Sirvi Märksõna "aerosoolid" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 21

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aerosooli tekke mudelarvutused
(Tartu Ülikool, 2018) Ahu, Allan; Luts, Aare, juhendaja; Salm, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aerosoolide mõju pilvedele MODIS ja SEVIRI satelliitinstrumentide põhjal
(Tartu Ülikool, 2020) Põlgaste, Silver; Toll, Velle, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Air ion mobility spectrum at a rural area
(2001) Hõrrak, Urmas; Tammet, Hannes
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Atmosfääriaerosooli mõõtmespektri iseloomu ja osakeste kogukontsentratsiooni seose uurimine õhumassi päritoluga
(2004) Pugatšova, Anna; Tamm, Eduard, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Atmosfäärsed saasteained ja õhu kvaliteet Tallinna näitel
(2005) Urb, Gary; Tenno, Toomas, juhendaja; Kirso, Uuve, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Development of Broadband Aerosol Optical Depth Models
(2016-05-05) Kannel, Martin; Ohvril, Hanno, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.
Päike on väga stabiilne valgusallikas. Suvalisel kuupäeval Maa atmosfääri ülapiirile langeva päiksekiirguse kiiritustihedust võib arvutada suure täpsusega. Samasuguse täpsusega võib mõõta ka atmosfääri läbinud ja aluspinnani jõudnud päiksekiirgust. Suurust, mis iseloomustab atmosfääri rolli päiksekiirguse nõrgendamises, nimetatakse atmosfääri optiliseks paksuseks. Otstarbekas on jagada atmosfääri optilise paksuse põhjused kolmeks komponendiks: a) atmosfääri moodustavad püsigaasid (lämmastik, hapnik, argoon) ehk kuiv ja puhas atmosfäär ehk ideaalne atmosfäär, b) atmosfääris leiduv veeaur, c) atmosfääris hõljuvad aerosooliosakesed (suitsud, tolmud, udud). Suhteliselt kergesti on leitavad esimese kahe kihi nõrgestavad panused. Keerukam, aga informatiivsem, on aerosooli optiline paksus, millest on olemas omakorda kaks varianti. Lihtsam hõlmab summaarselt kõiki päiksekiirguse lainepikkusi ning selle arvutamise võimekus oli Eestis juba 1930tel. Spektraalse optilise paksuse mõõtmiseks on aga vaja keerukamaid instrumente, milliseid Eestis kuni aastani 2002 ei olnud. Tänu USA NASA projektile AERONET töötab Tõraveres alates 2002. aastast spektraalne päikesefotomeeter, mille analüüsile ongi pühendatud see väitekiri. Selgus, et nii laiaribaline kui spektraalne aerosooli optiline paksus on omavahel korreleeruvad, mis võimaldab viimase ligikaudset arvutamist esimese kaudu. Antud töös on arvutatava spektraalse kiirguse lainepikkuseks 500 nm ning saadud suurust tähistatakse AOD500. Selline ligikaudne arvutamine võimaldab anda hinnanguid, mis on abiks näiteks klimatologilistes uuringutes, aga ka spektraalmõõtmiste kontrolliks. Mudelarvutusi üleminekuks aerosooli laiaribaliselt optiliselt paksuselt spektraalsele on tehtud mitmetes teadusrühmades. Töös on neid võrreldud ulatuslikus testis, mis põhineb 10 aasta mõõtmistele. Võrdlustesti tulemusena selgus, et ka teiste uurijate poolt koostatud AOD500 arvutusskeemid annavad häid tulemusi, kuid väitekirjas pakutav mudel oli siiski pisut parem.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Development of nanometer aerosol measurement technology
(2011-07-19) Mirme, Sander
Aerosooliosakeste teket nukleatsiooni teel ja nende järgnevat kasvu on jälgitud kõikjal maailmas. Tekkinud osakesed on algselt nanomeetri suurused, kuid võimelised kasvama ja seejärel osalema pilvetekkes, muutma kiirgusbilanssi ja lõpuks mõjutama Maa kliimat. Samuti võivad nano-osakesed mõjuda inimeste tervisele. Aerosooliosakeste tekke uurimise vastu on suur huvi, kuid nanomeetrisuuruste osakeste mõõtmine atmosfääris on keerukas. Osakeste tekke uurimiseks sobib hästi nanomeeter-aerosooli ja õhuioonide spektromeeter (NAIS, välja töötatud AS Airel, Eesti). Seade kasutab elektrilise aerosooli