Sirvi Märksõna "Rooma õigus" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 20 87
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Annotationes Gvlielmi Bvdaei Parisiensis, secretarij regij, in quatuor et uiginti Pandectarum libros, per autore[m] diligentißime recognitae et auctae(Basileae : apud Thomam Volffium, 1534) Budé, Guillaumelistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Asja mõiste ja liigitus klassikalise ajastu Rooma õiguses Gaiuse Institutsioonide näitel(2002) Siimets, Hesi; Luts, Marju, juhendajalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Asjade kogumid rooma õiguses ja võrdlevalt Eesti tsiviilõiguses(Tartu Ülikool, 1939) Visnapuu, Lucia Reginalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Asjade tähtsamaid liigitusi rooma õiguse arengloos(Tartu Ülikool, 1942) Aun, Karllistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Asjade tähtsamaid liigitusi Rooma õiguse arengloos(Tartu, 1938) Tarkpea, Eugenlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Aymari Rivallii Allobrogis, Iureconsulti eruditissimi eloquentissimiq[ue], Ciuilis historiæ Iuris, siue in XII. Tab. Leges com[m]entarioru[m] libri quinq[ue]. Historiæ item Iuris Pont. liber Singularis(Mogvntiae : Apvd Ioannem Schoeffer, 1527) Du Rivail, Aymarlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Beytrag zur Beantwortung der Frage: Gehen die vor 1561 geltend gewesenen eigenthümlichen teutschen Rechte dem römischen Codex vor, oder stehen sie demselben nach?(Mitau : J. F. Steffenhagen und Sohn, 1817) Engelhardt, Georg Benedictlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Capitis deminutio(Tartu Ülikool, 2012) Kiirend, Katrin; Siimets, Hesi, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Õiguse ajaloo õppetoollistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Collatio instituut(Tartu Ülikool, 1940) Annus, Oskarlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Commentarii linguæ Græcæ, Gulielmo Budæo, consiliario Regio, supplicúmque libelloru[m] in Regia magistro, auctore(Parisiis : Ex officina Roberti Stephani, 1548) Budé, Guillaumelistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Compendiariae Titvlorum Codicis Iustiniani Exegeses(Haganoae : apud Ioh. Sec, 1529) Hegendorf, Christophlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , D. Andreae Alciati Ivrecons. Clariss. Ad Rescripta Principvm Commentarii. De Svmma Trinitate. De Sacrosanct. Eccles. De Aedendo. De In Ivs Vocando. De Pactis. De Transactionibvs. Accessit item De quinq[ue] pedum præscriptione, Lib. unus. De magistratibus, ciuilibusq[ue], & militaribus officijs, Lib. unus, partim Alciato, partim incerto authore([Nürnberg : Johann Petreius], 1531) Alciato, Andrealistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , D. Andreae Alciati Ivrecons. Clarissimi De Verborvm Significatione Libri Qvatvor. Eiusdem in tractatum eius argumenti ueterum Iureconsulto[rum] Commentaria(Lugduni : Sebastianus Gryphius, 1530) Alciato, Andrealistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , D. Andreae Alciati Ivrecons. Clarissimi De Verborvm Significatione Libri Qvatvor. Eiusdem, in tractatum eius argumenti ueterum Iureconsulto[rum] Commentaria(Lugduni : Sebastianus Gryphius, 1530) Alciato, Andrealistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , D. Andreae Alciati Ivreconsclariss. Ad rescripta principvm commentarii. De svmma trinitate. De sacrosanct. eccle. De aedendo. De in ivs vocando. De pactis. De transactionib.(Lugduni : Sebastianus Gryphius, 1530) Alciato, Andrealistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , D. Andreae Alciati Mediolanensis, Ivrisconsvlti Clariss. Paradoxorum, ad Pratum, lib. VI. Dispunctionum, lib. IIII. In treis libros Cod. lib. III. De eo quod interest, liber unus. Praetermissorum, lib. II. Declamatio una. De stip. diuisionib. Commentariolus(Basileae : ex officina Andreae Cratandri, 1531) Alciato, Andrealistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Das „Liv-, Est- und Curlaendische Privatrecht” (1864/65) und das römische Recht im Baltikum(2011-05-31) Siimets-Gross, HesiDoktoritöös käsitletakse Rooma õiguse kehtivust 19. sajandi Balti provintsides enne ja pärast Balti Eraseaduse (BES) jõustumist. BESi on iseloomustatud senikehtinud õiguse koguna – selle väite paikapidavust on töös analüüsitud ümbertöötamise instituudi näitel. Töös jõuti järeldusele, et väide ei pea alati paika. Samas ei saa ka öelda, et BES oleks läbinisti kehtinud õigust reforminud seadustik. Igal üksikjuhul tuleb aga kontrollida, kas tegemist oli varem kehtinud õiguse koondamise või uue kehtestamisega. Teiseks on töös uuritud senikehtinud õiguste, m.h Rooma õiguse, ning uue õigusallika ‚kodifikatsioon’ vahekorda ning viimase mõju Rooma õiguse kehtivusele. Võiks arvata, et BESi mõju senistele õigusallikatele oli samasugune nagu mujal Euroopas ja et Rooma õigus kaotas senise staatuse kehtiva subsidiaarõigusena. Nii oligi kodifitseeritud Rooma õiguse puhul – see muutus provintsiaalõiguseks. Erandjuhul, lünga puhul aga kinnitati seniste subsidiaarõigust, k.a Rooma õiguse kehtivust. Siiski muutus Rooma õigus nüüd teaduse jaoks ainult õigusajalukku kuuluvaks õiguseks. Rooma õiguse osakaalu BESis hinnati 19. sajandil väga suureks. Hiljuti väitis aga M. Luts, et BES ei tähendanud mitte „Rooma õiguse teist retseptsiooni“, vaid „esimesele retseptsioonile kindlate piiride seadmist“. BESi koostaja F. G. v. Bunge kirjutisi analüüsides selgus, et nendes on toetuspunkte mõlema seisukoha kinnituseks ja et tema arvamus on aja jooksul muutunud. Bunge tegevust BESi koostamisel ja Rooma õiguse osakaalu on töös analüüsitud väljavalitud instituutide pinnalt. Selleks on kontrollitud BESi roomaõiguslike viidete vastavust artiklitekstile ja artiklitekstide päritolu. Rooma õiguse viited artiklitekstide all osutusid sageli asjakohatuteks, samas oli enamasti siiski vähemalt üks neist õige. Viidete eesmärk oli esiteks täita ettenähtud juhist ja näidata, et BES on varemkehtinud õiguse kogu. Teiseks aga legitimeerida seadustikku nii Vene keskvõimu kui kohalike juristide silmis. Artiklite päritolu uurides oli võimalik parandada seniseid seisukohti BESi eeskujude osas. Hoolimata ohtratest allikaviidetest ja Rooma õiguse õpikute kasutamisest tuleb nõustuda M. Lutsuga, et pigem on Rooma õigusele BESis selged piirid kehtestatud.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , De hypothecis ex jure Livonico et Esthonico(Dorpati Livonorum : typis Henrici Laakmann, 1847) Waradinow, Nikolaus