Sirvi Märksõna "ajutalitlus" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 9 9

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ahhaa-elamuse uurimine peitepiltide abil
(2022) Õunap, Ted Edward; Aru, Jaan; Tulver, Kadi; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Deceptive communication: the effects of transcranial magnetic stimulation and the signatures of electroencephalography
(2014-12-17) Karton, Inga
Valetamine on paraku meie igapäevase elu osaks. Üldistades võib öelda, et kõik inimesed valetavad, kas siis mõtlematult või teadlikult. Viimane nendest – tahtlik vale – võib teatud juhtudel muutuda aga probleemiks, nimelt juriidiliseks probleemiks. See, kui tõesed on inimeste ütlused, mõjutab otseselt õigusemõistmise protsesse. Palju räägitakse tunnistajate ütluste tõepärasusest, mis väljendub selles, mida ja kuidas isik varemkogetust mäletab. Sellised ütlused ei pruugi olla tõelevastavad. Enamasti on siinjuures tegemist tahtmatult eksliku väite esitamisega. Samas pole harvad ka juhud, kus eksitav väide esitatakse teadlikult. Pole raske ette kujutada, millal ja milleks on vaja inimestel tahtlikult valetada. Selleks, et varjata oma süüd, midagi sellist, mille üles tunnistamine on sotsiaalselt vastuvõetamatu ja toob kaasa soovimatud tagajärjed: halvakspanust kuni vanglakaristuseni välja. Arusaadavalt iseloomustab erinevaid inimesi erinev nö valetamislävi, individuaalne valmidus ja võime valetada. Valetamiskalduvus varieerub ka ühel ja samal inimesel sõltuvalt olukorrast ja seisundist. Seda, mil määral inimesed valetavad (või siis jätavad tõe rääkimata), ja kas selle määraga saab ka manipuleerida ning kuidas ebasiirus väljendub psühhofüsioloogilistes ilmingutes, antud töös uuritigi. On teada, et psüühiline seisund ning isiku individuaalsed omadused (sh emotsionaalsus) võivad mõjutada seda, kas ja kuivõrd edukas on keegi valetamises. Mainitud varieeruvus on ka polügraaftestimise ebapiisava usaldusväärsuse põhjuseks. Selleks, et paremini mõista, millised aju osad ja millisel moel on kaasa haaratud petukäitumisse, on oluline mõjutada närvisüsteemi tegevust ja vaadata, kas selle tagajärjel ka vastav käitumine muutub. Seda väitekirjas uuritigi. Töö käigus ilmnes, et inimeste petukäitumist (sj olukorras, kus otseselt puudub vajadus ja/või instruktsioon valetada) saab mõjutada aju funktsionaalse seisundi manipuleerimisega transkraniaalse magnetstimulatsiooni abil. Teadaolevalt on aju suurte poolkerade otsmikusagara eesmine-selgmine-külgmine piirkond kaasa haaratud petukäitumisse. Kui seda piirkonda mõjutada pidurdavat toimet avaldavate nn väsitavate magnetimpulssidega, siis parema poolkera mõjutamise järel on keerulisem tõest väidet tagasi hoida (isikud valetavad vähem). Kui aga pidurdada vasaku poolkera vastavat piirkonda, siis õnnestub tõese väite tagasihoidmine paremini (isikud valetavad rohkem). Kui aga kasutada väsitamise režiimi asemel ergastamise režiimi (ajutegevuse aktiviseerimist), siis parema poolkera mõjutamisel õnnestus (vastupidiselt väsitamisele) valetamine katseisikutel paremini. Tingimustes, kus spontaanne tõe rääkimine on asendatud teadliku motiveeritud valetamisega, väsitamise režiim nii selget ja otsest mõju petukäitumisele ei avalda. Küll aga teeb seda ergastamine: vasaku poolkera ergastamisel valetamise määr väheneb ja parema poolkera puhul pisut suureneb. Käesoleva töö EEG-põhine osa kinnitas teadaolevat tõsiasja, et ajus valetamise ajal toimuvate bioelektriliste protsesside valetamisega seostuvaid signatuure on põhimõtteliselt võimalik tuvastada. Uuring näitas ka, et valetamise tuvastamiste usaldusväärsus sõltub