Sirvi Märksõna "ajalooõpetajad" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 5 5

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse tundide ning antud ainete õpetajate roll õpilaste poliitiliste ideoloogiate kujunemisel
(Tartu Ülikool, 2024) Kerro, Karolin; Urmann, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on uurida ajaloo ja ühiskonnaõpetuse tundide rolli õpilaste ideoloogiate kujunemises. Valimistulemused viitavad, et noored ei osale aktiivselt valimistel. Näiteks 2023. aasta Eesti parlamendivalimistel hääletas alla poole 18-24-aastastest, moodustades vaid 6,7% kogu valimas käinutest (Valimised 2024). Kuigi Eesti noorte üldised haridusnäitajad püsivad kõrgel - seda kinnitavad näiteks PISA (Programme for International Student Assessment) testide kõrged tulemused(Çıtak 2024) –, on 2022. aasta rahvusvahelise kodanikuhariduse uuringu kohaselt Eesti noorte kodanikuosaluse näitajad keskmisest all pool, samuti iseloomustab Eesti noori vähene huvi poliitiliste ja ühiskondlike teemade vastu(Ümarik jt 2022). Passiivsus poliitikamaastikul võib tekitada probleeme, sealhulgas noorte arvamuste ja murede eiramist poliitikamaastikul. Selles kontekstis on oluline mõelda, kuidas haridussüsteem võib mõjutada poliitiliste ideoloogiate kujunemist ja seeläbi noorte poliitilist käitumist. Uurides haridussüsteemi ja noorte ideoloogiate kujunemist, saame paremini aru, kuidas formuleeruvad noorte ja tulevaste põlvkondade uskumused, väärtused ja käitumismustrid ning kuidas õppeained ja antud ainete õpetajad saavad toetada sotsiaalset sidusust, poliitilist osalust ja kriitilist mõtlemist. Süvaintervjuude põhjal loodud analüüsist selgub, et Eesti noortel on raskusi ideoloogia teema mõistmisega ning tihtipeale ei osata selgitada ideoloogia rolli ühiskonna ning ka nende endi eludes. Õpilaste sõnul tuleneb teadmiste auk vähesest või täiesti puudulikust teema käsitlusest. Ka õpetajate sõnul käivad ideoloogia teemad väga lühidalt ühiskonnaõpetuse materjalidest läbi ning ajaloos keskendutakse pigem sündmustele, mitte sündmuste poliitilisele taustale. Süvaintervjuudest selgus, et õpilased pigem tunnevad, et õppekava ning õpetajate õpetusstiil on väga neutraalne ja seetõttu ei ole ka tekkinud kunagi pinget kindlat maailmavaadet pooldada. Bakalaureusetöö annab tervikliku ülevaate varasemalt leitud seostest ideoloogiate ja haridussüsteemi vahel ning kuidas analüüsis leitud tulemused peegeldavad antud teemat Eesti kontekstis.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Ajalooalane klassi- ja kooliväline töö Tartu üldhariduskoolides 1980. aastatel
(Tartu Riiklik Ülikool, 1989) Põdder, Helbe; Liim, Allan, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
III Ülemaaline ajalooõpetajate kongress : 28., 29. ja 30. dets. 1931. a. Tartus : töökava
(Tartu : Mattiesen, 1931) Eesti Õpetajate Liit
listelement.badge.access-status Embargo ,
Jüri Parijõgi kui ajalooõpetaja ja metoodik
(Tartu Riiklik Ülikool, 1969) Kurmiste, Aino; Palamets, Hillar, juhendaja; Tartu Ülikool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The functions and contexts of general education history teaching: social and professional representations in Estonia and Latvia
(2014-09-29) Kello, Katrin
Üleilmastumine ja ühiskonna pluraliseerumine esitavad kooli ajalooõpetusele üha mitmekesisemaid väljakutseid. Õpetajatel, õppekava koostajatel ja teistel õppeaine kujundajatel tuleb selle muutuva kontekstiga jätkuvalt kohaneda. Neil tuleb valida või leida tasakaal paljude võimalike taotluste ja ootuste vahel, mida õppeainele esitatakse – õpilaste silmaringi laiendamisest ja identiteedi kujundamisest kriitilise mõtlemise arendamise ja muude üldiste oskuste toetamiseni. Käesolev doktoritöö keskendub ajalooõpetust puudutavate ootuste ja arusaamade mitmekesisusele – ning selle mitmekesisuse tajumisele – Eestis ja Lätis ning mitmel tasandil: ühiskonnas, õppekavas ning ajalooõpetajate hulgas. Ühelt poolt vaatleb töö ajalooõpetust puudutavate üldiste, nii sotsiaalsete kui professionaalsete arusaamade spektrit peamiselt Eestis. Teiselt poolt vaatleb töö ajalooõpetajate käsitusi ja positsioone nimetatud arusaamaspektri taustal. Esimese aspekti analüüs põhineb varasematel uuringutel, õppekava materjalidel ning Õpetajate Lehes kümne aasta jooksul (1999–2008) ilmunud artiklitel. Teise aspekti analüüs põhineb 53 Eesti ja Läti ajalooõpetajaga tehtud intervjuudel. Doktoritöö raames kirjutatud artiklid näitavad, milliseid valikuid ja pingevälju tuleneb kooli ajalooõpetuse jaoks erinevate, kohati vastandlike arusaamade ja ootuste üheaegsusest; kuidas ajalooõpetajad ennast mitmesuguste arusaamade vahendaja ja erinevate ootuste objektina kirjeldavad ning milliseid valikuid ja tegutsemisvõimalusi näevad endal olevat. Õppeaine eri aspektidele keskendumise kaudu ilmestab doktoritöö ajalooõpetuse alaste vaateviiside kujunemist individuaalsete ja sotsiokultuuriliste, “subjektiivsete” ja “objektiivsete” positsioonide vastastikmõjus.