Sirvi Märksõna "adsorptsioon" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 18 18

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Adsorption and structuring processes at single crystal electrode – ionic liquid interface – insights from simulations and in situ studies
(2024-07-12) Ers, Heigo; Pikma, Piret, juhendaja; Ivaništšev, Vladislav, juhendaja; Lust, Enn, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Vajadus üha väiksemate ja võimsamate elektroonikakomponentide ning energiasalvestusseadmete järele on ajendanud teaduslikku kogukonda otsima uudseid lahendusi. Tähelepanu all on nii mitmed elektrolüüdid superkondensaatorites kasutamiseks kui ka üksikutel molekulidel põhinevad juhtmed ja lülitid. Antud rakendused aga põhinevad elektroodi ja elektrolüüdi vahelisel alal toimuvatel adsorptsiooni- ja laenguülekandeprotsessidel. Seetõttu on tehnoloogia arengu seisukohalt oluline mõista ja kirjeldada eri piirpindadel toimuvad protsesse. Ioonvedelikud on madala aururõhu ja suure elektrokeemilise stabiilsuse tõttu pälvinud laialdast huvi võimalike elektrolüütidena energiasalvestusseadmetes. Nende omadused erinevad märgatavalt teistest veel ja orgaanilistel solventidel põhinevatest elektrolüütidest. Huvi ioonvedelike vastu on keskendunud eelkõige elektroodi ja puhta ioonvedeliku vaheliste piirpindade uurimisele, kuid orgaaniliste lisandite adsorptsiooni uurimine ioonvedelike segudest on jäänud seni tähelepanuta. Käesolevas töös uuriti ioonide ning molekulide adsorptsiooni ja paiknemist elektrood-ioonvedelik piirpindadel. Läbiviidud molekulaardünaamika simulatsioonid keskendusid potentsiaali, temperatuuri ja elektroodi materjali mõju uurimisele piirpinna mahtuvusele ja struktuurile. Simulatsioonid seostasid mahtuvuse maksimume ioonvedeliku ümberstruktureerimisega ning näitasid, et temperatuur mõjutab mahtuvust eelkõige null-laengu potentsiaali lähedal. Bipüridiini adsorptsiooniuuringud Bi(111), Sb(111) ja Cd(0001) pindadel kombineerisid erinevaid mõõtetehnikaid, et anda ülevaade piirpinnal toimuvast. Läbiviidud mõõtmistest järeldus, et tihe bipüridiini kiht moodustub kõigil uuritud pindadel, kuid bipüridiini kihi struktuur sõltus oluliselt valitud elektroodist. Kogutud tulemused näitasid, et varasemate bipüridiini adsorptsiooni uuringute tulemused vesilahustest pole otse ülekantavad ioonvedelikele rõhutades adsorptsiooni ja struktureerumisprotsesside keerukust.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Adsorption kinetics of tetrabutylammonium cations on Bi(011) plane
(2004) Laes, Kristjan; Väärtnõu, Mart, juhendaja; Lust, Enn, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Adsorption of ions on Cd(0001) electrode from ionic liquids at different temperatures
(Tartu Ülikool, 2012) Ruzanov, Anton; Ivaništšev, Vladislav, juhendaja; Lust, Karmen, juhendaja; Tartu Ülikool. Keemia instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Adsorption of organic compounds on antimony, bismuth and cadmium electrodes
(Tartu : Tartu University Press, 1998) Jänes, Alar
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Adsorption of organic molecules at single crystal electrodes studied by in situ STM method
(2013-12-30) Grozovski, Vitali
