Sirvi Märksõna "akulturatsioon" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 7 7

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Development of an educational simulation game and evaluation of its impact on acculturation attitudes
(2017-10-20) Männamaa, Ivar; Leijen, Äli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Euroopa põgenikekriisi järel on Eestisse oodata üha enam sisserändajaid, mis nõuab meilt valmisolekut ka teistest riikidest pärit kooliõpilaste vastuvõtmiseks. Saabujatel tuleb aga Eestile omase kultuuri ja väärtussüsteemiga kohaneda: see on protsess, mida nimetatakse akulturatsiooniks. On teada, et põliselanikkonna hoiakud mõnest muust religioossest või kultuurilisest grupist pärinevate sisserändajate suhtes pole alati pooldavad, kuid kaasõpilaste suhtumine mõjutab oluliselt sisserändajate peredest õpilaste kohanemist kooliga. Koolikaaslaste suhtumise ja hoiakute kujundamisel on mitmes valdkonnas edukalt rakendatud hariduslikke mänge, ent pole teada, kuivõrd mõjutavad nende käigus omandatud kogemused õpilase hoiakuid väljaspool mängu. Uurimuse kavandamisel seadsime kolm omavahel seotud eesmärki. Esmalt soovisime pakkuda välja alusskeemi, mida kasutades oleks võimalik tõhusaid õppimiseks sobivaid mänge luua. Teiseks otsustasime loodud skeemi põhjal välja töötada mudeldusmängu, mida oleks võimalik kasutada abivahendina akulturatsiooniteemade tutvustamisel. Ning kolmandaks tahtsime välja selgitada, kas loodud mängus osalemine avaldab mõju põlisrahvusest gümnaasiumiõpilaste akulturatsiooni¬hoiakutele. Akulturatsioonihoiakuid hinnati 12 väitest koosneva küsimustiku abil. Õpilastel paluti nii enne kui pärast mängu hinnata, kuivõrd nad nõustuvad sisserändajate saabumise kohta käivate väidetega. Erinevused mängus osalenud õpilaste eel- ja järeltesti tulemustes lubavad väita, et mängu mõjul muutuvad õpilaste akulturatsioonihoiakuid integratsiooni pooldavas suunas. Eriti selgelt avaldus see hoiakutes, mis puudutavad sisserändajate võimalusi: peale mängu oli süvenenud hoiak, mille kohaselt sisserändajate ligipääs ressurssidele ning otsustusprotsessidele ei peaks olema piiratud ning neil pole tingimata vaja loobuda oma kultuuri olulistest tunnustest. Uuringu tulemused osutavad sellele, et eesmärgipäraselt loodud mäng võib aidata kaasa õpilaste akulturatsioonihoiakute muutumisele. Käesolevaks ajaks on väljatöötatud mudeldusmäng Allikad tõlgitud enam kui kümnesse keelde.
listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs ,
Eesti ja eestlased teiste rahvuste peeglis : [artiklikogumik] [Helisalvestis]
(2003) Valk, Aune; Realo, Anu
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ethnic identity and acculturation among binational Estonian-foreign families and individuals
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-11-17) Ceballos Rodríguez, Gabriel Alberto; Ainsaar, Mare, juhendaja; Uibu, Marko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Viimase paarikümne aasta jooksul on kaherahvuseliste paaride, perekondade ja inimeste arv olnud mitmes Euroopa riigis tõusuteel. Eesti on huvitav paik, kus uurida kaherahvuselisi inimesi ja nende perekondi, sest nad ei ole mitte üksnes jäänud teiste vähemusrühmade varju, vaid ka segarahvuselisuse uurimisel on rõhk olnud peamiselt paaridel ja üksikisikutel, kellel on ühelt poolt eesti- ja teiselt poolt venekeelne taust. Selles uurimuses pööratakse tähelepanu neile kaherahvuselistele eesti ja välispäritolu inimestele ning perekondadele, kes ei ole eesti- ja venekeelt rääkivad. Töö eesmärk on uurida viise, kuidas kaherahvuselised eesti ja välispäritolu inimesed ning nende perekonnad suhestuvad rahvusliku identiteedi ja kultuurilise kohanemise mõistetega. Uurimistöös kasutatakse nii kvalitatiivseid kui kvantitatiivseid meetodeid. Kvantitatiivsetest uuringutest selgub, et Eestis mõjutavad kaherahvuseliste inimeste arvu reeglipärad, mis on iseloomulikud kahe peamise rahvusrühma ehk etniliste eestlaste enamuse ja suure venekeelse vähemuse vahelisele