Sirvi Märksõna "akustiline foneetika" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 10 10

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Foneetika programmiga Praat
(2010-12-30) Lippus, Pärtel
BeSt programmi toetusel loodud e-kursuse "Foneetika programmiga Praat" õppematerjalid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Intervokaalse /l/-i kvaliteet ja palatograafia
(Tartu Ülikool, 2016) Malmi, Anton; Meister, Einar, juhendaja; Lippus, Pärtel, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Iroonia akustilised tunnused eesti keeles
(Tartu Ülikool, 2024) Taal, Eliis; Teras, Pire, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Livonian word prosody
(2015-10-12) Tuisk, Tuuli
Liivi sõnaprosoodia on maailma keelte hulgas tähelepanuväärsel kohal, kuna ilmnevad sarnased jooned nii teiste soome-ugri keeltega kui ka balti ja skandinaavia keeltega. Liivi astmevaheldust iseloomustab nõrga- ja tugevaastmeliste rõhusilpide vaheldumine rõhtutute silpidega kahesilbilises kõnetaktis. Eriliseks teeb liivi keele pikkades rõhusilpides vastanduvad tõusev püsitoon ja tõusev-langev katketoon. Väitekiri keskendub kolmele peamisele aspektile: liivi kahesilbiliste nõrga- ja tugevaastmelise struktuuriga sõnade silpide kestuste, kestussuhete ja põhitooni omavahelisele seosele kõnetaktis, liivi pikematele sõnastruktuuridele ja liivi katketooni akustilistele tunnustele. Akustiline analüüs näitas, et kahesilbilistes nõrga- ja tugevaastmelise struktuuriga sõnades ilmneb rõhutu silbi kestuse erinevus ja sellest tulenevalt rõhulise ja rõhutu silbi kestussuhete erinevus. Põhitooni analüüs näitas, et püsitooniga nõrgaastmeliste sõnade põhitoon on küll tõusev, kuid tugevaastmeliste sõnade puhul põhitooni kontuur varieerub. Põhitooni tipp nendes sõnades võib olla nii pearõhulise esisilbi alguses kui ka lõpus. Liivi pikemates sõnades on silpide suhted kaasrõhulises kõnetaktis enamasti sarnased rõhulise ja rõhuta silbi suhtega pearõhulises taktis. Uurimistulemused kinnitavad, et kõige iseloomulikum katketooni akustiline tunnus nii loetud kui ka spontaanses kõnes on põhitooni tipu asukoht pearõhulise silbi alguses. Põhitooni varajane langus rõhulises silbis tingib ka selle, et põhitoon rõhutus silbis on katketooniga sõnades madalam. Pikad helilised silbituumad katketooniga sõnades võivad häälduda larüngalisatsiooniga, mis esineb järjekindlamalt loetud kõnes kui spontaanses kõnes. Intensiivsuse puhul on kõige iseloomulikum selle ebaregulaarne kontuur pearõhulises silbis. Väitekirja uurimistulemused kinnitavad ka, et katketooni kirjeldamisel tuleks kindlasti rohkem tähelepanu pöörata sõna rõhutule silbile, kuna katketooni akustilised tunnused peegelduvad ka seal.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
õ ja ö varieerumine Saaremaa noorte suulises keeles
(Tartu Ülikool, 2025) Ritson, Helena; Praakli, Kristiina, juhendaja; Teras, Pire, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Pilootuuring: Akustilise hääle kvaliteedi indeksi (AVQI) versiooni 02.03 valideerimine eesti keele jaoks
(Tartu Ülikool, 2020) Urmet, Grete; Lehes, Lagle, juhendaja; Vurma, Allan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The acoustic features and perception of the Estonian quantity system
(2011-10-14) Lippus, Pärtel
Eesti keele vältesüsteem on maailma keelte hulgas tähelepanuväärne, kuna haruharva leidub kvantiteedisüsteeme, mis ei oleks pelgalt binaarne lühikese ja pika vokaali opositsioon. Kolmevältesüsteeme on teada umbes kümnekonnas keeles ja enamasti eristavad need ainult vokaalide pikkust. Eesti vältesüsteem on osutunud aga oluliselt keerukamaks. Kolmese vastanduse võivad moodustada nii vokaalid (nt sada – saada – saada), konsonandid (nt kada – kata – katta) kui vokaali-konsonandi kombinatsioonid (nt sade – saate – saate). Foneetiliselt antakse väldet edasi aga häälikukestuste suhtega rõhulise ja rõhutu silbi piires. Lisaks temporaalsele struktuurile eristab teist ja kolmandat väldet ka põhitoonikontuur. Doktoritöö keskendub