Sirvi Märksõna "Liivimaa" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 20 745
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , A journey to St. Petersburg and Moscow through Courland and Livonia(London : Longman, Rees, Orme, Brown, Green, and Longman, 1836) Ritchie, Leitchlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Aadel ja riigivõim Liivimaal 1634–1680(2023-04-17) Tammisto, Ilmar; Küng, Enn, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondIgaühel, kes on õppinud Eesti ajalugu, on vähemalt mingisugune ettekujutus nii baltisaksa aadlist kui ka ajast, mil tänapäevase Eesti territoorium kuulus Rootsi riigi koosseisu. Väljend „vana hea Rootsi aeg“ on enamikele tuttav, isegi kui ei olda päris kindlad, et milles siis ikkagi see Rootsi aja headus seisnes. Samamoodi kangastub hõlpsasti kujutelm julmast ja ahnest mõisnikust, kes üksnes enda kitsaste erahuvide eest seisis. Seadsin enda doktoritöös eesmärgiks pakkuda täiendavaid tõlgendusi Rootsi riigivõimu ja baltisaksa aadli püüdlustele ja hoiakutele. Keskendusin Rootsi riigi koosseisu kuulunud Liivimaale (tänapäevase Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel asunud haldusüksus) aastatel 1634—1680. Kõnealusel ajavahemikul kasvas Liivimaal märgatavalt kohaliku aadli mõjuvõim ning kujunes välja aadli hallatud institutsioonide võrgustik, mis moodustas mitmes mõttes paralleelse haldusstruktuuri riikliku oma kõrval. Soovisin töös muu hulgas teada saada, miks lasi Rootsi riigivõim sellisel olukorral tekkida ning mida üritasid Liivimaa aadlikud tugevnenud positsiooni abil saavutada. Jõudsin järeldusele, et kirjeldatud arenguid tõukas suuresti tagant vastastikuse kasu ootus. Rootsi riigivõim lootis Liivimaa aadlile järeleandmisi tehes hankida neilt vastutasuks täiendavaid ressursse ning kindlustada kohaliku aadli lojaalsus Rootsi riigi ees. Töös ilmnes, et peale maksude kogumise ja Liivimaa kaitsmise jagus riigivõimul vähe võimekust muude teemadega tegelemiseks. Olgugi et probleeme oli maal lokkava vägivalla, teede seisukorra, kohtute efektiivsuse ja palju muuga, näitasid riigivõimu esindajad üles vähest initsiatiivi nendega tegelemiseks. Siin astus mängu kohalik aadel, kes soovis vastutasuks ressursside loovutamise eest riigivõimu luba maad vaevanud probleeme lahendada. Selleks tehti riigivõimule ettepanekuid kõikvõimalike korralduste väljaandmiseks ning uute institutsioonide asutamiseks, kusjuures loodud ametikohad olid enamasti tasustamata. Kokkuvõtteks võib öelda, et kirjeldatud vastastikuse kasu ootus suuresti realiseerus – aadel üldjuhul nõustus riigivõimu nõudmistega ning sai vastutasuks kujundada kohalikku haldust neile sobivas suunas.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Abhandlungen aus und zu der Veranschlagung der Bauerländereien in Liv- und Kurland(Mitau : Steffenhagen, 1835) Johnson-[Hantwig], Jacoblistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Ajalookirjutust mõjutanud tegurid varauusaegsel Eesti-, Liivi- ja Kuramaal(2017-10-17) Laidla, Janet; Rosenberg, Tiit, juhendaja; Küng, Enn, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondAjaloolasele on varauusaegne kroonika enamasti allikas – hea või halb, usaldusväärne või ebausaldusväärne – ning sellest lähtuvalt otsustab ajaloolane kui palju saab ta kasutada kroonikas kirjeldatud sündmusi ja inimeste tegusid selleks, et minevikku rekonstrueerida. Ajalookirjanduse ajaloo uurijale on kroonika oma ajastu ajaloo teadmiste ja ajaloo idee peegeldus. Teda huvitab autori isik, tema motiivid, kroonika valmimisega seotud asjaolud, krooniku allikad ja selle edasine saatus ajaloomaastikul. Mis puudutab kroonika allikalist väärtust, siis selles osas on ajalookirjutuse ajaloo uurijad ja ajaloolased varauusaegsete kroonikaid uurinud ning neile hinnangu andnud. Vähem