Kaasaegsete elektrooniliste seadmete tootjate eesmärgiks on valmistada väiksemaid mobiiltelefone ja arvuteid, kuid samal ajal pakkudes kõrgemaid tehnilisi näitajaid. Vältimatult toob see kaasa vajaduse väiksemate elektrooniliste komponentide ja suurema võimsusega mälu moodulite jaoks. Juhul, kui ühe transistori suurus oleks nagu üksik molekul, võiks mälumaht oluliselt kasvada, ning samas elektrooniliste komponentide suurus vähendada. Selline ongi elektroonika võimalik helge tulevik, mis pakub rohkem arvutuskiirust väiksema suuruse puhul. Selleks, et mõista, kuidas see asi toimib, tuleb vaadelda ideaalselt siledat metallpinda, millele adsorbeerunud orgaanilised molekulid saavad olla kompaktses monokihis. Moodustunud kahedimensionaalses kihis võib iga molekuli käsitleda, kui ühte transistorina. Sellistest transistoritest moodustanud vooluringis on ruutsentimeetri kohta suhteline mälu maht miljon korda suurem, kui praegustel kiipidel. See on hea näide, miks adsorptsiooniuuringud on oluline teema tänapäeva teaduses ja tehnoloogias. Pinnauuringud annavad hea ülevaate adsorptsioonprotsessidest faasidevahelisel piirpinnal. Käesolevas töös rakendati nüüdisaegset pinnauuringu meetodit nagu in situ skaneeriv tunnelmikroskoopiat (STM). STM meetodiga on võimalik visualiseerida pinnastruktuuri atomaarne struktuur ning samuti on näha iga adsorbeerunud molekul. Seega STM meetod annab olulist infot pinna struktuurist ja kvaliteedist, ning võimaldab visualiseerida reaalajas elektroodi pinnal muutusi, nagu orgaaniliste molekulide adsorptsioon potentsiaali all. Antud doktoritöö raames käsitleti mitmeid erinevaid alateemasid. Tehti kindlaks antimooni monokristalli pinna struktuur in situ STM meetodiga, mille tulemusena näidati, et antimonil ja vismutil on väga sarnane pinna struktuur, ning mõlemad metallid sobivad orgaaniliste ühendite adsorptsiooni uurimiseks. Samuti võivad antimon ja vismut asendada elavhõbedat elektroanalüütilistes ja katalüütilistes rakendustes ja uuringutes, kuna on vähem mürgised, ning sama heade katalüütiliste omadustega. Teisena uuriti tiokarbamiidi adsorptsiooni vismutil in situ STM ja impedantsspektroskoopia meetodiga vismuti monokristallil. Tiokarbamiid on oluline ühend, mis leiab laia rakendust kaasaegses tehnoloogias, ning teda kasutatakse pindaktiivse läikemoodustajana elektrosadestamise puhul, kuna tiokarbamiidi lisand annab väga sileda elektrosadestatud pinna. Samuti on ta kasutusel korrosioonihibiitorina kuna elektrokeemilise eritöötluse tulemusena tekitatakse metallpindadele kaitsev polümerkiht. Käesolevas töös määrati tiokarbamiidi adsorptsiooni parameetreid ning tehti kindlaks adsorptsiooni limiteerivad staadiumid. In situ STM meetodiga leiti, et tiokarbamiid ei moodusta sarnaselt 4,4’-bipüridiiniga kompaktselt kahedimensionaalset kihti vaid adsorbeerub tugevasti Bi monokristalli defektsetel kohtadel. Antud töös 4,4’-bipüridiini molekulide adsorptsiooni seaduspärasust vismuti monokristallil. 4,4’-bipüridiini uuringud on olulised molekuli elektrooniliste omaduste tõttu, mida saab rakendada nanoelektroonikas ning kõrge tihedusega mälumoodulite valmistamisel. Töös tehti kindlaks 4,4 '-bipüridiini adsorptsioonkihistruktuuri vismuti pinnal in situ STM meetodi abil. Lisaks, modelleeriti adsorbeerunud kihti kasutades selleks kaasaegseid arvutuskeemia meetodeid - tiheduse funktsionaali teooriat. Arvutuste tulemusena saadi olulist informatsiooni 4,4’-bipüridiini monokihi moodustumise kohta vismuti monokristallil. Leiti, et eksperimentaalsed in situ STM andmed ja teoreetilised arvutused on heas kooskõlas.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Computational investigation of the electrical double layer at metal–aqueous solution and metal–ionic liquid interfaces