dünaamikale. Siiski tundub, et muust kahest rahvusest inimestel on rahvusliku identiteedi ja lõimumisega aina keerulisem ja vähem lineaarne side, mis eristab neid teistest rahvusrühmadest. Kvalitatiivsed intervjuud 40 lapsevanemaga, kelle lapsed on kahest rahvusest, näitasid kolme mehhanismi, mis on tingitud vanemate rahvusliku identiteedi tugevnemisest pärast lapsevanemaks saamist. Lisaks mõjutab väärtust, mille küsitletud omistasid rahvuslikule identiteedile, veel üks tegur, mida kutsutakse identiteedi keerukuseks ja mis seostub identiteedi paljude vormidega, mille abil lapsevanemad kirjeldavad iga tuvastatud rahvusrühma alusel oma laste rahvuslikku identiteeti – näiteks „põhiliselt eestlane“, „pooleldi eestlane“, „maailmakodanik“. Kokkuvõtvalt, selle väitekirja eesmärk on juhtida tähelepanu Eesti ühiskonnas kaherahvuselistele peredele ja inimestele, kes ei ole eesti- ja vene keelt rääkivad ning panustada kaherahvuseliste inimeste ja perekondade globaalsesse uurimisse.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
How can E-Government facilitate the process of immigrants’ integration? The case of new labor immigrants in Estonia
(Tartu Ülikool, 2019) Popova, Anastasiia; Solvak, Mihkel, juhendaja; Muhhina, Kristina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Immigrant integration is an integral part of contemporary policy. Yet, while various studies have discussed different factors that might affect integration, relatively few existing studies have devoted their attention to the impact of E-Government on migrant integration. This study intends to measure E-Government impact on immigrants’ integration. The research presents the conceptual framework for examining the linkage between E-government and integration, namely on the first stage of integration – acculturation. This is a crucial stage of integration, as identified by Favell, 2003. This paper demonstrates the experience of new Estonian labor migrants. The findings illustrate Estonian new labor migrants’ experience of the adaptation process, indicating the positive and negative impacts of E-Government. The study contributes a valuable illustration of new migrants’ experience in Estonia, and recommends a series of solutions, such as improved access to alternate languages, and access to e-Governance awareness training, as part of the welcome programme for new migrants to Estonia.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Noorte eestivenelaste rahvusliku identiteedi analüüs läbi akulturatsiooniteooria
(Tartu Ülikool, 2024) Jürman, Mai-Brit; Urmann, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Eestivenelaste identiteete ja nende kujunemist on uuritud palju ning erinevate näitajate alusel, kuid vähem on rõhku pandud noorte eestivenelaste identiteetidele. Oluline on aga mõista, et kuidas noored identifitseerivad, selleks, et neid enam kaasata kodanikuühiskonda ja valitsemisse, mis omakorda tugevdaks demokraatiat. Vähemusgrupid on ühtlasi pahatihti vähem kaasatud ja vähem aktiivsed kui eestlased, kuid sidusa ja ühtse ühiskonna jaoks on kõigi kaasatus ja kõigiga arvestamine oluline. Töö teoreetiline osa keskendub etnilise identiteedi mõistele ja erinevatele definitsioonidele, John Berry (1980) akulturatsiooniteooriale ning selle mõtestamisele. Seejärel avatakse Eesti olukord ja kogemus seoses akulturatsiooniga ning erinevate strateegiatega. Integratsioon ja teised akulturatsioonistrateegiad on tugevalt politiseeritud ning avalik huvi nende (ja nende rakendamise edukuse) vastu on avalikkusel alati suur. Empiirilises osas viidi läbi üheksa noorega (vanuses 18-25) poolstruktureeritud intervjuud, kus läbi kvalitatiivse meetodi analüüsiti nende etnilisi identiteete ja nende kujunemist. Empiirilise osa peamine küsimus oli, et kuidas identifitseerivad end taasiseseisvunud Eestis üleskasvanud noored. Analüüsi käigus selgus, et kõik uuritud noored on hästi integreerunud. Samas tuntakse riigipoolsetes tegudes vahest sundassimilatsiooni või tuntakse, et vene kultuuri proovitakse eemaldada või alla suruda. Noored tundsid ka generatsioonilist vahet enda vanemate või vanavanematega võrreldes, kus noored on enam integreerunud, kuid vanemad põlvkonnad on enam eraldumise strateegiat kasutanud. Kuigi eestivenelaste identiteete on palju uuritud, on vähem uuritud noorte (ehk teise või kolmanda generatsiooni immigrantide) identiteete. Kuna analüüsiosast selgus, et noorte ja nende vanemate kogemus ja akulturatsioonistrateegiad on erinevad, siis see on üks ala, millele võiks edaspidi teaduskirjanduses enam tähelepanu pöörata.