on uuritud kroonikaid kui oma ajastu ajalookirjutuse peegleid ning seda, kuidas võtsid need vastu Lääne-Euroopas levinud ajalooteaduse arenguid või kuidas ühiskondlikud tegurid ajalookirjutust mõjutada võisid. Käesolev doktoriväitekiri sisaldab seitset sissevaadet varauusaegsesse ajalookirjutusse uurides ühiskondlike tegurite (võim, sõda, trükikunsti levik), Lääne-Euroopast tulnud ideede (ajaloo idee, antikvaarne liikumine, gootitsism) ning autori individuaalse allikavaliku mõju ajalookirjutusele Eestimaal, Liivimaal ja Kuramaal. Kokkuvõttes võib tõdeda, et Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa ajalookirjutajad võtsid vastu erinevaid Lääne-Euroopas levinud ideid ning lugesid uuemat kirjandust, kuid nende endi keskelt ei kerkinud esile ajaloolast, kes oleks olnud üle Euroopa tuntud. Dialoogis Euroopa kultuuri keskusega jäädi pigem vastuvõtjaks kui võrdseks partneriks. Ühiskondlike tegurite mõju avaldus enamasti paljude tegurite kombinatsioonis kui selgelt üheselt. Näiteks ei saa väita, et sõjategevus või trükikodade asutamine Eesti-, Liivi- ja Kuramaale alati julgustas või vastupidi pärssis ajalooteoste sündi, trükkimist või levikut. Kui 16. sajandil oli ajalookirjutajate jaoks esiplaanil oma eluajal toimunud sündmuste kirjeldamine järeltulevate põlvede jaoks, siis 17. sajandil asusid mitmed autorid koostama terviklikumat käsitlust kohalikust ajaloost.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Allerhöchst bestätigte ergänzende Bestimmungen zu der livländischen Bauerverordnung von 1819, betreffend die auf Privatgütern wohnenden Bauern(Riga : W. F. Häcker, 1845) Anonymouslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Allerhöchst bestätigte Verordnung den Schutz der Privatwälder in Livland betreffend(Riga : A. Stahl, 1877) Anonymouslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Altlivländische Erinnerungen(Reval : Verlag von Franz Kluge, 1911) Anonymouslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Altlivlands Deutschtum : ein Vortrag(Leipzig : Duncker & Humblot, 1911) Höhlbaum, Bernhardlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Am Astjärw : eine livländische Sage(Riga : Müller, 1889) Schmid, Hedda vonlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , An das Lief- und Ehstländische Publikum : 1772(Riga : Johann Friedrich Hartknoch, 1772) Hupel, August Wilhelmlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , An Riga's Bürger und Einwohner(Riga : Julius Conrad Daniel Müller, 1815) Anonymouslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Andrei Kurbski tegevus Liivimaal 1558.-1564. aastatel(Tartu Ülikool, 2024) Stepanov, Aleksandr; Selart, Anti, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Anleitung zum Tabacksbau in Livland und in Klimatisch gleichen Gegenden(St. Petersburg, 1853) Sivers, Jegor Julius vonlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Anleitung zur Forstwirthschaft für Livland(Riga ; Dorpat : Meinshausen, 1814) Löwis of Menar, Andreas vonlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Aus der Gypsproduction Livlands(Riga, 1891) Sodoffsky, Gustavlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Aus Russlands Vergangenheit : kulturgeschichtliche Skizzen(Leipzig : Verlag von Duncker und Humblot, 1870) Pierson, Williamlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Aus vier Jahrhunderten : gesammelte Aufsätze zur baltischen Geschichte(1913) Seraphim, Ernstlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Auszug aus der Chronik des Ordens vom deutschen Hause zu St. Marien in Jerusalem, soweit solche auf Livland Bezug nimmt ...(Riga u. Leipzig : Franzen, 1853) Anonymouslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Baltische Briefe aus zwei Jahrhunderten(Berlin : Deutsche Bibliothek, 1920) Anonymous