spektromeetria põhimõtet, et mõõta nii elektriliselt laetud osakeste (aero-ioonide) või ka laadimata osakeste suurusspektreid. Spektromeeter on suuteline töötama kaua hooldusvabalt väga erinevates keskkondades -- nii reostunud kesklinnast, kui ka kaugetes metsades. Seade on väljatöötatud aeroioonide spektromeetri (AIS) baasil. NAIS tööpõhimõte seisneb aersooli laadimises unipolaarses koroona ioonide väljas ja paralleelses elektrilises liikuvusanalüüsis. NAIS-il on kaks paljukanalilist elektrilist liikuvusanalüsaatorit, üks positiivsete ja teine negatiivsete laengute detekteerimiseks. Aerosool klassifitseeritakse ja mõõdetakse mõlemas analüsaatoris samaaegselt, kummaski 21 elektromeetriga. Seade mõõdab ioonide (laetud osakeste, klasterioonide) liikuvusjaotust vahemikus 3.2 – 0.0013 cm/V/s ja aerosooliosakeste suurusjaotust vahemikus 2.0 – 40 nm. Hetkel on üle maailma käigus üle kümne NAIS mõõteseadme. Väitekiri põhineb NAIS spektromeeter arendusel. Kirjeldatakse seadme matemaatilisi ja tehnilisi põhimõtteid. Tutvustatakse uut edasiarendatud NAIS mudelit – nn. “Lendav NAIS”', mis on suuteline sooritama mõõtmisi lennukilt laias kõrgustevahemikus. Uue seadme parandatud töökindlus, paindlikkus ja mõõtmiskiirus tulevad kasuks ka tavapärastel “maistel” atmosfäärimõõtmistel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Diferentsiaalse liikuvusanalüsaatori ülekandefunktsiooni määramine kahe aerosoolianalüsaatori eksperimendis
(2005) Uin, Janek; Tamm, Eduard, juhendaja; Mirme, Aadu, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Direct radiative impacts of atmospheric aerosols on meteorological conditions over Europe
(2016-07-07) Toll, Velle; Post, Piia, juhendaja; Männik, Aarne, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.
Kaasaegse atmosfäärifüüsika tähtsaimateks rakendusteks on lähipäevade ilmaprognoos ja tulevikukliima projitseerimine numbriliste mudelite abil. Täpne ilmaprognoos omab suurt majanduslikku väärtust ning aitab äärmuslikes ilmaoludes kaitsta inimeste elusid ja vara. Kliima modelleerimine aitab välja selgitada antropogeenseid mõjusid kliimasüsteemile ja on aluseks kliimamuutuste leevendamise ja kohanemise strateegiate välja töötamisele. Atmosfääriaerosoolid, õhku pihustunud pisikesed vedelad ja tahked osakesed, mõjutavad nii hetkeilma kui ka Maa kliimat. Kuna tuleviku kliimatingimuste hindamisel on kõige suurem määramatus seotud just nimelt aerosoolide mõjudega, on aerosoolide meteoroloogiliste mõjude uurimine väga oluline. Aerosooliosakesed mõjutavad päikese- ja soojuskiirguse levikut atmosfääris ning lisaks ka pilvede omadusi ja sademete teket, kuna aerosooliosakesed on kondensatsioonituumadeks pilvepiiskade moodustumisel. Aerosoolide summaarne mõju Maa kiirgusbilansile on vastassuunaline kasvuhoonegaaside mõjule, s.t. aerosoolid jahutavad kliimat. Antud doktoritöös uuriti, kuidas tõsta lühiajaliste numbriliste ilmaprognooside täpsust Euroopa kohal tänu aerosoolide otsese kiirgusliku mõju täpsemale arvestamisele. Doktoritöös leiti, et aerosoolidel on oluline mõju aluspinna energiabilansile ning temperatuuri ja niiskuse jaotusele alumises atmosfääris Euroopa kohal ja et neid mõjusid on vaja numbrilises ilmaennustuses prognoosi täpsuse tagamiseks arvesse võtta. Aerosoolide mõju arvestamine tagab päikesekiirguse kiiritustiheduse täpsema prognoosi, mis on vajalik päikeseenergia tootmise planeerimisel. Kui aerosoolide kontsentratsioonid atmosfääris on väga kõrged, tuleks keskmise klimatoloogilise aerosooli mõju arvestamise asemel prognoosi täpsuse tagamiseks arvesse võtta realistlikku (antud hetkele iseloomulikku) aerosooli mõju. Lisaks näidati aerosoolide nõrgendavat mõju üle Balti riikide ja Soome liikunud ekstreemsele konvektiivsele tormile.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Electrical separation for generating standard aerosols in a wide particle size range
