Sirvi Märksõna "abi otsimine" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Noorukite vaimse tervise abi otsimise kavatsuse seos depressiooni sümptomite ja vaimse tervise teadlikkusega
(Tartu Ülikool, 2025) Tammeorg, Monica; Konstabel, Kenn, juhendaja; Laidra, Kaia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolev uurimistöö uuris, millised tegurid mõjutavad Eesti noorukite valmisolekut otsida vaimse tervise probleemide korral abi. Analüüs põhines Eesti laste vaimse tervise uuringu (LVTU) andmetel. Uuritavad tegurid olid depressiooni sümptomid, teadlikkus vaimse tervise abi võimalustest, usk vaimse tervise abisse ja vaimse tervise probleemide häbimärgistamine. Tulemused näitasid, et kavatsust abi otsida ennustasid kõige rohkem noorte teadlikkus ja usk vaimse tervise abi tõhususesse. Depressiooni sümptomid ei olnud statistiliselt olulised professionaalse abi otsimise ennustajad, kuid noored, kellel oli rohkem sümptomeid, teatasid sagedamini, et nad ei otsiks üldse abi. Uuring toob esile vajaduse tõsta teadlikkust ja kujundada positiivseid hoiakuid vaimse tervise toetuse suhtes.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Vaimse tervise koolitusel osalemise kavatsus ja selle mõjutatavus meeste seas
(Tartu Ülikool, 2024) Vaaro, Trinity; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Meeste ja naiste terviskäitumises on võimalik täheldada erinevusi. Peamiselt leitakse, et mehed otsivad nii füüsilise kui ka vaimse tervise probleemidele vähem abi. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli uurida vaimse tervise koolitusele kutsuva teksti mõju osalemisele ja kas mõju oli seotud meeste vaimse tervise ja maskuliinsuse tasemega. Uurimistöö põhineb Kantar Emori 2022. aastal läbi viidud uuringu “Meeste tervisehoiu teenuste kasutamise uuring” kogutud andmetel. Uurimistöö valimis oli kokku 720 meest vanuses 18-74. Töös mõõdeti meeste vaimse tervise ja maskuliinsuse taset. Pooled osalejatest tutvusid vaimse tervise koolitusele kutsuva kontrollversiooni tekstiga ja ülejäänud maskuliinsusele viitavate sõnadega manipuleeritud versiooniga. Analüüside tulemusena selgus, et kutse teksti sisu ei mõjutanud meeste arvamust koolitusel osalemisest, küll aga oli vaimse tervise seisund koolituse hinnangutega positiivselt seotud ja maskuliinsuse tase negatiivselt seotud.