Sirvi Märksõna "aktiivmuda" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 6 6

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Biodegradability of phenolic compounds as single and mixed substrates by ctivated ludge
(2011-07-21) Lepik, Riina
Fenoolsed ühendid on kantud veekeskkonnale ohtlike ainete nimistusse kui ühendid, mille veeheidet või sattumist vette muul viisil peab piirama, sest need võivad põhjustada ohtu inimese tervisele ning kahjustada teisi elusorganisme või ökosüsteeme, mistõttu on fenooliheite piiramiseks ja kontrolliks kohustus seirata heitvee fenoolsete ühendite sisaldust. Käesolevas töös uuriti põlevkivitööstuse reoveele iseloomulike fenoolsete ühendite – fenooli, hüdroksü-, metüül- ja dimetüülfenoolide – aeroobset biolagundatavust nii üksik- kui segasubstraatidena Kohtla-Järve biopuhastusseadme aktiivmuda toimel. Respiromeetrilise mõõtmised võimaldavad hapniku tarbimise kaudu määrata nii substraadi lagunemist ja ärastamisefektiivsust biopuhastis kui ka substraatide mõju mikroobikooslusele. Saadud andmete alusel hinnati erinevate kineetika mudelite sobivust biodegradatsiooniprotsessi kirjeldamiseks. Fenoolsete ühendite biodegradeeritavuse hindamiseks uuriti nii lühiajalist (BODst) kui ka biokeemilist hapnikutarvet (BOD5, BOD7) ning biodegradatsiooni protsessi iseloomustavate kineetiliste parameetrite väärtusi ja substraatide vahelisi vastastikmõjusid. Biodegradatsiooni iseloomustavate parameetrite väärtused varieerusid erinevate aktiivmuda proovide korral ning fenoolide biolagundatavus sõltus ühendi struktuurist: aromaatse tuuma asendajate arvust, nende asendist ja omadustest. Aktiivmuda lagundas fenooli, resortsinoole ja kresoole kergemini kui dimetüülfenoole. Substraatide vahelised vastastikmõjud sõltusid nii mõlema substraadi kontsentratsioonist segus kui ka kumbagi komponendi potentsiaalsest toksilisusest aktiivmuda mikroobikooslusele. Lühiajalise BODst määramise eeliseks biokeemilise hapnikutarbe ees on kiiresti (ca 30 minutiga) saadavad tulemused, mida saab rakendada reoveepuhasti töö optimeerimiseks, pideval monitoorimisel ka puhastusprotsessi toimimise hindamiseks ja vajadusel avariiolukordades kiirete meetmete rakendamiseks.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Oisu aktiivmudapuhasti suviste ja talviste proovide analüüsimine
(Türi : Tartu Ülikooli Türi kolledž, 2010) Pajus, Sven; Mölder, Erik, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Studies and treatment of inhibitory and recalcitrant wastewater
(2021-03-29) Klein, Kati; Tenno, Taavo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Meie kodudes tekib iga päev olmereovesi, mis sisaldab erinevaid saasteaineid. See suunatakse reoveepuhastisse, kus mikroorganismid tarbivad reovees sisalduvaid saasteaineid oma elutegevuse käigus. Sageli jõuab olmereoveepuhastitesse ka tööstuslik reovesi, mis võib sisaldada reovett puhastavate mikroorganismide ainevahetust pärssivaid saasteaineid, põhjustades puhastusprotsesside inhibitsioone. Seeläbi väheneb reovee puhastamise efektiivsus ning saasteained võivad jõuda keskkonda. Reovee inhibeerivate omaduste vähendamiseks on saadaval erinevad tehnoloogiad, kuid igale põhilisele aktiivmudaprotsessile rakendatavat ja usaldusväärset metoodikat inhibeeriva mõju hindamiseks ei leitud. Lisaks võib tööstusliku päritoluga reovesi sisaldada bioloogiliselt mittelagunevaid orgaanilisi ühendeid ning seetõttu vajada aktiivmudaprotsessist tõhusamate puhastustehnoloogiate rakendamist. Üheks selliseks protsessiks on näiteks Fenton, mis põhineb keemilisel oksüdeerimisel. Fentoni protsessi kasutamist limiteerib suurest kemikaalitarbest tulenev opereerimise kõrge hind ning ohtliku rauarikka jääkmuda teke. Selle doktoritööga lahendati kolm olulist probleemi raskestilaguneva ja inhibeeriva reovee puhastamisel. Esiteks, leiti optimaalsed tingimused inhibitsioonitestidele hindamaks reovee või ohtliku