(2018-05-17) Ruzanov, Anton; Lust, Enn, juhendaja; Ivaništšev, Vladislav, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolevas teadustöös uurisime metalli ja vesilahuse ning metalli ja ioonse vedeliku vahelist elektrilist kaksikkihti, keskendudes pindkihi dipoolse struktuuri analüüsile. Hindasime selle komponente elektrilise kaksikkihi kompaktses osas, mis jääb Helmholtzi välise kihi ja metalli pindkihi vahele. Alustasime pindkihi struktuuri ning elektrilise kaksikkihi diferentsiaalmahtuvuse arvutusliku uuringuga vismuti, galliumi ja elavhõbeda pinnal vesilahustes. Saadud tulemused kinnitavad molekulide adsorptsiooni olulist rolli elektrilise kaksikkihi omaduste kujunemisel. Seejärel kogusime arvutuslikke andmeid metalli ja ioonse vedeliku pindkihi struktuuri kohta, ning uurisime kuidas see määrab pindkihi dipoolse ehituse ning diferentsiaalmahtuvuse. Kasutasime ioonse kaksikkihi mudelit, mis sobib nii vastasioonide adsorptsiooni tõttu tekkinud dipooli kui ka anioonide ja katioonide vastastikuste mõjutuste tõttu tekkinud dipooli kirjeldamiseks. Süsiniku pinnal paiknevat ioonpaari käsitlevas uuringus näitasime, et kovalentne side vähendab oluliselt dipoolmomenti väärtust ning potentsiaalilangust elektroodi–elektrolüüdi pindkihis, mille tulemusena suureneb elektrimahtuvus. EMImBF4 ioonassotsiaatide võrdlemisel kulla, vismuti ja süsiniku pinnal selgus, et elektrolüüdikihi dipool mõjutab oluliselt mahtuvuse elektroodi potentsiaalist sõltuvuse kõvera kuju. Põhimõtteline erinevus vesilahuse ja ioonse vedeliku elektrilise kaksikkihi omaduste vahel tuleneb nende molekulaarse ja ioonse struktuuri erinevusest. Esitatud andmed annavad kasulikku teavet vesilahuse ja ioonvedeliku adsorptsiooni kohta erinevatel metallidel. Teave nende tegurite vastastikuste mõjude kohta võib aidata leida seoseid metalli ja elektrolüüdi pindkihi struktuuri ning pindkihtide toimimise vahel energia muundamise ja salvestamise seadmetes.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Double layer and adsorption at solid electrodes : 9th symposium, Tartu, June 6-9, 1991 : extended abstracts
(Tartu Ülikool, 1991) Anonymous
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Double layer structure and adsorption kinetics of ions at metal electrodes in room temperature ionic liquids
(2012-06-28) Ivaništšev, Vladislav
Toatemperatuuril vedelas olekus ioonsete vedelike (RTIL, Room Temperature Ionic Liquids) uurimine on üks populaarsemaid kaasaegse keemia suundi. Lai ideaalse polariseeritavuse ala, hea ioonjuhtivus, aktsepteeritav viskoossus, kõrge termiline stabiilsus, väga madal aururõhk ning võime lahustada paljusid keemilisi aineid teeb RTIL-idest huvitava elektrolüüdi elektrokeemiliste rakenduste jaoks. Võrreldes levinud orgaaniliste ühenditega on neil madal toksilisus ja nad ei ole kergesti süttivad. Peale selle võimaldab ioonide keemilise koostise või isegi ainult alküülrühmade pikkuse varieerimine muuta RTIL-ide füüsikalis-keemilisi omadusi nagu viskoossus, juhtivus, katalüütiline aktiivsus, sulamistemperatuur jne. Seega saab RTIL-e strateegiliselt sünteesida eri rakenduste jaoks. Detailne arusaamine RTIL-ide struktuurist, termodünaamikast ja kineetikast elektroodi pinnal on ülioluline niisuguste kaasaegsete elektrokeemilisete seadmete konstrueerimisel nagu superkondensaatorid, tehislihased, akud, päikesepatareid jne. Tartu Ülikoolis viiakse läbi kondensaatorite, tehislihaste ja sensorite uuringuid. Antud töös uuriti jodiidiooni adsorptsioonikineetikat ja 1-etüül-3-metüülimidasoolium tetraﬂuoroboraadi elektrokeemilise käitumise