sellest, kuidas kogu protseduur on üles ehitatud: elukaugemates ja vähema kriitilisusega olukordades on tuvastamismeetodi tundlikkus väiksem võrreldes elulähedasemate ja suurema kriitilisuse astmega olukordadega. Lisandus EEG-põhiste meetodite suhtes uudne teadmine, et madala sagedusega magnetimpulssidega ajukoort mõjutades on võimalik valetamisele tundlike signatuuride väljendumist muuta: vastused kriitilisele (valetamise objektiks olevale) stiimulile muutuvad sarnasemaks vastustega neutraalsetele (asjasse mittepuutuvatele) stiimulitele. Kokkuvõtvalt saab öelda, et petukäitumises mängib olulist rolli inimeste eesmine otsmine ajukoor, mida kinnitab asjaolu, et selle ja sellega seotud muude keskuste funktsionaalsust mõjutades ilmnevad ka vastavad muutused inimeste käitumises ja selle psühhofüsioloogilistes signatuurides.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Effect of ascorbic acid on glutamine synthesis and the amidation of the brain proteins and disturbance of these processes in vitamin C deficiency
(1961) Tähepõld, Lembit
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Evaluation of artificial neural network for the development of the brain computer interface
(Tartu Ülikooli Narva Kolledž, 2019) Norman, Daniil; Muhammad, Yar, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Neuropsychiatric endophenotypes – focusing on IgLON adhesion molecules in the mouse brain
(2019-07-08) Singh, Katyayani; Vasar, Eero, juhendaja; Philips, Mari-Anne, juhendaja; Lilleväli, Kersti, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Psühhiaatriliste häirete multifaktoriaalse patogeneesi mõistmine on suur väljakutse. Neuropsühhiaatriliste häirete modelleerimine loommudelites annab võimaluse uurida, kuidas närviringete düsfunktsionaalsus põhjustab patoloogiliste fenotüüpide avaldumist. Erinevad ülegenoomsed assotsiatsiooniuuringud (GWAS) ning ekspressiooniuuringud on näidanud IgLON perekonda kuuluvate adhesioonimolekulide (Lsamp, Ntm, Opcml, Negr1, IgLON 5) seost inimese neuropsühhiaatriliste häiretega ning käitumiskatsed Lsamp ja Ntm puudulike hiirtega on näidanud IgLON molekulide osalust emotsionaalse ja sotsiaalse käitumise kujunemises. Funktsionaalsed uuringud on näidanud, et IgLON valgud osalevad närviringete kujunemisel ja toimimisel nii arenevas kui ka täiskasvanud ajus. On teada, et tsütoskeleti dünaamilised ümberkorraldused arenevates neuronites on aluseks neuraalsete ringete kujunemisele, kuid IgLON perekonna molekulide roll arenevate neuronite tsütoskeleti reguleerimises on olnud siiani teadmata. Käesoleva töö eesmärk oli selgitada Lsamp ja Ntm vaheliste vastastoimete ja Negr1 mõju aju struktuurile ja funktsioonidele, kasutades vastavate geenide suhtes mutantseid hiiremudeleid. Analüüsisime neuropsühhiaatriliste häiretega seotud morfoloogilisi, anatoomilisi ja käitumuslikke parameetreid Lsamp−/−, Ntm−/−, Lsamp−/−Ntm−/− ja Negr1−/− hiirtes. Mitmetasandiline lähenemine aitab selgitada, kuidas aju struktuursed kõrvalekalded mõjutavad käitumist. Näitasime, et Lsamp ja Ntm mõjutavad varajast neuriitide väljakasvu ja rakkude jagunemist ning apoptoosi teineteisest sõltuvalt ning samasugused vastasmõjud on jälgitavad ka mutanthiirte käitumuslikes reaktsioonides. Leidsime, et Negr1−/− hiirtel on kõrvalekalded neuritogeneesis, neuroanatoomias ja et nende hipokampuses on vähem inhibitoorseid neuroneid, mis võivad olla sellele hiireliinile iseloomuliku puuduliku sotsiaalse ja tunnetusliku käitumise põhjuseks. Lisaks näitavad käesoleva väitekirja tulemused, et IgLON adhesioonimolekulide toime võib olla sõltumatu rakkudevahelisest adhesioonist. Meie uurimistulemused