Sirvi Märksõna "Holland" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 32

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajutine tööalane ränne Hollandis töötavate Eesti renditöötajate näitel
(Tartu Ülikool, 2012) Räpp, Lauri; Mõtsmees, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Ettevõttemajanduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Cabinet, ou galerie de tableaux des plus rénommez peintres flamans, et holandois, qui est à vendre chez monsieur Bodissoni, qui en est le proprietaire, demeurant à Venise dans la rue du Remede au pont de l'Ange
(1740) Anonymous
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Commercium epistolicum Martini Schoockii, professoris Groningensis
(1631) Schoock, Marten, adressaat; Belier, Susanna; Ludwig, Johann Peter
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Den Grooten en Witten Duyvel, Das ist: Eine klare Fürstellung und Erweisung, dass der König von Franckreich nicht durch Gewalt oder Waffen, sondern durch bosshafftige Direction und Anleitung Jan de Witt, Pensionarii, und dessen Grossen (Groots) Anhängern, unter dem Geschütz der güldenen Loysen so viel Städte und Vestungen unsers lieben Vaterlandes unter seinen Gehorsam bekommen hat ... : Hier sind auch beygefüget einige Considerationes oder Bedencken, betreffend die Straffe, damit die, so an der schnöden Verrähterey schuldig sind, zu belegen. Benebenst Eine Vermahnung an alle und jede, dass sie vom Bösen ablassen, als welches die Ursache ist der schweren Straffen Gottes
(1672) Anonymous
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Derivatiivse ja organisatsionilise vastutuse põhimõtete kombineeritud kasutamise võimalikkus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse näitel
(Tartu Ülikool, 2021) Leib, Merit; Kairjak, Marko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Digitalisering in de rechtspraak: kan Nederland leren van Estland?
(Rechtstreeks, 2021) Homburg, Vincent; Schmidt, Carsten
Existing comparative studies suggest Estonia is outperforming many Western European countries in terms of electronic service delivery in the judiciary system. This article provides an explanation for this observation. One crucial element in the explanation is the role of the embeddedness of electronic service delivery in the broader national institutions and subsequent organizational ways of working. In addition, for (digital) innovation it is necessary that there is a certain acceptance of failure, with Estonia having a greater tolerance for failure than The Netherlands. The article also notes that there is arguably a strategic component to the use of benchmarks and comparisons, with compelling stories of frontrunners putting developments in other countries in motion. This may lead to the sometimes confusion situation that Estonia is worldwide successtory, whereas in Estonia itself The Netherlands are occasionally portrayed as a benchmark for digitalisation.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Dokumendid Saksa sammude kohta Belgia, Hollandi ja Luksemburgi suhtes
(Tallinn : Saksa Saatkond, 1940) Anonymous
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti lepingud välisriikidega. X, 1930-1931
(Tallinn : Riigi Trükikoda, 1931) Anonymous
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti lepingud välisriikidega. XII, 1933-1934
(allinn : Riigi Trükikoda, 1935) Anonymous
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti lepingud välisriikidega. XIII, 1935-1937
(Tallinn : Riigi Trükikoda, 1937) Anonymous
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti lepingud wälisriikidega. V, 1925-1926
(Tallinn : Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus, 1926) Anonymous
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Euroopa Liidu riikide karistuspraktika narkootikumide tarvitamise eest
(Tartu Ülikool, 2019) Suun, Anni; Paimre, Marianne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Euroopa Liidu ühtsuse probleem Hollandi kahepoolsete investeerimislepingute näitel
(Tartu Ülikool, 2016) Kaldmaa, Kristjan; Vilson, Maili, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Bakalaureusetöö eesmärk oli analüüsida Hollandi Kuningriigi ja teiste EL riikide vahel sõlmituid BIT-lepingute vaidluste tulemusi, selleks, et teada saada vaidluste vastuolu seoses Euroopa Liidu põhimõtete ja eesmärkidega. Eesmärk põhines asjaolule, et Holland on kõige aktiivsem BIT-lepingute kasutaja Euroopa Liidus ning investorid algatavad kõige rohkem vaidluseid teiste liikmesriikide vastu, mis lähevad vastuollu õiguslike ja solidaarsuse põhimõtetega. Töös kasutatud empiirilised andmed pärinevad UNCTAD-i, Maailmapanga ja CIA Maailma Faktiraamatust. Lisaks on andmeid kasutatud SOMO väljaannetest. Bakalaureusetöö on jagatud kaheks osaks. Esimene osa pakkus ülevaate BIT-lepingute olemusest ja ajaloost. Täiendavalt toodi välja BIT-lepingute negatiivne mõju Euroopa Liidu ühtsusele. Lisaks toodi