Sirvi Märksõna "afektid" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 17 17

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Afekti omistusvea meetod kui grupitöö ja üksinda õppimisega seotud hoiakute uurimise vahend - psühhomeetriline analüüs
(Tartu Ülikool, 2015) Naudi, Mari; Must, Olev, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärk oli uurida, kas afekti omistusvea meetodiga võiks saada hoiakute mõõtmisel usaldusväärse tulemuse. Valimisse kuulus 320 Tartu Ülikooli tudengit, vanuses 19-54. Katseisikud osalesid katses interneti vahendusel. Protseduur seisnes afekti omistusvea meetodi abil afekti ülekande hindamises ja selleks uuriti tudengite suhtumist grupitöösse. Tulemustest selgus, et grupis õppimine ja üksinda õppimine ei pruugi olla teineteise vastandid ning hoiakuid grupitöösse mõjutab pigem üldine elukogemus kui akadeemiline staaž. Afekti omistusvea meetodi kui mõõtmisvahendi analüüs kinnitas, et tegu on psühhomeetriliselt usaldusväärse vahendiga, kuid kas see on ka reaalset elu kajastab, peavad näitama tulevased uuringud.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Afektiivse tõlgenduse kognitiivsed mehhanismid: silmaliigutuste analüüs
(2022) Must, Karl; Uusberg, Andero; Uusberg, Helen; Naar, Richard; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Afektiivsete sooritustsoonide standardiseeritud määramise metoodika esmane valideerimine Eesti noorte- ja täiskasvanute koondise vibusportlastel
(Tartu: Tartu Ülikool, 2015) Varik, Liis; Hannus, Aave, juhendaja; Tartu Ülikool. Spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundi tuvastamine kriminaalkohtumenetluses
(Tartu Ülikool, 2016) Harkovskaja, Alina; Kask, Kristjan, juhendaja; Kurm, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Amfetamiini ja kroonilise muutliku stressi mõju 50-kilohertsistele ultrahelihäälitsustele erineva positiivse afektiivsusega rottidel
(Tartu Ülikool, 2013) Vares, Marten; Harro, Jaanus, juhendaja; Kõiv, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Viimase tosina aastaga on hakatud tähtsustama positiivset afektiivsust ravimsõltuvuse uurimisel ning rottide kudisemise uurimine on ennast tõestanud paljulubava uurimismeetodina sellistes katsetes. Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida, kuidas mõjutavad amfetamiin ja krooniline muutlik stress erineva positiivset afektiga rottide 50-kilohertsistele ultrahelihäälitsuste arvu. Kõdistamisega palju- ja vähekudisejateks klassifitseeritud isastel Wistar rottidel (kokku n=40) tekitati pooltel krooniline stress. Katsegrupile (n=20) manustati viiel järjestikusel päeval amfetamiini (1 mg/kg, intraperitoneaalselt), kontrollrühmale füsioloogilist lahust. 9 päeva pärast viimast katset manustati amfetamiini kõigile rottidele. Katsete ajal salvestati 30 minuti jooksul nende kudisemine, mida hiljem analüüsiti Wrighti ja tema kolleegide (2010) kirjeldatud häälitsuste osas. Tulemused näitasid, et stressi vähendas üldist kudinate arvu, sealhulgas amfetamiini poolt esilekutsutut, kusjuures viimane efekt oli tugevam vähekudisejate seas. Trillide arv sensitiseerus amfetamiini korduvmanustamisel paljukudisejate rottide seas, millest saab järeldada, et sõltuvuse tekkimine närviergutitest võib suurema ja väiksema positiivse afektiivsusega imetajatel eristuda.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Appraisal driven modulation of attention control
(2022-11-01) Kolnes, Martin; Uusberg, Andero, juhendaja; Allik, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Miks mõjutavad emotsionaalse sisuga olukorrad visuaalset tähelepanu? Miks on näiteks nii, et tänaval vihase näoga mööduja jääb väga kiiresti silma? Miks on ka nii, et ebameeldivas või ärevas olukorras kipub tähelepanu fookus olema ainult üksikutel detailidel ja kõrvalised detailid jäävad märkamata? Seni on emotsionaalse tähelepanu seletamisel rõhutatud emotsiooniga kaasnevat positiivset või negatiivset tunnet. Näiteks on rõhutatud seda, et negatiivsed stiimulid, nagu kellegi vihane nägu, haaravad tähelepanu just tänu nende negatiivsele sisule ja sellest tekitatud tundele. Tartu Ülikoolis tehtud doktoritöö kohaselt tuleks aga otsida seletust emotsionaalsetele sündmustele antud tõlgendustest, mis põhjustavad ja kujundavad emotsionaalset kogemust. Näiteks võib negatiivne emotsioon tekkida sellest, kui sündmus on oluline, aga