seaduspärasusi Cd(0001) elektroodil tsüklilise voltamperomeetria ja elektrokeemilise impedantsspektroskoopia meetoditega. Lisaks alustastati süstemaatilisite kvantkeemiliste uuringutega Tiheduse Funktsionaali Teooria tasemel, mis lõpuks andis parema arusaamise eksperimentaalsetest iodiid-ioonide adsorbeerumisest Cd(0001) ja Bi(111) elektroodidel. Halogeniidioonide adsorptsioonikineetika uuringud monokristallilistel elektroodidel oli elektrokeemia üks tähtsamatest suundadest veel aastakümmend tagasi. Siinkohal on huvitav märkida, et nii vesilahuses kui ioonses vedelikus toimub adsorptsiooniprotsess sarnaseid seaduspärasusi järgides, kuigi keemiline koostis ning vedeliku ruumilised omadused on nendel süsteemidel täiesti erinevad. Seda tõestab diferentsiaalmahtuvuse sõltuvused temperatuurist, mis olid kahe elektrolüüdi jaoks erinevad piirpinna struktuuride erinevuste tõttu. Cd(0001) / elektorlüüdi vesilahuse piirpinna jaoks rakendati mudelit, mis efektiivselt koosnes metall-dipool monokihist ja metall-laetud ioonide kihist. Vaatamata lihtsusele, mudeli kirjeldamisel on kasutatud põhjalikke Tiheduse Funktsionaali Teooria arvutustulemusi. Cd(0001)/RTIL piirpinna puhul esitatud teoreetiline mudel arvestab EDL-I mitmekihilist struktuuri. Järk-järgult „lahustudes“, muutub piirpinna struktuur koos temperatuuri tõusuga, põhjustades diferentsiaalmahtuvuse vähenemise. Eksperimentaalsestes uuringutes oleme omandanud uusi teadmisi temperatuursest sõltuvusest ning vaatluse all oli adsorptioonikineetika ja elektrilise kaksikkihi struktuur elektrood | RTIL piirpinnal. Antud töös esitati nimetatud süsteemide struktuuri ja omaduste võrdlev ülevaade ja tehti sellest lähtuvalt olulisemad järeldused.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Electrochemical characterization of halide ions adsorption from ionic liquid mixtures at Bi(111) and pyrolytic graphite electrode surface
(2016-07-05) Siimenson, Carolin; Siinor, Liis, juhendaja; Lust, Enn, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.
Ökoloogilise jalajälje vähendamiseks vajame me seadmeid, mis aitaks meil edukalt energiat muundada ja salvestada ning liikuda alternatiivsemate energiatootmise meetodite poole võrreldes fossiilsete kütustega. Energiatootmis- ning salvestusseadmeid on palju, kuid neil on üks ühine osa – elektrolüüt. Superkondensaatorite, patareide, päikesepatareide ja kütuselementide korral sõltub nende efektiivsus ja eluiga väga palju kasutatud elektrolüüdist. Klassikalised vesilahustel põhinevad elektrolüüdid ei võimalda meil disainida suure energia ja võimsustihedusega kondensaatoreid, sest limiteerima hakkab vee elektrokeemiline lagunemine. Samuti on paljude orgaaniliste solventide kasutamisel sama probleem ning lisaks ei saa neid elektrolüüte kasutada kõrgel temperatuuril intensiivse aurustumise tõttu. Toatemperatuuril vedelad soolad ehk ioonsed vedelikud võimaldavad lahendada eelmainitud probleeme, olles keemiliselt ja elektrokeemiliselt stabiilsed elektrolüüdid laias potentsiaalide ja temperatuuride vahemikes. Ioonseid vedelikke on võimalik disainida miljoneid kombineerides erinevaid katioone ja anioone ning mõjutades seeläbi elektrolüüdi omadusi. Elektroodi ja elektrolüüdi piirpinnal toimuvad protsessid on olulised fundamentaal ja praktilise elektrokeemia arendamise seisukohast. Struktuur, kuidas paiknevad positiivsed ja negatiivsed osakesed elektroodi pinnal, mõjutab oluliselt energiasalvestus seadmete tööd ja eluiga. Teadustöö eesmärgiks oli uurida ioonsete vedelike kui