(2011-07-19) Uin, Janek
Käesoleva töö teemaks on aerosooliosakeste elektriline separeerimine kui meetod standardaerosoolide genereerimiseks. Esmalt antakse lühike ülevaade erinevatest meetoditest standardaerosoolide genereerimiseks ning lähemalt vaadeldakse ühte neist – elektrilist separeerimist. Kirjeldatakse kordsete laengute probleemi, mis kaasneb suurte osakeste elektrilise separeerimisega. Selle lähemaks uurimiseks tuuakse sisse uus parameeter – standardaerosooli kvaliteet. Uuritakse kvaliteedi sõltuvust aerosooli genereerimise protsessi algparameetritest, järeldusega, et tavameetodid elektrilise separeerimise rakendamiseks ei anna alati piisavalt kõrge kvaliteediga standardaerosooli. Sellest tulenevalt esitatakse uut meetodit, mis võimaldab saada kõrge kvaliteediga standardaerosooli osakeste suuruse laias vahemikus. Antud meetodit uuritakse eksperimentaalselt; saadud tulemused kinnitavad teoreetilisi eeldusi. Seejärel tutvustatakse ainulaadset diferentsiaalset liikuvusanalüsaatorit, kirjeldatava meetodi rakendamiseks suurte aerosooliosakeste juures. Antud instrumenti uuritakse teoreetiliselt ja eksperimentaalselt ning saadud tulemused kinnitavad ootuspärast käitumist. Siinjuures rakendatakse liikuvusanalüsaatori põhiparameetri – ülekandefunktsiooni määramiseks uudset meetodit, kasutades polümeer-osakestel põhinevat aerosooli suurusstandardit.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Elektrilise aerosoolispektromeetri laaduri kuju ja aerosooli laengujaotuse vahelise sõltuvuse modelleerimine
(2005) Mirme, Sander; Mirme, Aadu, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Novel insights into aerosol-cloud interactions by analysing the temporal evolution of strong anthropogenic cloud perturbations
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-05-29) Rahu, Jorma; Toll, Velle, juhendaja; Post, Piia, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Maa kliima sõltub kliimasüsteemis neelduva päikesekiirguse ja atmosfäärist lahkuva soojuskiirguse vahelisest tasakaalust. Pilved mängivad selles võrrandis olulist rolli - nad hajutavad päikesekiirgust tagasi kosmosesse, enne kui see üldse maapinnani jõuab, neelavad päikesekiirgust ja neelavad ning emiteerivad soojuskiirgust. Pilvi endid mõjutavad aga õhus hõljuvad pisikesed vedelas ja tahkes faasis õhusaasteosakesed, mida nimetatakse aerosooliosakesteks. Aerosooliosakesed käituvad pilvepiiskade tekkeks vajalike kondensatsioonituumadena, määrates ühtlasi ära pilvede omadused, nagu näiteks pilvepiiskade suuruse, pilvede paksuse, nende hulga ning eluea. Käesolev töö uurib, kuidas mõjutavad pilvede omadusi tööstuslikud õhusaasteosakesed. Satelliidipiltidelt uuriti silmaga nähtavaid pilvehäiringuid, mis tekivad tugevatest tööstusallikatest allatuult. Tööstuslikud õhusaaste allikad paiskavad atmosfääri lisakoguse kondensatsioonituumasid, mistõttu moodustuvad pilved rohkematest, kuid pisematest veepiiskadest. Pisemad pilvepiisad muudavad saastunud pilveosa ümbritsevast saastumata pilvest heledamaks ning satelliitpiltidel paistavad saastunud pilved välja heledate triipudena. Kõrge ajalise lahutusvõimega geostatsionaarseid satelliidiandmeid kasutades saadi uusi tulemusi saastunud pilvede omaduste ajaliste muutuste kohta. Mitmetes saastejälgedes tuvastastati pilve veehulga kasv pärastlõunasel ajal, mis viitab sademete tekke pärssimisele. Teisalt nähti, et satelliitmõõtmiste abil on saastunud pilved saastumata pilvedest eristatavad mitme järjestikuse päeva jooksul ehk saastejäljed võivad järjest püsida mitu päeva. Suhteliselt pikk eluiga viitab, et saastunud pilved jõuavad kohastuda suurenenud aerosooliosakeste hulgaga ja taolisi saastejälgi saab kasutada uurimaks aerosooliosakeste põhjuslikku mõju pilvede omadustele. Kõige uudsem osa väitekirjast on avastus, et inimtekkelise aerosoolse õhusaaste mõju ei