ei ole kooskõlas hetke eesmärkidega. Sellised tõlgendusmehhanismid on sageli automaatsed ja toetuvad ajumehhanismidele, mis tegelevad pidevalt keskkonna hindamisega, arvestades seejuures meie enda hetke eesmärke. Doktoritöö uuringutulemused kinnitasid, et tähelepanu juhib just olukorra tajutud olulisus, mitte olukorra positiivsus või negatiivsus. Lisaks näitas doktoritöö, et mõningad emotsiooni efektid tähelepanu mehhanismidele ei pruugi olla kaugeltki nii selged kui varasem kirjandus on näidanud. Peale teoreetiliste edasiarenduste pakkusid esitatud uuringud ka metodoloogilisi täiendusi, nagu näiteks pupilli suuruse kasutamine visuaalse tähelepanu mõõdikuna. Doktoritöö tulemused arendasid edasi arusaamist emotsioonide ja tähelepanu seostest ja samuti pakkusid tulevastele uuringutele uusi lähenemisi.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
EEG-alfa aktiivsuse ja afektiivsete seisundite seos tähelepanu ulatusega
(Tartu Ülikool, 2014) Kolnes, Martin; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli uurida tähelepanu ulatuse ja EEG-alfa vahelist seost. Tähelepanu ulatust mõõdeti globaalse-lokaalse taju ülesandega. Püstitati hüpotees, et kitsama tähelepanu fookusega kaasneb suurem alfa võimsus. Hüpoteesi testimiseks kasutati kahte lähenemist. Uuriti, kas katseisiku alfa võimsus suureneb siis, kui ta valib lokaalseid stiimuleid. Analüüsid näitasid, et alfa võimsus on seotud sellega, kuidas katseisik vastas globaalse-lokaalse taju ülesandes, katseisikute alfa võimsus suurenes lokaalsete stiimulite eelistamisel. Järgmisena uuriti, kas afektiivne seisund, mis käitumisandmete põhjal ahendab tähelepanu, suurendab ka alfa võimsust. Analüüs andis vasturääkivaid tulemusi, hüpoteesi toetasid mingil määral ootuslikud seisundid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Emotsioonide struktuur ja emotsionaalsete häirete tunnused Eesti normvalimis
(Tartu Ülikool, 2012) Viks, Gerda; Kreegipuu, Maie, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Varasemad uuringud näitavad, et positiivne afekt ja negatiivne afekt on meeleolu kaks peamist dimensiooni (Watson & Clark, 1994; Roberts & Kassel, 1996). Selge on ka, et positiivne ja negatiivne afekt on omavahel kaks erinevat dimensiooni. Positiivse afektiga inimesed on energilised, elunautivad, meelekindlad ning negatiivse afektiga inimesed kogevad negatiivsemaid tundeid nagu näiteks kurbus, ärevus ja süü. On selgunud, et positiivse ja negatiivse afekti proportsioon on oluline tegur, et kategoriseerida meeleolu ja ärevuse probleeme (Joiner, 1996). Antud uuringu jooksul selgus, et positiivse afektiivsusega inimestel on vähem depressiivsuse sümptomeid ning, et ärevushäirete ja depressiooniga inimestel on kõrgem negatiivne afektiivsus kui tervetel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Helide grupeeriv mõju visuaalselt esitatud sõnade vabale meenutamisele: seosed mnemovõtete kasutamise ja emotsionaalse kogemusega
(Tartu Ülikool, 2014) Kivisik, Taavi; Kööts-Ausmees, Liisi, juhendaja; Aru, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Varasemad uuringud on näidanud känkimise ja mnemovõtete kasutamise soodustavat mõju mälusooritusele. Lisaks on täheldatud emotsionaalse kogemuse mõju mälufunktsioonile. Eesmärgiks oli uurida helide mõju sõnade känkimisele. Arvesse võeti viimase paari nädala positiivse ja negatiivse afekti (PA ja NA, vastavalt) määra ja mnemovõtete kasutamist. Selleks viidi läbi sõltuvate katseisikutega (KI) mälu eksperiment, kus mõõdeti sõnade vaba meenutamist erineva helilise taustaga. Selgus, et kõigi helilise taustaga katsetingimuste keskmiste vahe oli oluliselt erinev vaid siis, kui KI-d jaotati gruppidesse ühe konkreetse mnemotehnika (täpsemalt, jutu loomine) kasutamise alusel. Loci meetodit kasutades ilmnes mõju kõigi katsetingimuste peale kokku. PA ja NA statistiliselt olulist mõju ei omanud. Uurimus viitab mnemovõtete olulisusele juba ainult kaheks sekundiks esitatud sõnade meeldejätmisel ja vajadusele edasiste uurimuste abil täpsustada PA ning NA mõju mälusooritusele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Intensity of the stimulus rather than its affective meaning elicts changes in EEG recorded frontal alpha asymmetry
(Tartu Ülikool, 2015) Kelder, Kaspar; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