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The self-perception of Uyghur youth in Almaty
(Tartu Ülikool, 2023) Simpson, Daniel Colm; Kassymova, Didar, juhendaja; Kaczmarski, Marcin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
For much of recent history the Uyghurs, if mentioned at all, have been portrayed in western media in an orientalising manner as Silk Road traders from a distant land. Since the People’s Republic of China issued a so-called ‘de-extremification’ ordinance in March 2017, the Uyghurs have suddenly found themselves at the centre of global political discourse. Indeed, many western readers have discovered the existence of the Uyghurs precisely within this discourse of ‘terrorism’, ‘re-education’, surveillance and ethnic oppression. Yet the Uyghurs do not exist merely within the context of interaction with the Chinese state, they are a ‘borderlands’ people with substantial populations in the Central Asian republics. This paper represents an investigation into the self-identifications and acculturation strategies of the second largest Uyghur community outside of Xinjiang: the Uyghurs of Kazakhstan. It provides a unique perspective on the lifeways of Uyghurs in a society vastly different from the PRC, and acts as a testament to the dynamic manners in which Uyghurs navigate a society which is simultaneously russified, nationalising, and internationalising. The study is based on sixteen in-depth interviews with young, post-Soviet generation Uyghurs in Almaty — a community which has been largely neglected even in the few existing sociological and anthropological studies of the Uyghurs of Kazakhstan. Led through principles of participant driven research, it aims to give voice to the issues which Uyghurs consider pertinent to their identificatory and acculturative environments, while also drawing on the benefits of the dialogue created through interaction with an outside researcher. Within the framework of ethnographic, interpretivist research, it seeks to contribute holistic insights to Kazakhstani nation building, Central Asian minority politics, China-Central Asia relations, and Uyghur studies. It also serves as a case study in wider discourses of securitised peoples, transborder populations, and acculturative strategies.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Vähemusgrupi poolt tajutud enamusgrupi akulturatsioonihoiakute mõju etnilisele ja riiklikule identiteedile
(Tartu Ülikool, 2013) Pilvisto, Halja; Valk, Aune, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli uurida, kuidas mõjutavad venelaste poolt tajutud eestlaste akulturatsioonihoiakud venelaste etnilist ja riiklikku identiteeti. Uuringus osales 181 vene üliõpilast. Iga osaleja pidi lugema ühte kolmest fiktiivsest tekstist, mille abil püüti tekitada osalejates muljet, et eestlased pooldavad assimilatsiooni, mitmekultuurilisuse või kosmopoliitsuse ideoloogiat. Pärast teksti lugemist pidid vastajad täitma identiteediküsimustikud ning vastama ka taustaküsimustele. Tulemused näitasid, et manipulatsioon mõjus venelaste ja eestivenelaste grupis erinevalt. Assimilatsiooni ideoloogia ennustas venelaste grupis võrreldes mitmekultuurilisuse ideoloogiaga nõrgemat riigiuhkust. Mitmekultuurilisuse ideoloogia seevastu ennustas võrreldes assimilatsiooni ideoloogiaga tugevamat riigiuhkust. Etnilise identiteedi tugevust ei ennustanud ei assimilatsiooni ega mitmekultuurilisuse ideoloogia.