välja BIT lepinguid kaitsvad liikmesriigid ELis, milleks on Lääne-Euroopa riigid. Teoreetiline osa näitab, et BIT-lepingud ELi siseselt põhjustavad vastuolusid ja õiguslikke probleeme liidus. Euroopa Komisjoni eesmärk on liikmesriikide vahel kehtivad BIT lepingud kaotada. Teine osa analüüsis Hollandi ärikliimat, mis seletab Hollandi investorite poolt algatatud vaidluste hulka. Uuritavad on 20 vaidlust seoses Hollandi BIT-lepingutega ELis. Nende põhjal sai järeldada, et vaidlused lähevad vastuollu ELi põhimõtete ning eesmärkidega. Eelkõige selgus, et Hollandi investorid lähevad meelega mööda ELi õigussüsteemist, et kaitsta oma isiklikke huvisid ning sellega rikutakse ühtsuse põhimõtteid. Välja on toodud võimalikud lahendused, kuidas EL saaks oma investeerimisstruktuuri tõhustada, seda näiteks lepitaja ametikohtade loomisega. Asjaolu kinnitab vaidluste ülevaate tulemus, mis näitab, et kolmandik Hollandi kaasusest lahendati kahepoolsel kokkuleppel enne arbitraaži lõpplahendit. Bakalaureusetöö põhjal võib väita, et Holland läheb BIT-lepinguid liikmesriikidega omades vastuollu Euroopa Liidus kehtivate põhimõtete ja eesmärkidega. Hollandi Kuningriik kaitseb BIT lepinguid Euroopa Liidus ehk riigi isiklikud huvid ületavad ELi ühtseid põhimõtted ning takistab sellega ühtse investeerimiskliima loomist liidus.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Euroopa Liidu välissuhteid ja laienemist puudutavad referendumid Hollandi ja Prantsusmaa näitel
(Tartu Ülikool, 2022) Reepalu, Merilin; Ehin. Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Euroopa Liidu referendumid on oluline osa Euroopa integratsiooniprotsessist ning peamiselt puudutavad need kas vastava riigi astumist Euroopa Liitu või mõne liidu lepingu ratifitseerimist. Toimunud on ka kaks referendumit, kus teatud Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud on saanud otsustada liidu suhete üle kolmandate riikidega. Taolised referendumid võivad aga vetostada aastaid läbiräägitud ning ettevalmistatud assotsiatsiooni- või liitumisepingu ja nullida sellega kolmanda riigi pikaajalised jõupingutused. Töö eesmärgiks oli selgitada, 2016. aastal Hollandis Euroopa Liidu ja Ukraina vahelise assotsiatsioonileppe üle ja 1972. aastal Prantsusmaal Taani, Norra, Iirimaa ja Ühendkuningriigi Euroopa Liiduga liitumise küsimuses toimunud referendumi näitel, kuidas kasutati referendumit Euroopa Liidu välissuhteid ja laienemist puudutavate küsimuste otsustamisel ja millist mõju see vastava valdkonna arengule avaldas. Lisaks on töö eesmark selgitada välja miks viidi Prantsusmaa põhiseadusesse artikkel 88-5, mis puudutab nõuet korraldada edasiste laienemiste üle referendum ning mida see võib tähendada Euroopa Liidu edasisele laienemisele. Valitud juhtumite uurimiseks viidi läbi kvalitatiivne juhtumianalüüs ning selleks koondati mitmekesine hulk sekundaarseid allikaid, mida analüüsiti politiseerimise ja veto-õiguslike osalejate teooria olulisematele aspektidele tuginedes. Kui politiseerimise teooria andis konkreetse raamistiku, selgitamaks välja, kuidas referendumit kasutati ehk kas ja kuidas toimus politiseerimise protsess, siis veto-osalejate teooria aitas selgitada, kuidas on olenevalt riigi otsustusprotsessist võimalik referendumitega poliitilisi arenguid ja otsuseid vetostada. Analüüsi tulemusena selgus, et Hollandis ja Prantsusmaal toimus referendumi politiseerimine ning referendumi algatajad kasutasid referendumit ära kui enda poliitilise agenda läbisurumise ja oma poliitilise positsiooni tugevdamise instrumenti, tuues tegeliku referendumi küsimuse ainult ettekäändeks. Artikkel 88-5 viidi Prantsusmaa põhiseadusesse pidades eelkõige silmas Türgi liitumist Euroopa Liiduga ning see on potentsiaalselt kaugeleulatuvate tagajärgedega, eriti arvestades asjaolu, et Prantsusmaa sisepoliitikat iseloomustab tugev toetus parempopulistlikele ksenofoobsetele jõududele. Seega on referendumid väga vastuoluline ja kaheldava väärtusega poliitiliste ja ka välispoliitikat puudutavate otsuste tegemise instrument ning isegi kui referendumi tulemuse ei ole õiguslikult siduv, võivad Euroopa Liidu välissuhteid ja laienemist puudutavad referendumid panna küsimärgi alla edasise Euroopa integratsiooni ja ka kogu Euroopa Liidu tuleviku tervikuna.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eutanaasia legaliseerimise võimalikkus Eestis Hollandi näitel
(Tartu Ülikool, 2013) Roht, Maarja; Nõmper, Ants; Kask, Kristjan; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Avaliku õiguse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eutanaasia teistes riikides ja homses Eestis
(Tartu Ülikool, 2012) Hälvin, Kaia; Tõnismägi, Heino, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Avaliku õiguse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Hollandi-friisi tõugu pullide sisseostust Hollandis
(1924) Pool, Theodor
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kas on hollandi-friisi karjal Eestis tulevikku?