aitavad mõista, kuidas IgLON adhesioonivalgud, mille geenipiirkonnad on olulised riskilookused paljudele psühhiaatrilistele häiretele, reguleerivad närviringete kujunemist, mõjutades neuronite morfoloogiat ja omadusi ning aju anatoomiat. Neid neuronaalseid muutusi, mis seostuvad muutustega käitumises, võib vaadata kui psühhiaatriliste häiretega seotud endofenotüüpe. Oleme näidanud erinevate IgLON puudulikkusega hiiremudelite sobivust psühhiaatriliste häirete modelleerimiseks ning nende mudelite edasine uurimine aitab neuropsühhiaatriliste häirete kujunemist paremini mõista.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Õppematerjal põhikooli ja gümnaasiumi kunstiõpetajatele realistliku joonistamise õpetamiseks kasutades Betty Edwardsi metoodikat
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2018) Jakobson, Aile; Viirpalu, Piret, juhendaja; Mändmaa, Monika, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuurhariduse osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kunstide ja tehnoloogia õpetaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
listelement.badge.access-status Embargo ,
Pattern recognition for non-invasive EEG-based BCI
(Tartu Ülikool, 2011) Kuzovkin, Ilja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tähelepanekuid peaaju suurte poolkerade paarilisest tööst inimesel lihtsa motoorse refleksi puhul
(Tartu, 1956) Allikmets, Lembit; Kross, Enno; Saarma, Märt
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Testing a computational theory of brain functioning with virtual reality
(2020-11-16) Vasser, Madis; Aru, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Millised arvutuslikud põhimõtted juhivad teie mõtlemist ja käitumist? Kuigi teame üsna täpselt aju anatoomilist ehitust, puudub meil jätkuvalt arusaam selles osas, millised algoritmid ajus rakenduvad. Viimase kümnendi jooksul on neuroteadlaste seas poolehoidu võitnud aju toimimist kõikehõlmavalt seletav raamistik: vaba energia printsiip. Kokkuvõtvalt seletab see teooria nii meie tajuelamusi kui ka käitumist, väites et aju peamine eesmärk on minimeerida "vaba energiat". Seda saab teha läbi üllatavate olukordade vähendamise, rakendades aktiivse järeldamise protsessi. Aktiivse järeldamise teooria testimiseks uurisime, kas aju pöörab vähem tähelepanu iseenda poolt kontrollitud jäsemeliigutustega kaasnevale visuaalsele sisendile. See tähendab, et ka muud objektid, mis jäävad liikuva käega samasse nägemisvälja piirkonda, peaksid olema aju jaoks vähem märgatavad. Lõime eksperimente, kus palusime liigutada inimestel oma kätt virtuaalreaalsusprillide ees, kuid olulise elemendina jägisime täpselt katseisiku käe asukohta ning muutsime selle virtuaalselt nähtamatuks. Nii oli meil võimalik mõõta, kas inimesed reageerisid või tajusid halvemini neid katsestiimuleid, mis ilmusid täpselt liikuva nähtamatu käe taha. Uuringute käigus arendasime lisaks ka vabavaralist tarkvara ning töötasime välja juhtnööre tulevaste psühholoogiliste virtuaalreaalsusuuringute tarbeks. Meie katsetulemused näitasid erinevust reaktsiooniaegades ning kontrastide tajumises, kui katseobjekt ilmus täpselt inimese nähtamatu virtuaalse käe taha. Need andmed sobituvad hästi aktiivse järeldamise teooriaga, andes kinnitust ka laiemale vaba energia printsiibile aju toimimise seletamisel. Saadud teadmised on kasulikud inimaju arvutuslike põhimõtete mõistmisel, kuid võivad leida rakendust ka meditsiinis, robootikas ning tehisintellekti uuringutes. Teadmine, et inimesed on vähem võimelised märkama iseenda käitumise tagajärgi, omab väärtust ka keskkonnasõbralike jätkusuutlike käitumiste kujundamisel.