Sirvi Märksõna "action" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Globalizations of strong partial acts over monoids
(Tartu Ülikool, 2024) Luhaäär, Urmas; Laan, Valdis, juhendaja; Kudryavtseva, Ganna, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut
Olgu S monoid. Tugevaks osaliseks S-polügooniks nimetame sellist osalist S-polügooni, mis tekib kui jätame mingist globaalsest S-polügoonist mingid elemendid ära. Kui A on osaline polügoon, B mingi A globalisatsioon ja B on moodustatud S-polügoonina A elementide poolt, siis ütleme, et B on A-genereeritud. Kellendonk ja Lawson on näidanud, et kui S on rühm, siis igal tugeval osalisel S-polügoonil leidub ühene A-genereeritud globalisatsioon. See aga ei kehti monoidide juhul. Laan ja Kudryavtseva on andnud kaks konstruktsiooni osaliste polügoonide globaliseerimiseks üle poolrühmade, mis ei pruugi olla isomorfsed: tensor-globalisatsioon A ⊗ S ja hom-hulkglobalisatisoon AS. Selles magistritöös defineerime hom-hulk-globalisatsiooni osaliste S-polügoonide morfismidel nii, et saame kovariantse täpse funktori. See funktor aga ei ole reflektor ega koreflektor. Siis näitame, et A-genereeritud globalisatsioonide isomorfismiklassid moodustavad täieliku võre, mis on duaalselt isomorfne võre Con A⊗S alamvõrega. Lõpuks näitame, et ainsad monoidid, mille puhul kõik tugevad osalised polügoonid on üheselt globaliseeritavad on rühmad.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kahe reaalse skalaarväljaga mudeli valevaakumi lagunemine
(Tartu Ülikool, 2024) Friedrichs, Richard; Kannike, Kristjan, juhendaja; Polikarpus, Julia, juhendaja; Marzola, Luca, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Antud töös määratakse analüütiliselt valevaakumi tekkimise tingimused mõnes kahe reaalse skalaarvälja mudelis. Selleks tehakse kindlaks, millal on nende mudelite potentsiaalil vähemalt kaks erineva väärtusega lokaalset miinimumi. Numbriliste arvutustega leitakse seaduspärasused potentsiaali teist ja neljandat järku liikmete skaleerimise mõjust tunnelleerimise tõenäosusele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The role of mitogen-activated protein kinases MPK4 and MPK12 in CO2-induced stomatal movements
(2019-05-27) Tõldsepp, Kadri; Kollist, Hannes, juhendaja; Brosché, Mikael, juhendaja; Wang, Yuh-Shuh, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Taimed on elu aluseks Maal. Nad toodavad süsihappegaasist ja veest fotosünteesi käigus orgaanilisi ühendeid ning kõrvalsaadusena vabaneb ka loomseks eluks vajalik hapnik. Õhulõhed on taimelehel asuvad avad, mille kaudu toimub taime gaasivahetus ümbritseva keskkonnaga. Iga õhulõhe on ääristatud kahe sulgrakuga, mis reguleerivad õhulõhede avanemist ja sulgumist. Õhulõhede avanemise põhjustab valgus, madal CO2 kontsentratsioon ja kõrge õhuniiskus, sulgumise aga pimedus, kõrge CO2 kontsentratsioon, madal õhuniiskus, taimehormoonid, patogeenid ja õhu saasteained. Õhulõhede avanemine soodustab taime kasvu, kuna avatud õhulõhede kaudu jõuab taime fotosünteesiks vajalik CO2, samas aga suureneb ka vee aurustumine taimest, mis põuatingimustes võib viia taime närbumiseni. Seetõttu on õhulõhede avatuse täpne regulatsioon ülioluline, optimeerimaks taime kasvu erinevates stressitingimustes. Suurenev CO2 kontsentratsioon atmosfääris vähendab õhulõhede avatust ja vee aurustumist taimest. Kuidas aga toimub sulgrakkudes CO2 mõjul signaaliülekanne, mis viib õhulõhede sulgumiseni, pole praegusel ajal veel täpselt teada. Antud töö tulemused aitavad mõista, kuidas taimed reguleerivad õhulõhede avatust CO2 kontsentratsiooni muutuse toimel. Töö käigus tehti kindlaks, et mitogeen-aktiveeritud proteiinkinaasid, MPK4 ja MPK12, on ühtedeks varaseimateks komponentideks signaaliülekanderajas, mis viib kõrge [CO2] mõjul õhulõhede sulgumiseni. Töö käigus saadud teadmiste põhjal pakuti välja ka mudel MPK4 ja MPK12 rolli kohta õhulõhede vastuses CO2 kontsentratsiooni muutustele. Antud töö tulemused aitavad kaasa selliste toidutaimede aretamisele, mis oleksid piisavalt saagikad ka tulevikukliimas, kõrgema atmosfääri CO2 kontsentratsiooni ja piiratud veevarude tingimustes.