Sirvi Märksõna "Germany" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 7 7

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Abnormal stock returns of public German pharmaceutical companies during the first wave of COVID-19 pandemic
(Tartu Ülikool, 2023) Rustambekova, Shakhlokhon; Kantšukov, Mark, juhendaja; Poltimäe, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Codex der Preetzer Benediktinerinnen in dem Estnischen Historischen Museum zu Tallinn
(Swedish Society for Music Research, 1996) Siitan, Toomas
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Der Hohenstauffen
(1800) Frommel, Carl Ludwig
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Keerukuse redutseerimine Eesti õiguses karistusseadustiku § 2172 objektiivse koosseisu relatiivsete õigusmõistete sisustamise näitel
(2015-01-13) Kairjak, Marko
Relatiivsed on õigusmõisted, mis võivad grammatilisele identsusele vaatamata omada erinevates õigusharudes lahknevaid tähendusi. Nii on Eesti kohtupraktikas ehk tuntumaid valduse mõistega seonduv, mille sisu on tsiviil- ja karistusõiguses osaliselt erinev ja seega võib sama mõiste kohaldamine samadele faktilistele asjaoludele viia õigusharu kaupa diametraalselt erinevate tulemusteni. Karistusseadustiku § 2172 lg-s 1 sätestatud usalduse kuritarvitamise koosseis on, mitte ainult märkimisväärses osas, vaid pigem otseselt üles ehitatud relatiivsetele õigusmõistele: mõisted kohustus, vara, kahju ja rikkumine on kõik pigem peaasjalikult tsiviilõiguse juurde kuuluvad, ent siiski KarS § 2172 selgroo moodustavad mõisted. Nagu viidatud seoses valdusega, võib ka nimetatud mõistete erinev sisustamine karistusõiguse (KarS § 2172) ja tsiviilõiguse sees viia olukorrani, kus kaks õigusharu reageerivad ühele ja samale situatsioonile erinevalt. Kui vaadelda karistus- ja tsiviilõigust suurema süsteemi õigus osasüsteemina, võib see tekitada süsteemi õigus sees keerukust – õiguse subjektil on raske ette näha, milline on tema käitumise õiguslik järelm, kuna üks ja sama mõiste võib tähendada ainuüksi süsteemi õigus sees erinevat. Mingeid selgeid reegleid õigusharude vahel relatiivsete õigusmõistete sisustamiseks ei eksisteeri, mistõttu on vajalik sisuliselt igal üksikjuhul otsustada, kas tolereerida keerukuse teket või püüda seda vähendada, sisustades relatiivseid õigusmõisteid võimalikult lähedaselt. Doktoritöös võetakse positsioon, et süsteemi õigus täielik süsteemne koherentsus ei ole võimalik, tegemist on pigem arhetüübiga, mille poole õigus kui terviklik süsteem peaks püüdlema, ent konkreetne sisustamine peab olema erinevate väärtuste kaalumise tulem.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Perceptions of Germany in Russia: Evidence from Narrative Interviews with Moscow University Students
(University of Tartu Press, 2018) Rohe, Maren
This paper presents an analysis of focus groups and narrative interviews conducted with Moscow university students regarding their perceptions of Germany. It focuses on narratives about German culture, economic strength, history, Europeanness, migration, and Russian-German relations. The paper also discusses which sources participants draw on for their narrative construction, whether narratives converge or diverge among participants, and possible reasons for this convergence or divergence. In each case, the analysis focuses on the kind of image created of Germany and how this relates to the Russian self-image, thereby contributing to an understanding of the degree to which Germany constitutes an Other for Russian national identity. The paper argues that Russians see Germany as a positive Other with a close cultural connection to them, a status which is perceived as threatened by the recent refugee influx and Germany’s ties to the US, since both Muslim migrants and the US are strongly regarded as negative Others in Russia. It thereby contributes to the debate about both the dividing lines and the connections between East and West in Europe and the impact of political transformations and changing international relations on issues of national identity.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Rahvuskuuluvuse tähendus riigi ja üksikisiku perspektiivist Eestist Saksamaale 1941. aastal ümberasunute elulooliste andmete põhjal
(2021-07-12) Tark, Triin; Liivik, Olev, juhendaja; Tannberg, Tõnu-Andrus, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Siinne doktoritöö käsitleb rahvuskuuluvuse tähendust inimeste ja riigi vahelistes suhetes 20. sajandi esimesel poolel, kasutades näidisvalimina 1941. aastal Eestist Saksamaale ümber asunud inimeste andmeid. Uurimuse eesmärk on selgitada, kas ja kuidas riiklik rahvuspoliitika mõjutas inimeste käitumist ja vastupidi – mil määral mõjutasid inimeste valikud riikide tegevust. Valimisse hõlmatud inimestest suurem osa puutus uuritaval perioodil kokku nelja riigi – Venemaa keisririigi, Eesti Vabariigi, Nõukogude Liidu ja Saksamaa – rahvuspoliitikaga. Nende põhimõtteliselt erineva rahvuspoliitikaga riikide käsitlemine võimaldab tuvastada rahvuse ühiskondliku tähenduse universaalseid jooni. Eesmärgi täitmiseks analüüsiti inimeste eluloolisi andmeid, seadusandlust ja rahvuspoliitikat puudutavat dokumentatsiooni ning ühiskondlikke olusid puudutavaid allikaid. Doktoritööst selgus, et üksikisikute rahvuskuuluvuse formaalne määramine osutus 20. sajandi esimesel poolel keeruliseks nii riikide kui ka inimeste jaoks, sest puudusid selged kriteeriumid viimaste rahvuspõhiseks kategoriseerimiseks, ühtsed arusaamad rahvuste olemusest ning takistav tegur oli ka mõlema poole pragmaatiliste kaalutluste domineerimine rahvuse määramisel. Mida suurem oli rahvuskuuluvuse formaalne tähtsus, seda enam olid üksikisikute valikud tingitud olukorrast ning märksa vähem nende harjumuspärasest keele- ja kultuurikeskkonnast. Seetõttu ei õnnestunud riikidel peaaegu kunagi soovitud määral rakendada essentsialistlikke ja objektiivsusele pretendeerinud rahvuse määramise kriteeriume, isegi kui see oli eesmärk ja taolisi põhimõtteid seadustega kehtestada püüti. Samuti ei olnud riigid objektiivsuse rakendamisel põhimõttelised ja järjekindlad, vaid kohandasid seisukohti vastavalt pragmaatilistele huvidele ning inimeste käitumisele. Üksikisikute valikutel oli riiklikele poliitikatele märkimisväärne mõju, ehkki arvuliselt oli muutliku ja ebamäärase rahvuskuuluvusega inimesi ühiskonnas marginaalselt.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The Health-care Provider’s Civil Liability in Cases of Prenatal Damages
(2017-04-18) Sõritsa, Dina; Lahe, Janno, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Pereplaneerimist saab tänapäeval pidada iseenesestmõistetavaks. See võimaldab vanematel ajastada oma isiklikke eesmärke ja olla valmis tagama lapse heaoluks parimad tingimused. Enamiku inimeste jaoks on lapse saamine ilmselt üheks kõige õnnelikumaks hetkeks nende elus. Mõnikord võib aga ootamatu lapsevanemaks saamine olla lausa niivõrd ebasoovitud sündmus, et vanemad tunnevad, et neile on lapse saamisega tekitatud kahju. Pereplaneerimise osas valikute tegemisel on vanemad paljuski sõltuvad tervishoiuteenustest ja arstilt saadavast teabest. Arst saab läbi viia protseduurid raseduse ennetamiseks ja raseduse katkestamiseks, samuti teha vajalikud uuringud, et anda vanematele teavet planeeritava või oodatava lapse (potentsiaalse) tervisliku seisundi kohta. Vanematel on arstilt saadava teabe õigsuse osas kõrged ootused, sest sellele teabele tuginedes saavad nad otsustada lapse saamise üle. Ravi- või diagnoosiviga eelnimetatud protseduuride läbiviimisel võib tuua kaasa soovimatu raseduse või puudega lapse sünni. Siiski on selge, et arst ei saa vastutada iga soovimatu raseduse või puudega lapse sünni korral. Ometi on soovimatust rasedusest või puudega lapse sünnist tingitud kahju hüvitamise nõuded tervishoiuteenuse osutajate vastu pannud kohtud üle maailma seisma silmitsi nendes kaasustes sisalduvate eetiliste dilemmadega ja langetama raskeid otsuseid. Väitekirjas on sünnieelsete kahjustuste kaasustena käsitletud soovimatut rasedust (ingl. k. wrongful conception), puudega lapse sündi (ingl. k. wrongful birth) ja nn soovimatu elu kaasust (ingl. k. wrongful life). Nendes kaasustes heidetakse tervishoiuteenuse osutajale ette seda, et tervishoiuteenuse osutaja hooletuse (ravivea või diagnoosivea ja sellest tuleneva teabe andmise kohustuse rikkumise) tõttu on vanemad kaotanud võimaluse langetada õigeaegselt otsus raseduse katkestamiseks, millega oleks olnud võimalik vältida lapse saamisest tingitud kulusid. Kui soovimatu raseduse ja puudega lapse sünni kaasustes on nõude esitajaks vanem(ad), siis nn soovimatu elu kaasuses on nõude esitajaks laps ise. Kuna Eestis pole tänaseni ühtegi kohtulahendit sünnieelsete kahjustuste kaasustes, on seda huvitavam analüüsida, millise lahenduse võiksid need kaasused saada Eesti õiguse alusel, kui vastav vaidlus peaks kohtu ette jõudma. Väitekirja eesmärgiks on selgitada välja, kas ja millises ulatuses peaks tervishoiuteenuse osutaja vastutama Eesti tsiviilõiguse järgi nendes kaasustes, et tagatud oleks nii lapse, tema vanemate kui ka tervishoiuteenuse osutaja huvidega arvestamine.