A constantly growing body of literature has so far not reached a common understanding of which aspects of the affective state modulate frontal EEG alpha asymmetry. To explore these effects the monetary incentives delay paradigm was modified to enable direct comparison between the most prominent dimensions of emotion (valence, approach-avoidance, motivational intensity). The intensity of the stimulus was varied through a separate independent variable indicating the stakes (high/low) participants were playing for. The results showed no emotion dimension having a significant effect on the changes in the EEG recorded frontal alpha asymmetry scores during stimulus presentation. Analysis did however reveal the stimulus intensity having a significant effect on the change in asymmetry scores remaining even after accounting for stable and situational individual differences. These results lead to the conclusion that emotional stimulus intensity rather than their affective meaning can affect the changes in frontal alpha asymmetry scores elicited by an emotional stimulus.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kannatanu põhjustatud eriline emotsionaalne pingeseisund koosseisutunnusena vs karistust kergendava asjaoluna
(Tartu Ülikool, 2025) Makk, Margaret; Parmas, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond. Karistusõiguse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
NPSR1 funktsionaalse polümorfismi mõju afekti intensiivsusele ning selle sõltuvus soost ja stressirikastest elusündmustest
(Tartu Ülikool, 2014) Puls, Elise; Laas, Karina, juhendaja; Harro, Jaanus, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Antud seminaritöö eesmärgiks oli uurida, kas ja kuidas neuropeptiid S retseptori (NPSR1) A/T polümorfism mõjutab afekti intensiivust ning kas see seos võib olla sõltuvuses soost ning elusündmustest. Seminaritöös kasutasin ELIKTU valimi nooremat kohorti, keda on uuritud 9, 15 ja 18 aastaselt. Andmed olid kogutud varasema longituuduuringu raames. Mina kasutasin oma töös peamiselt viimase mõõtmislaine andmeid kui uuritavad olid 18-aastased. Kokku oli uuritavaid 583, kellest 278 noormehed ja 305 neiud. Tulemustest selgus, et uuritav polümorfism tõepoolest omab mõju afekti intensiivsusele, aga seda vaid juhul kui võeti arvesse ka stressirikkaid elusündmusi. Leidsime, et AA genotüübiga isikutel, kes olid kogenud rohkem negatiivseid elusündmusi, oli kõrgem negatiivne afektiivsus. Kinnitust leidis ka varasematest uuringutest läbi käinud fakt, et soo ja afekti intensiivsuse vahel on tugev seos: naistel on afekti intensiivsuse skoorid oluliselt kõrgemad kui meestel, samas NPSR1 interaktsioon sooga, seost ei omanud.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Positiivse afektiivsuse seosed probleemidega lähisuhetes madalama ja kõrgema aktiivsus- ja tähelepanuhäire skooriga inimestel
(Tartu Ülikool, 2023) Koitla, Katrin; Kurrikoff, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Sotsiaalreklaami poolt tekitatava afekti seosed mäletamisega
(Tartu Ülikool, 2019) Kroon-Laur, Kadi; Pentus, Kristian, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Structures of feeling in Ali Smith's seasonal tetralogy
(Tartu Ülikool, 2022) Pärn, Grete; Marling, Raili, juhendaja; Talviste, Eret, juhendaja; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tundmused tegurina keelearengus = Les facteurs affectifs dans la vie du langage : avec un résumé français
(1927) Saareste, Andrus
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Using affect theory for studying literature : Sylvia Plath's "The Bell Jar"
(Tartu Ülikool, 2019) Blehner, Sven; Marling, Raili, juhendaja; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
This thesis examines how affect theory can be used for analysing literature on the example of Sylvia Plath’s novel The Bell Jar. The purpose of the thesis is to create a toolkit of affective themes and employ it on analysing The Bell Jar in order to show that affect theory might be a useful tool for analysing fiction as it potentially furthers our understanding of real-life affective problems. The toolkit is created by synthesising various scholarly accounts on affect theory. A secondary purpose of the thesis is to give an analytical overview of how affect has been theorised in the humanities and synthesise a definition of affect suitable for analysing literature.