eesti vältesüsteemi kahele peamisele aspektile: esiteks, mis roll on toonikontuuril, ja teiseks, kuidas realiseeruvad erinevad vältega seotud akustilised tunnused spontaankõnes. Nii tajutestid kui akustiline analüüs tõestasid põhitooni olulist rolli eesti vältesüsteemis. Kui arvestada sõnatasandi intonatsiooniga, siis eristab põhitoon teist ja kolmandat väldet ka seotud kõnes, mitte ainult laborikõnes. Vokaalikvaliteedi poolest eristuvad lühike ja pikk, aga mitte pikk ja ülipikk välde. Vokaalikvaliteedi varieerumine ei ole nii suur, et eesti keele lühikesi ja pikki vokaale eri foneemidena peaks käsitlema, kuid siiski piisav, et seda võidaks tajus arvestada vokaali pikkuse hindamisel. Tajutestid näitavad, et põhitoon võib osutuda teise ja kolmanda välte eristamisel määravaks. Ühelt poolt konflikt teise välte põhitooni ja kolmanda välte temporaalse struktuuri vahel takistab kolmanda välte tajumist, teiselt poolt võib kolmanda välte põhitoon esile kutsuda kolmanda välte tajumist ka siis, kui temporaalsed tunnused viitavad teisele vältele. Kuid põhitooni olulisus teise ja kolmanda välte eristamisel on murdeti varieeruv: kui Kesk- ja Lääne-Eestist pärit katseisikud olid põhitooni suhtes tundlikud, siis Ida- ja Lõuna-Eestist pärit katseisikud seda eriti ei olnud.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The production of Estonian palatalization by Estonian a nd Russian speakers
(2022-10-31) Malmi, Anton; Lippus, Pärtel, juhendaja; Meister, Einar, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Olen huvitatud keele väikseimatest tähenduslikest üksustest – häälikutest. Sõnad koosnevad häälikutest ja sõnadel on tähendus, mis võib kergesti muutuda, kui teha väikeseid muudatusi nende hääldusviisis. Ühte sellist muudatust nimetatakse palatalisatsiooniks ehk peenenduseks. Selle käigus muutub kaashäälikute häälduskoht sarnaseks lähedal asuva täishäälikuga. Näiteks on meil palataliseerimise tulemusel eesti keeles hulk pealtnäha sarnaseid sõnapaare nagu palk (palga) ja palk (palgi) või sulg (sulu) ning sulg (sule). Oma doktoritöös otsisin vastust küsimustele: kas kaashääliku palataliseerimine hõlmab ainult konkreetset kaashäälikut või on see osa suuremast kõne planeerimise protsessist ja millised on peamised häälduslikud tunnused, mis eesti keele palatalisatsiooni kirjeldavad? Uurisin ka seda, kuidas Eestis sündinud ja siin elavate vene keelt emakeelena kõnelejad tulevad eesti keele palatalisatsiooniga toime. Töö lähtub hüpoteesist, et see on neile problemaatiline ja tekitab kõneaktsenti. Keele omandamise teooriad ütlevad, et aktsent tekib, kuna me oleme oma häälduses mõjutatud oma emakeelest. Seetõttu on teist keelt õppides tihti vaja oma hääldust kohandada, et see vastaks õpitavale keelele. Analüüsin ka lühidalt hääldustreeningu potentsiaali palatalisatsiooni häälduse parendamisel. Tulemustest selgus, et palatalisatsiooni planeeritakse juba alates sõna algusest ning keel on juba alguses palju kõrgemas asendis. Selle põhjus on seotud kõne ökonoomsuse printsiibiga. Me üritame kulutada kõnelemisel vähe energiat ning väldime järske häälduslikke hüppeid, et kõne oleks sujuvam. Tööst selgus, et kõige suuremad muutused olid näha peamiselt konsonandile eelnevas täishäälikus, mitte palataliseeritud kaashäälikus endas. Andmetest oli ka näha, et kõneleja emakeelel on tema hääldusele tugev mõju ning see põhjustab aktsenti. Vene emakeelega kõnelejad, kes palataliseerisid eesti keele kaashäälikuid, ei hääldanud neid tihti nii nagu emakeelsed kõnelejad. Vene emakeelega kõnelejate grupis oli ka palju varieerumist – osad palataliseerisid seal, kus vaja, teised mitte. Saadud doktoritöö tulemusi võib kasutada, et anda suuniseid keeleõpetajatele ja keeleõppijatele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Võru afrikaadi ja Eesti standardkeele /ts/-ühendi akustiline analüüs
(2005) Lippus, Pärtel; Pajusalu, Karl, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Võru palatalisatsiooni akustikast
(2005) Org, Laivi; Pajusalu, Karl, juhendaja