Sirvi Märksõna "aktsepteerimine" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Liivimaa ja Püha Rooma keisririik 1199–1486
(2017-05-14) Mäesalu, Mihkel; Selart, Anti, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöö käsitleb Liivimaa maahärrade õiguslikke, poliitilisi ja isiklikke sidemeid keisriga. Keskaegne Liivimaa oli regioon, mille maahärrad ise soovisid olla osa Püha Rooma keisririigist. Nad kasutasid keisri autoriteeti ära omavahelises rivaalitsemises, püüdes valitseja käest saadud ürikute toel tagada oma härrusõiguste püsimise ning legitimeerida oma poliitilist tegevust. Samas ei soovinud nad keisririigi poliitikas kaasa rääkida ega kanda keisririigi ees sõjalisi- või maksukohustusi. Keisrid ise Liivimaa vastu huvi ei tundnud. Nad ei sundinud sealseid maahärrasid oma õiguslikke sidemeid üleval hoidma, kuid reageerisid meeleldi Liivimaalt saabunud palvetele, väljastades maahärradele soovitud sisuga ürikud. Seejuures ilmnes ajaline kõikumine Liivimaa maahärrade ja keisri suhete intensiivsuse astmes. 13. sajandi esimesel poolel – ajal, mil asutati keskaegse Liivimaa maahärrused – täitis keiserlik autoriteet regioonis võrdlemisi tähtsat funktsiooni: legitimeerida vastsete maahärrade ilmalik võimutäius. Seevastu 13. sajandi keskpaigas algas ligi saja-aastane periood, mil suhteid keisrivõimuga hoidis üleval üksnes maahärra ja sedagi äärmiselt harva.14. sajandi teisel poolel hakkas suhtlus keisrivõimuga taas tihenema ning 15. sajandil mängis keiserlik autoriteet Liivimaal juba olulisemat rolli kui 13. sajandi alguses. Seesugune ajaline kõikumine keskvõimu ja regionaalsete isandate suhetes ei olnud siiski Liivimaa eripära, vaid oli omane ka paljudele Saksa vürstidele. Kokkuvõtteks võib öelda, et Liivimaa sidemed keisriga olid selgelt nõrgemad kui Saksa piirkondade omad, kuid siiski piisavalt tugevad, et lugeda keskaegset Liivimaad Püha Rooma keisririigi osaks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Negatiivsete emotsioonide ümberhindamise ja aktsepteerimise võrdlus ERP andmetel
(Tartu Ülikool, 2020) Koppel, Karl Martin; Uusberg, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimistöös võrreldi ümberhindamise ja aktsepteerimise mõju emotsioonide reguleerimisele toetudes 53 katseisiku EEG andmetele. Regulatsiooni mõju hindamiseks tuli osalejatel teha läbi neli katsetingimust, mis jagunesid omaette katseplokkideks – VAATA, MÕTLE TEISITI (ümberhindamine), AKTSEPTEERI ja HINDA. Esimesed kolm võimaldasid vahetu regulatsiooni efekti hindamist ning viimane plokk andis võimaluse hinnata emotsiooniregulatsiooni kestvamat mõju konkreetse strateegia puhul. Ümberhindamine ja aktsepteerimine võimendasid vahetult LPP amplituudi. Aktsepteerimise võimendas ka subjektiivset negatiivsuse hinnangut, kuid ümberhindamine vähendas seda. Kestvamat mõju ei esinenud kummalgi strateegial. Uurimistöö on teadaolevalt esimene, mis võrdleb ümberhindamist ja aktsepteerimist EEG andmetel. Uuring pakub väärtuslikku informatsiooni selle kohta, et LPP ja subjektiivne negatiivne afekt ei pruugi regulatsiooni ajal samasuunaliselt muutuda.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Suitsiidide ajaloolise käsitluse mõningaid aspekte ning eutanaasia kui ühiskonna poolt aktsepteeritav parandamatute haigete võimalus loobuda klassikalistest enesetapu meetoditest