ühendi mõju aktiivmudaprotsessidele, millele usaldusväärsed standardmetoodikad puudusid – aktiivmuda tõhustatud bioloogilisele fosforiärastusele ning lämmastikuärastuse teisele etapile, denitrifikatsioonile. Inhibitsiooniteste rakendatakse reovee sobivuse hindamiseks töötlemiseks aktiivmudaprotsessiga või reoveepuhastile probleeme tekitava sissevoolu päritolu tuvastamiseks. Teiseks, testiti aktiivmuda- ja füüsikalis-keemiliste protsesside kombinatsioone nelja erineva keeruliste omadustega reovee puhastamiseks arvestas inhibitsiooni ja biolagundatavuse testidest saadavad teavet. Kombineeritud töötlemine suurendas keeruliste omadustega reovee puhastamise tõhusust ja vähendas puhastamise hinda. Kolmandaks, Fentoni protsessi opereerimist muudeti viisil, milles ei teki rauarikast jääkmuda ja vähenes kemikaalikulu ning seeläbi ka opereerimise hind.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Sulfiidide teke Kohtla-Järve piirkonna reoveetorustikes ja mõju Kohtla-Järve reoveepuhasti aktiivmudapuhastusprotsessile
(2004) Kärmas, Kristo; Tenno, Toomas, 1940-, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tõhustatud fosforiärastuse inhibitsiooni tuvastamine aktiivmudaprotsessis
(Tartu Ülikool, 2020) Lilleoja, Hegne; Klein, Kati, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Fosforiärastus on puhastites bioloogilise etapi esimene protsess, kus toimub aktiivmuda abil fosfaatide eemaldamine reoveest. Kui reovesi sisaldab suures koguses toksilisi aineid, võib see aktiivmudaprotsessi inhibeerida, mis tekitaks fosfaatide kontsentratsioon suurenemist reovees ning põhjustaks veekogude eutrofeerumist. Antud töö eesmärgiks oli tõhustatud fosforiärastuse metoodika välja töötamine ja selle usaldusväärsuse kontrollimine, millega on võimalik hinnata inhibitsiooni reoveepuhastite bioloogilise fosforiärastus protsessile. Töös kasutati mudelainena 3,5-diklorofenooli, mida on ka ISO 9509 ja ISO 8192 metoodikate valideerimisel kasutatud. Katsed sooritati Tartu Ülikooli Chemicumi kolloid- ja keskkonnakeemia laboris. Katsete tegemisel tuli kasutada olmereoveepuhasti sissevoolu, sest sünteetilise reoveega ei esinenud ei ortofosfaatide sisalduse suurenemist anaeroobses ega sidumist aeroobses faasis. 3,5-diklorofenooli erinevates kogustes lisamine katsepudelitesse näitas, et mida suurem on toksilise ühendi kontsentratsioon, seda tugevamini inhibeeriti fosforiärastusprotsessi. Anaeroobse ja aeroobse keskkondade joonistelt on täpsemini välja toodud fosfaatide vabastamise ja sidumise tulemused erinevatel aegadel ja mudelaine kontsentratsioonidel. Samuti analüüsiti katsete inhibitsiooni kiiruseid erinevate fenooli kogustega, kus selgus, et aeroobses keskkonnas 90 minuti möödumisel oli IC50 väärtuseks 1,6 mg/l ja 360 minuti möödumisel 3,9 mg/l. Järeldusena võib öelda, lühema katsega võib üle hinnata toksikandi inhibeerivat mõju. Fosforiärastus on kõige tundlikum protsess reovees sisalduvatele toksilistele ühenditele (sest see on esimene protsess bioloogilises etapis). Inhibitsiooni koondtulemuste jooniselt oli näha, et võrreldes teiste ärastusprotsessidega oli kõige vähem mõjutatud anaeroobse ortofosfaatide vabanemine rakus ning alates 4,8 mg/l 3,5-diklorofenool sisaldusega oli kõige rohkem mõjutatud aeroobse polüfosfaatide sidumine. Sellest võib järeldada, et aeroobse keskkonna tundlikkus on antud katses saavutatud ning oluline tulemus. Samuti võrreldi metoodika usaldusväärsust välja arvutatud parameetritega teiste inhibitsiooni (ISO 8192, ISO 9509) määramise parameetritega, kus tõhustatud fosforiärastuse IC50 tulemus oli 3,9 ± 1 mg/l ja laiendmääramatus 2 kuni 5,9 mg/l. Nende tulemuste põhjal võib järeldada, et välja töötatud metoodika on vastavuses teiste väärtustega, on rakendatav ning bakalaureusetöö eesmärk saavutati.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Очистка сточных вод в окислительных каналах
(1969) Maastik, Aleksander