia prominentse paremäärmusliku toimija – Gruusia Patriootide Alliansi (Alliance of Patriots of Georgia, APG) ja Gruusia Marsi (Georgian March, GM) – diskursusi. Uurimus II võrdleb APG ja Ukraina parempopulistliku partei Vabadus (Svoboda) diskursusi. Uurimus III analüüsib Volodõmõr Zelenskõi Instagrami-postituste visuaalseid diskursusi enne ja pärast Venemaa täiemahulise sõja algust Ukraina vastu. Kontseptuaalselt panustab doktoritöö populismi definitsiooni arendamisesse, muutes selle sobivamaks Gruusia ja Ukraina juhtumite analüüsiks. Doktoritöö suhtub kriitiliselt levinud populismi käsitlustesse kui „õhukese tuumaga ideoloogiasse“, nähes selles pigem poliitikategemise viisi, mis hõlmab maailma kujutamist läbi spetsiifilise diskursiivse raami. Uurimus I ja uurimus II eristab ka kontseptuaalselt „demokraatiat aktsepteerivat paremäärmuslust“ (radical right) ja „demokraatiat taunivat paremäärmuslust“ (extreme right) viisil, mis sobib paremini uuritavate juhtumitega. Kasutades kriitilist diskursusanalüüsi ja multimodaalset diskursusanalüüsi, analüüsib see doktoritöö Gruusia ja Ukraina populistlike toimijate veebipõhiseid kirjalikke ja visuaalseid diskursusi. Uurimus I leidis, et APG ja GMi kasutatavatel diskursustel oli piisavalt suur ühisosa nende Kesk- ja Ida-Euroopa analoogidega, arvamaks neid laiema parempopulistliku „perekonna“ liikmeteks. „Populistlike poliitikate“ levimus Gruusias, Gruusia õigeuskliku kiriku propageeritavad „traditsioonilised väärtused“ ning Venemaa mõju tõusid esile kui kolm faktorit, mis on aluseks unikaalsele gruusiapärasele populismile. Uurimus II leidis, et kui Ukraina Vabaduse partei käsitleb Venemaad selgelt ukrainlaste põhilise vaenlasena, siis Gruusia APG propageerib „pragmaatilist“ lähenemist Moskvale, keskendudes enam sisevaenlastele. Vabaduse visuaalne diskursus oli tugevalt militaristlik, peegeldades Ukraina ja Venemaa vahel 2014. aastal puhkenud sõjaolukorda. APG rõhus õigeusu fundamentaalsusele Gruusia identiteedi osana. Vabadus tõstis oma „rahva“ käsitlustes esiplaanile noored, samas kui APG rõhutas traditsioone. Uurimus III leidis, et täiemahulise sõja tingimustes kasutas Zelenskõi Instagramis oskuslikult populistlikke stiilijooni, tugevdades oma volitusi Ukraina juhtimiseks ja oma sõnumite edukaks vahendamiseks rahvusvahelisele üldsusele. Uurimus käsitles Zelenskõi kommunikatsiooni visuaalseid aspekte ja vastustas arusaama populismist kui olemuslikult vastuolulisest poliitikategemise viisist
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Trade barriers and trade diversion. Consequences of Russian trade barriers on Georgian trade
(Tartu Ülikool, 2019) Gagoshvili, Ana; Vahter, Priit, juhendaja; Varblane, Urmas, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond