Sirvi Märksõna "Ghana (riik)" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 5 5

listelement.badge.access-status Embargo ,
Aafrika sotsialism: sotsialistlik eksperiment Ghanas ja Tansaanias
(Tartu Ülikool, 2007) Pall, Helena; Hiiemaa, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Assessing the relationship between mobile money innovation and financial inclusion using the example of Ghana
(Tartu Ülikool, 2023) Samuel, Rubain; Kivipõld, Kurmet, juhendaja; Akuffo, Isaac Nana, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Jätkusuutliku majutusettevõtte arendamine hostel Somewhere Nice Accras Ghanas näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2024) Tann, Kristi; Vilgas, Aime, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Embargo ,
Kwame Nkrumah' valestart Ghanas
(Tartu Ülikool, 2007) Sooläte, Angela; Hiiemaa, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The role of museum education in post-colonial identity formation of Ghanaian youth (18-35 years) : a case study of the National Museum of Ghana, Accra
(Tartu Ülikool, 2025) Ntiri, Isaac Anim; Vallikivi, Laur, juhendaja; Meerkerk, Edwin van, juhendaja; Sithole, Tawona, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut
This study explores how museum education influences post-colonial identity formation among Ghanaian youth (ages 20–35), using the National Museum of Ghana as a case study. Drawing on Homi Bhabha’s theory of “third spaces,” it examines how curatorial choices and educational programming shape youth perceptions of cultural identity. Findings reveal both connection and disconnection, depending on ethnic representation and narrative inclusivity. The study advocates for participatory approaches, multilingualism, and the amplification of marginalised voices; especially youth and women to foster inclusive identity formation. Qualitative methods include interviews, focus groups, and content analysis, contributing to decolonial museology and educational reform in Ghana.