elektrolüütide käitumist vismut ja süsinikelektroodi pinnal. Mõõtmised viidi läbi mitmes erinevas ioones vedelikus ning nende segudega. Anioonidest keskenduti halogeeniididele, sest varasemalt on teada, et jood ja broom omavad tugevat adsoprtsiooni nii vismuti kui ka süsinikmaterjalidel. Süsteemi elektrokeemiliseks karakteriseerimiseks kasutati tsüklilist voltamperomeetria ja elektrokeemilise impedantsspektroskoopia meetodeid. Samuti võrreldi saadud tulemusi arvutuskeemia ning skaneeriva tunnelmikroskoopia tulemustega. Leiti, et halogeniidide lisamine ioonesete vedelike koostisse mõjutab oluliselt elektrilise kaksikkihi parameetreid ning tõstab mahtuvuse väärtusi. Leiti, et käsitletud elektrolüüdid sobivad kasutamiseks superkondensaatorites.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Interfacial structure and adsorption of organic compounds at Cd(0001) and Sb(111) electrodes from ionic liquid and aqueous electrolytes: an in situ STM study
(2015-09-28) Pikma, Piret
Tänapäeva teaduses on olulised teemad molekulaartehnoloogia ja energia salvestamine. Elektroonika tootjad üritavad valmistada järjest väiksemaid ja kõrgemate tehniliste näitajatega mobiiltelefone, arvuteid jmt seadmeid. Üks meetod selle saavutamiseks on väiksemate ja võimsamate elektrooniliste komponentide arendamine, mis oleksid suurema mäluga. Siin tulebki mängu molekulaarelektroonika- kui transistori suurust saaks kahandada ühe molekulini, siis oleks võimalik ruutsentimeetrisele kiibile salvestada kuni miljon korda rohkem infot kui praegu. Energiasalvestustehnoloogias on üheks tähelepanu keskpunktiks ioonsed vedelikud, mis leiavad kasutust energiasalvestusseadmetes, nt superkondensaatorites ja patareides, kuna nad on stabiilsed laias potentsiaalide vahemikus ja rakendatavad nii elektrolüüdi kui ka lahustina. Kõik mainitud arendussuunad nõuavad aga täpset arusaama elektrood-elektrolüüt piirpinnal toimuvatest adsorptsiooniprotsessidest ning nende sõltuvusest elektroodi potentsiaalist. Antud töö eesmärkideks oli uurida Cd(0001) ja Sb(111) monokristalsete elektroodide pinnale moodustunud faasidevahelise piirpinna ehitust erinevates elektrolüütides, milleks rakendati in situ skaneeriva tunnelmikroskoopia (STM) meetodit. In situ STM meetodiga on võimalik reaalajas visualiseerida elektroodi pinnastruktuur atomaarsel tasandil. Töö käigus näidati, et Cd(0001) ja Sb(111) elektroodide pinnastruktuur ei sõltu uuritud potentsiaalide vahemikus pindinaktiivses vesilahuses ega ka ioonses vedelikus elektroodi potentsiaalist. Uuriti ka 4,4′-bipüridiini adsorptsiooni Cd(0001) elektroodile fooni lahusest ning 2,2′ bipüridiini adsorptsiooni Sb(111) elektroodile ioonsest vedelikust. Selgus, et 4,4′ bipüridiini molekulid moodustavad Cd(0001) elektroodile paralleelselt asetsevad molekulread pinnakatvusega 4,73×10−10 mol cm−2. Ka 2,2′-bipüridiini molekulid adsorbeeruvad Sb(111) pinnale ioonsest vedelikust spetsiifilise mustriga, kuid seda märgatavalt tihedamalt andes väga kõrge piirilise adsorptsiooni väärtuse 7,72×10−10 mol cm−2.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Measurement of the oxygen mass transfer through the air-water interface
(2005) Mölder, Erik; Tenno, Toomas, 1940-, juhendaja
listelement.badge.access-status Embargo ,
Nanopoorse süsinikadsorbendi abil tramadooli vesilahusest eemaldamise eksperimentaalne tuvastamine ja andmepõhine modelleerimine