(1923) Pool, Theodor
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kultuurilised ja soolised erinevused teismeliste konfliktikäitumises
(Tartu Ülikool, 2014-04-24) Niitsoo, Marie; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tamm, Anni, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida kultuurilisi ja soolisi erinevusi teismeliste konfliktikäitumises oma samast soost parima sõbraga ning selle seoseid autonoomia ja seotusega. Selleks kasutati kahte hüpoteetilist konfliktsituatsiooni kirjeldust, millest esimene kirjeldas olukorda, kus parim sõber keelas mõne teise sõbraga suhelda ja teine olukorda, kus parim sõber oli vastanut reetnud. Teismelistel paluti kirjeldada, kuidas nad antud olukorras käituks, miks nad nii käituks ja kui tihti neil selliseid situatsioone esineb. Mõõdeti ka teismeliste autonoomiat ja seotust. Kõige enam kasutatud strateegiateks osutusid enesekehtestamine ja sõpruse muutmine. Erinevusi kahe riigi teismeliste konfliktikäitumises ei leitud. Samas mõjutasid autonoomia ja seotus seda, kuidas teismelised reetmise situatsioonis oma käitumist põhjendasid. Teismelised, kes hindasid kõrgemalt autonoomiat pakkusid pigem sõbra süüdistamist kui enda huvidele orienteeritust ja reeglile viitamist. Seotust kõrgemalt hindavad teismelised pakkusid aga pigem enda huvidele orienteeritust kui sõbra süüdistamist. Soolised erinevused ilmnesid uue sõbra situatsioonis strateegia valikul: poisid kasutasid tüdrukutest sagedamini enesekehtestamist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Leadership of peripheral places: a comparative study of leadership processes in Estonian and Dutch peripheral places
(2019-10-28) Grootens, Gerdien Margreeth; Vadi, Maaja, juhendaja; Horlings, Lummina, juhendaja; Raagmaa, Garri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Viimastel aastakümnetel on teadlased ja poliitikakujundajad täheldanud kõikjal Euroopas kasvavat regionaalset polariseerumist. See väitekiri tegeleb paigakeskse/kohapõhise juhtimise (place leadership), edaspidi kohapõhise rolliga nn. ääremaistes paikades, mis peavad tegelema selle polariseerumise tagajärgedega. Väitekirjas uuritakse, kas ja kuidas juhtimine ja eestvedamine suudavad elustada perifeersete paikade tuhmivõitu konteksti. Uuringus kasutatakse kvalitatiivseid meetodeid ja põhistatud teooriat, et kriitiliselt uurida paigapõhist juhtimist Eesti ja Madalmaade ääremaadel. Uuringu tulemusena selgus, et juhtimise mõistet käsitatakse väga erinevalt, antud töö püüab rakendada tõlgendavat lähenemist kohapõhisele juhtimisele. Huvitav tulemus on ka toimijate mitmekesisus, kes tegelevad juhtimise ja eestvedamisega uuritud paikades, kusjuures otsustava tähtsusega võivad olla ka kaugel väljaspool antud paika tegutsevad toimijad. Uuringutulemused näitavad, et kohapõhises juhtimises on oluline mitmekesisuse koordineerimine, mis eriti selgelt ilmnes kuvandiloome puhul. Tulemused näitavad samuti, et kõikides uuritud paikades olid ressursid kriitilise tähtsusega kohapõhise juhtimise arengu jaoks. Arvestamata neid struktuurseid tingimusi ei ole võimalik tegelikult mõista juhtimist ja eestvedamist paikades. Kokkuvõttes näitab see uuring, et kui rakendada kriitilist ja avatud lähenemist kohapõhisele juhtimisele, saame minna kaugemale juhtimise funktsionalistlikust käsitlusest ning tuua enam esiplaanile kooskõla puudumist, läbirääkimisi ja kohalikke arusaamu juhtimisest ja eestvedamisest. Sel kombel saab paremini kontekstualiseerida juhtimise positiivset potentsiaali perifeersete paikade jaoks. Väitekirja tulemused esitavad avarama ja kriitilisema arusaama kohapõhisest juhtimisest ning järeldused on olulised mitte ainult teadlastele, vaid ka poliitikakujundajatele. Vaadeldes kohapõhist juhtimist kriitiliselt ja teadvustades selle aluseks olevaid normatiivseid eeldusi, võib paigakeskset/kohapõhist juhtimist mõista avatumalt ja kontekstitundlikumalt.