piirdu ainult veepilvedega. Teatud tüüpi tööstuslik õhusaaste võib käituda ka jäätekketuumadena. Sellised aerosooliosakesed tekitavad alla 0 ℃ jahtunud vedelas faasis pilvepiiskadest jääkristallid, mis hakkavad Wegener-Bergeron-Findeiseni protsessi tõttu kasvama. Aerosoolide poolt algatatud veepilvede jäätumisprotsess käivitab järgnevad protsessid, kus tekkinud jääkristallid sajavad alla lumena ja seetõttu saastunud alades pilvede hulk väheneb. On oluline märkida, et tööstuslike õhusaasteallikate poolt emiteeritav soojus ja veeaur võivad samuti mängida olulist rolli avastatud veepilvede jäätumisel. Kokkuvõttes aitab doktoritöö paremini mõista inimtekkelise aerosoolse õhusaaste mõju pilvedele. Töös keskenduti inimtekkeliste aerosoolide tekitatud pilvehäirituste ajalisele arengule, parandades arusaama mitmetest füüsikalistest protsessidest pilvedes. Parem teadmine aerosoolide ja pilvede vastastikmõjust aitab loodetavasti suurendada tulevikukliima projektsioonide täpsust ja usaldusväärsust.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Polluted clouds at air pollution hot spots help to better understand anthropogenic impacts on Earth’s climate
(2022-07-13) Trofimov, Heido; Toll, Velle, juhendaja; Post, Piia, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Inimtekkelised õhusaasteosakesed jahutavad Maa kliimat ja kompenseerivad osa kasvuhoonegaaside soojendavast kliimamõjust. Õhusaasteosakeste jahutava kliimamõju täpne ulatus on ebaselge, kusjuures määramatus võrreldes kasvuhoonegaaside soojendava efektiga palju suurem. Kõige ebaselgem on seejuures õhusaasteosakeste mõju pilvedele. Pilved ja sademed tekivad Maa atmosfääris tänu sellele, et õhku on pihustunud tahkeid või vedelaid väikeseid osakesi, mille ümber veeaur kondenseerub. Inimtekkelise õhusaaste tõttu on atmosfääris selliseid väikeseid osakesi rohkem, ning see põhjustab muutusi pilvede omadustes. Antud töös võrdleme isoleeritud saasteallikate heitmetest tugevalt saastunud pilvede omadusi kõrvalasuvate saastumata pilvedega. Täpsustame inimtekkeliste õhusaasteosakeste kliimamõju ulatust, analüüsides kui sagedasti ja millistes ilmaoludes on inimtekkelistel õhusaasteosakestel tugev mõju pilvede omadustele. Näitame, et vastupidi kliimamudelites kasutatud eeldusele, saasteosakeste mõjul pilvede keskmine paksus ei kasva. See tulemus viitab, et õhusaasteosakeste jahutav mõju ei ole nii tugev nagu seni on arvatud. Doktoritöö tulemused aitavad luua usaldusväärsemaid tuleviku kliima projektsioone.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Röntgenneutralisaatori kasutamine neutraalsete klastrite ja õhuioonide spektromeetris NAIS.
(Tartu Ülikool, 2017) Koemets, Paap; Mirme, Sander, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Studies on aerosols and high frequency discharges
(Tartu Riiklik Ülikool, 1990) Tartu Ülikool; Roos, Helle, toimetaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ионизация, аэрозоли, электрометрия : библиографический указатель научных публикаций Тартуского государственного университета за 1946-1985 годы
(Tartu Ülikool, 1986) Tartu Ülikool; Сальм, Я., koostaja; Salm, J., koostaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Исследования по вопросам измерения физических характеристик ионов и аэрозольных частиц
(Tartu Riiklik Ülikool, 1982) Tartu Ülikool; Сальм, Яан, toimetaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Малые частицы и ионы в воздухе и газах
(Tartu Riiklik Ülikool, 1988) Tartu Ülikool; Кикас, Юлле, toimetaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Методы исследования одноэлектродного газового разряда и аэрозольных частиц
(Tartu Riiklik Ülikool, 1984) Tartu Ülikool; Roos, Helle, toimetaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Электрическая спектрометрия аэрозолей и газовый разряд
(Tartu Riiklik Ülikool, 1985) Tartu Ülikool; Кикас, Юлле, toimetaja