(Tartu Ülikool, 1997) Müür, Piret; Auväärt, Lembit, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Vanematepoolse heakskiit/tõrjumise ja kontrolli tajumine 1970ndatel ja 1990ndatel
(Tartu Ülikool, 2018) Mäekivi, Johanna; Kurrikoff, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas lapsed tajusid oma vanemapoolset heakskiit/tõrjumist ja kontrolli 1970ndatel ja 1990ndatel ja kas selles esines ka sooliseid erinevusi. Töös analüüsiti lähemalt seda, kas lapsed tajuvad oma ema ja isa aktsepteeriva või tõrjuvana. Uurimuse teostamiseks viidi läbi kvantitatiivne analüüs Eesti laste isiksuse ja tervise uuringu (ELIKTU) andmete põhjal, milles koguti andmed 2008.aastal laste kohta ja 2011-2013 aastal lapsevanemate kohta. Lapsed hindasid tagasivaatavalt, kuidas nad said läbi oma emaga 90ndatel ja lapsevanemad andsid hinnangu selle kohta, milline oli nende ema ja isa 70ndatel. Uuritavad täitsid Vanemliku Heakskiidu-Tõrjumise Küsimustiku (PARQ), kus anti hinnanguid soojuse, vaenulikkus, tõrjumise, ükskõiksuse ja kontrolli alaskaalal. Analüüsis selgus, et mehed ja naised ei tajunud 1990ndatel oma ema erinevalt. 1970ndatel hindasid mehed oma läbisaamist emaga lapsepõlves paremaks, sest võrreldes naistega on nende skoorid madalamad vaenulikkuse, ükskõiksuse ja tõrjumise puhul. Samuti oli meeste läbisaamine oma emaga soojem, kuid kontrolli hinnang oli veidi suurem. Mehed ja naised hindasid 1970ndatel oma suhet isaga üsna sarnaselt. Mehed tundsid oluliselt rohkem vaid isapoolset kontrolli ja tendentsi tasemel vähem isapoolset tõrjumist. Kokku tajusid tugevat ja ranget kontrolli mehed rohkem kui naised. Võrreldes hinnanguid, mis anti ema ja isa kohta selgus, et naised ja mehed tajusid, et ema oli soojem ja kontrollivam kui isa. Samuti oli olemas ka tendents, et naised tajusid ema vaenulikumana ning mehed tajusid, et isa oli ükskõiksem. Koguskoori osas saab järeldada, et naiste puhul ei tulnud esile, et ema ja isa oluliselt erinevalt tajuti, kuid meeste jaoks oli ema heakskiitvam kui isa. Nii 90ndatel üles kasvanud naised kui mehed tajusid oma ema oluliselt soojemana ja vähem vaenulikuma, ükskõiksema ja tõrjuvana võrreldes 70ndatel üles kasvanud naiste ja meestega. Kuid kontrolli ei tajunud naised ja mehed 70ndatel ja 90ndatel erinevalt. Korrelatsioonanalüüsis tuli koguskoori ja kontrolli vahelisi seoseid uurides esile, et kõrgem skoor kontrolli skaalal oli 1990ndatel seotud suurema emapoolse tõrjumisega. 1970ndatel aga tuli esile samasugune seos naistel nii oma isa kui ka ema kohta kohta. Meestel aga ei olnud kontroll ja tõrjumine omavahel 70ndatel seotud. Kokkuvõtvalt saab järeldada, et 1990ndatel oli laste ja vanemate vaheline läbisaamine muutnud paremaks võrreldes 1970ndatega ning mõlemal ajal esines mõõdukat kontrolli sama palju. 90ndatel ei olnud soolisi erinevusi, kuid 70ndatel tajusid nii mehed kui naised, et nende ema oli soojem ja kontrollivam kui isa.