(Tartu Ülikool, 2024) Timmi, Paula; Käärik, Maike; Maran, Uko; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Raviaine jääkide üha suurenevad kogused keskkonnas on viimaste aastakümnetega muutumas aina suuremaks probleemiks. Käesolevas bakalaureusetöös uuriti raviaine jääkide eemaldamist vesikeskkonnast adsorptsioonil nanopoorsele süsinikmaterjalile. Selleks mõõdeti 104 nanopoorse süsinikmaterjali adsorptsioonivõime ja tuletati andmepõhise masinõppe lähenemisi rakendav arvutusmudel. Mudeli abil saab kirjeldada ja prognoosida nanopoorse süsinikmaterjali võimet eemaldada vesilahusest raviaine jääke, kasutades selleks süsinikmaterjali poorset struktuuri iseloomustavaid tunnuseid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
NO oksüdeerimine osooniga ja reaktsioonisaaduste adsorptsioon TiO2 pinnal
(Tartu Ülikool, 2014) Erme, Kalev; Jõgi, Indrek, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Pindnähtused ja adsorptsioon
(1960) Koorits, Aksel
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
QSPR modeling of complexation and distribution of organic compounds
(2004) Fara, Dan Cornel; Karelson, Mati, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Simultaneous adsorption of Cd2+, Ni2+, and Pb2+ on peat
(2011-08-03) Sõukand, Ülis
Keskkonna saastatus raskmetallidega on oluline probleem. Kuigi mõned uuritud metallidest võivad olla eluks vajalikud, on nad kõrgenenud kontsentratsioonide korral mürgised. Antud töös uuriti Cd2+, Ni2+ ja Pb2+ koosadsorptsiooni turbal. Töö käigus katsetati metallide koosadsorptsiooni tingimustes 8 erinevat adsorbenti. Katsete tulemusena ehitati ühe doktoriväitekirjas sisalduva artikli kaasautori poolt Rootsis kodumasinate prügila ja metallipurusti läbinud autoosade prügila heitvete puhasti. Kõige paremate omadustega adsorbendiga, nimetusega turvas A, tehti katsed ilma konkureeriva adsorptsioonita ja konkureeriva adsorptsiooni tingimustes. Leiti eelisadsorptsiooni rida järjestuses Pb2+> Cd2+≥ Ni2+ ja põhjendati selle sõltuvust hüdratiseeritud iooni raadiusest. Leiti erinevate metallide maksi-maalne adsorptsioonivõime turbal A. Erinevate metallide käitumist koos-adsorpt-siooni tingimustes hinnati pinna suhtelise täitumisastme ja metalli suhtelise adsorptsiooni kaudu. Vahetusadsorptsiooni hinnati turbalt desorbee-runud 11 metalli kontsentratsioonide järgi ning avastati, et niipalju kui Cd2+, Ni2+ ja Pb2+ adsorbeerub, vabaneb ka turba pinnalt Ca2+ ja Mg2+. Uuriti ka protsessi modelleerimise võimalusi Langmuiri isotermi ja selle nelja teisenduse abil, võrreldi erinevaid võimalusi Langmuiri isotermi kons-tantide arvutamiseks ja koostati arvutamist lihtsustav matemaatiline mudel kaheosalise Langmuiri isotermi jaoks. Täiendavalt uuriti 27 elemendi ja ühendi sadenemist turbale ja metsa-muldadele Kirde-Eesti piirkonnas. Antud juhul sadenevad soojuselektri-jaama-dest ja tsemenditööstusest pärinevad leelismetallid, eelkõige kaltsium ja mag-nee-sium ja teised metallid ning raskmetallid koos mittemetallidega. Eelnevatest uuringutest tulenev kõige olulisem tulevikusuund oleks ülimadalatel metallikontsentratsioonidel (ng/l või μg/l) toimuvate adsorptsiooniprotsesside uurimine.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Исследование адсорбции соединений бензольного ряда на висмутовом электроде : автореферат ... кандидата химических наук (02.074)
(1972) Алумаа, Антс
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Труды по химии. XX, Электрохимия. Проблемы электроанализа и адсорбции на твердых электродах : посвящается памяти профессора Тартуского университета У. Пальма
(Tartu Riiklik Ülikool, 1990) Tartu Ülikool; Alumaa, Ants, toimetaja