Sirvi Märksõna "abiootilised tegurid" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 11 11

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Bryophyte diversity and vascular plants
(Tartu : Tartu University Press, 2002) Ingerpuu, Nele
listelement.badge.access-status Embargo ,
Environmental control of seasonal phytoplankton community structure and succession in a shallow eutrophied bay
(Tartu Ülikool, 1993) Olli, Kalle; Kukk, Erich, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
listelement.badge.access-status Embargo ,
Ozone impact on clover and tobacco and biological monitoring of ozone using indicator plants
(Tartu Ülikool, 1994) Sild, Ebe; Koppel, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
listelement.badge.access-status Embargo ,
Phytobenthic communities of Väinameri
(Tartu Ülikool, 2001) Reitalu, Triin; Paal, Jaanus, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
listelement.badge.access-status Embargo ,
Seemned ja idandite kasv
(Tartu Ülikool, 2012) Palmeos, Helena; Roosaluste, Elle, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The effect of fertilization, mowing and additional illumination on the structure of a species-rich grassland community
(Tartu : Tartu University Press, 2002) Eek-Piirsoo, Liina
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The influence of abiotic and biotic factors on small-scale plant community patterns and regeneration in boreonemoral forest
(2012-10-16) Koorem, Kadri
Taimed „tajuvad“ neid vahetult ümbritsevat keskkonda ja suudavad oma kasvu vastavalt sellele kohandada. Näiteks on teada, et taimed suudavad suunata oma juuri toitaineterikkasse laiku. Samuti sõltub taime kasv sümbiontsetest arbuskulaar- mükoriissetest (AM) seentest, mis aitavad neil mullast toitaineid omastada. Metsa alustaimestikus kasvavad taimed on oluliselt mõjutatud ka puittaimede poolt, mille varis ümbritsevat keskkonda suuresti kujundab. Hoolimata senisest teadmisest ei ole siiani selge, kuivõrd olulised on eelpool toodud faktorid alustaimestiku produktiivsuse, paljunemisedukuse ja liigilise koosseisu mõjutamisel. Nimetatud lünkade täitmiseks meie teadmistes valisin mudelsüsteemiks vana salukuusiku, mille põõsarindes domineerib harilik sarapuu ja alustaimestik on väga liigirikas. Tulemused näitasid, et väikesel skaalal mõjutab toitainetesisaldus ja AM seente ohtrus mullas rohttaimede maapealset biomassi. Leitud muster viitab sellele, et paranenud ressursside kättesaadavuse kasutavad taimed ära valguskonkurentsis edukamad olemiseks. Samas ei mõjutanud mulla toitainetesisaldus ega AM seente ohtrus taimede maa-alust biomassi. Suure toitainetesisalduse juures suudavad taimed neid edukalt mullast omastada ning toitainete madala kättesaadavuse korral suudavad nad „veenda“ AM seeni oma juuri asustama ning tõhusamalt toitaineid trantsportima. Sellise mehhanismi olemasolu näitas kaudselt ka salukuusikule iseloomuliku taimeliigi idandite parem kasv koos AM seentega olukorras, kus toitaineid mullas nappis. Laia ökoloogilise amplituudiga taimeliigi idandite kasv aga ei sõltunud oluliselt AM seente ohtrusest ei toitainetevaesel ega rikkal mullal. Lisaks näitasid tulemused, et metsa alustaimestiku taimeliikide idanemine ja idandite kasv sõltub oluliselt varisekihi paksusest ja tüübist— kuuse varis pärssis neid arenguetappe, samas kui sarapuu varis mõjus pigem soodustavalt. Varise mõju oli ilmne ka looduses — sarapuu all, kus oli kolm korda õhem varisekiht, leidus alustaimestikus poole rohkem liike kui kuuse all. Selle doktoritöö tulemused aitavad meil paremini mõista metsa alustaimestiku dünaaamikat. Suurenenud teadmiste hulka aitab säilitada metsadele iseloomulikku taimede liigirikkust kuna suure enamiku metsas kasvavatest taimeliikidest leiab alustaimestikust.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Towards revealing the biogeography of belowground diversity
(2022-07-07) Aslani, Farzad; Bahram, Mohammad, juhendaja; Tedersoo, Leho, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Mullamikroobide ja -loomade rühmad reguleerivad maapealset elurikkust ja ökosüsteemide toimimist. Ülevaatelisi ja vaatlustel põhinevaid uuringuid tehes tuvastasin, kuidas ruumi, keskkonna ja taimeliikide muutused mõjutavad mullaorganismide kooslusi ja elurikkust ning millised ökoloogilised protsessid on peamiste organismirühmade koosluse varieeruvuse aluseks. Võtsin kasutusele taimede mükoriisa niširuumi (PMNS – plant mycorrhizal niche space) mõiste, mis tähistab taimede võimet kasutada ja kujundada mükoriissete seente kogumit. Selle väärtus sõltub taime mükoriissetest seostest ja funktsionaalsetest tunnustest. Lõin mudeli, et jaotada taimeliike erinevatesse PMNS-idesse, mis võimaldab ennustada mullas leiduvate mükoriissete seente kooslust konkreetses elupaigas. Lisaks määrasin taimeperekonna lepp (Alnus) liikide ja nendega seotud mükoriissete seente, ruumiliste, edaafiliste ja klimaatiliste tegurite suhtelise panuse mükoriissete juurtega seotud bakterikoosluste struktuuri. Leidsin, et mõned arvukad bakterite taksonid on liigispetsiifilised teatud lepaliikidele. Valikuprotsesside olulisus oli suurem väikesemate ja laiema nišiulatusega organismide kooslustes. Globaalse mullauuringu põhjal tuvastasin, et mulla pH ja aasta keskmine sademete hulk olid vastavalt eukarüootsete mikroobide ja loomade koosluste struktuuri peamised määrajad. Eukarüootide rühmadel esinesid vastandlikud elurikkuse mustrid laiuskraadi gradiendil. Minu doktoritöö viitab taimede funktsionaalsete tunnuste suurele tähtsusele mulla mükoriissete seenekoosluste struktureerimisel. Seened vahendavad taimedevahelist konkurentsi nii, sarnase PMNS-iga taimedel on negatiivne seos. Doktoritöö rõhutab ka biootiliste muutujate olulisust juurtega seotud bakterikoosluste kujundamisel ja näitab, et globaalses mastaabis on juurtega seotud ja mullabakterite koosluste aluseks erinevad bioloogilised protsessid. Mulla eukarüootidel esineb positiivne seos keha (raku) suuruse ja niši laiuse vahel ning nende biogeograafilisi mustreid juhtivate ökoloogiliste protsesside ja keskkonnategurite suhtelise mõju vahel.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Värvi-paskheina (Serratula tinctoria) kahe teisendi ja roog-aruheina (Festuca arundinacea) vaheline konkurents eksperimentaalsel valgus- ja tihedusgradiendil
(Tartu Ülikool, 2010) Schulz, Scheila; Kalamees, Rein, juhendaja; Püssa, Kersti, juhendaja
listelement.badge.access-status Embargo ,
Võrtsjärve kõrgemat veetaimestikku iseloomustavate näitajate muutused aastatel 2005-2007
(Türi : Tartu Ülikooli Türi kolledž, 2008) Kruup, Aivar
listelement.badge.access-status Embargo ,
Потребности в азоте растительных сообществ различных экосистем по эдафильным грандиентам
(Tartu Ülikool, 2003) Jerjomina, Natalja; Kont, Are, juhendaja